Läti president Egils Levits avas 03. septembril Riias Seimi 2020. aasta sügisistungjärgu ning tõi oma avakõnes esile Eesti rahvastiku- ja perepoliitikat ning rahvastikuministri ametikoha loomist.
Levits rõhutas rahvastiku- ja perepoliitika olulisust riigi kestlikkuse tagajana. Ta ütles, et Läti haldusreformist ei piisa riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks, vaid seda peab toetama sihipärane rahvastiku- ja perepoliitika. Tema sõnul tegelevad küll erinevad ametkonnad laste ja perede küsimustega, kuid rahvastikupoliitikat ei käsitleta veel tervikliku, prioriteetse ning piisavat rahastamist vajava poliitikavaldkonnana. Levits juhtis ühtlasi tähelepanu, et rahvastikupoliitika on horisontaalne poliitika, kuid efektiivne valdkondade ülene juhtimine praegu puudub. Seejuures tõi ta eeskujuks Eesti, kus selle valdkonna juhtimiseks on loodud rahvastikuministri ametikoht, ning lisas, et ka Läti peab leidma endale sobiva institutsionaalse lahenduse. Presidendi sõnul on siiski kõige suuremaks probleem see, et puudub poliitiline eestvedamine, mis seaks rahvastikupoliitika esimeseks, mitte viiendaks või kümnendaks prioriteediks.
Levits tõdes ka Eesti rahvastiku- ja perepoliitika edukust, mille tulemusel jääb Eesti prognoositav rahvaarv 2050. aastaks praeguse 1,3 miljoni lähedale, samas kui Läti rahvaarv näitab olulist vähenemise trendi. 2050. aastaks prognoositakse Läti rahvaarvu vähenemist 1,4 miljonile praeguse 1,9 miljoni asemel.
Rahvastikuminister Riina Solman tänas Levitsit Eesti meelespidamise ja ära märkimise eest. „See tunnustus tuleb tähenduslikul hetkel, sest just viimastel kuudel oleme tihendanud Balti koostööd rahvastikuministri haldusala teemades. Tänan president Egils Levitsit temapoolse tunnustuse eest ja olen selle üle siiralt rõõmus! Olen ka edaspidi valmis igakülgseks koostööks ning kogemuste jagamiseks Läti kolleegidega. Kogu Balti regiooni jaoks on oluline, et meie riigid oleksid tugevad ja jätkusuutikud.“ Solman lisas, et kui koostöös kultuuriministeeriumiga valmib „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“, siis selle kaudu suudame Eesti arengule senisest veelgi enam kaasa aidata.
Solman tõdes, et rahvaarvu suurus iseenesest ei taga riigi edukust. „Samal ajal on loomulik, et Eesti ja eestluse säilimiseks on vaja rahvast, kes meie keelt ja kultuuri edasi kannaks. Seetõttu on oluline, et Eesti oleks peresõbralik ja lapsi väärtustav riik. Seda tuleb teha läbimõeldult ja süsteemselt. Seetõttu on oluline vaadata kaugemale, kui aasta-paar ning sellist pikemat vaadet toetab ka uus arengukava. Ainult nii suudame kesta,“ nentis Solman.
Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 koostamise ettepanek on esitatud Vabariigi Valitsusele. Arengukava koosneb neljast alaprogrammist – rahvastiku- ja perepoliitika koos rahvastikutoimingutega, kohanemis- ja lõimumispoliitika, kodanikuühiskonna programm ning üleilmne eestlus.
Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019.