Sa oled siin

Hooldusõigus

Vanema hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Lapse ülalpidamiskohustus on ka vanemal, kellele hooldusõigus ei kuulu (näiteks on vanema hooldusõigus kohtu poolt peatatud, piiratud, teisele vanemale üle antud või täielikult ära võetud).

Hooldusõigus (2.68 MB, PDF)

Isikuhooldus

Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus ja õigus

  • last kasvatada;
  • lapse järele valvata ja tema viibimiskohta määrata;
  • lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda;
  • nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab;
  • määrata need kolmandad isikud, kellega lapse võib suhelda.

 

Varahooldus

Varahooldus on hooldaja õigus ja kohustus

  • valitseda lapse vara;
  • last varalistes küsimustes esindada.

 

Hooldusõiguse kuuluvus

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

 

Lapse esindamine

Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vanem võib last esindada üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on selles konkreetses asjas antud kohtu poolt üle otsustusõigus.
Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, võib üks vanem teha lapse huvides vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda. Sellisel juhul peab nendest tehingutest või toimingutest teist vanemat viivitamata teavitama.

 

Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale üleandmine

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses.

 

Hooldusõiguse piiramine, muutmine ja peatamine

Hooldusõigust piiravaid meetmeid rakendab kohus. Vastava piirangu kohaldamisel lähtub kohus lapse huvidest. Kohtul on õigus vanema hooldusõigust lapse suhtes piirata, peatada ja hooldusõigus ka täielikult ära võtta. Hooldusõiguse muudatustega seotud menetlus kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (§ 550 hagita perekonnaasjad).

 

Suhtlusõigus

Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Ka vanemal, kellele ei kuulu lapse hooldusõigus, on õigus lapsega suhelda. Vanema suhtlusõigust lapsega võib piirata ainult kohus.

 

Otsustusõigus

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud asju ühiselt. Vanemal, kelle juures laps elab või viibib teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) küsimusi ilma teise vanemaga konsulteerimata. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esinevad sageli ja lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

Täpsemalt võib hooldusõiguse kohta lugeda perekonnaseadusest.

 

Viimati uuendatud: 23. september 2016