Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Psühhiaatrite Seltsi esindajad kohtusid, et ühiselt arutada, kuidas koostöös tõhustada relvaloa taotlejate kontrolli läbiviimist.
„Eesmärk on, et relvaloa taotlemiseks vajalik kontroll viidaks läbi terviklikumalt. Oluline on, et relvad ei satuks inimeste kätte, kes pole selleks sobilikud ehk on käitunud enda või teiste suhtes ohustavalt. Selle tuvastamisel on tähtis roll nii politseil kui ka arstidel. Seega arutasime, mida saaksime ühiselt ette võtta selleks, et relvaomanike taust ja vaimne tervis oleks paremini kontrollitud, et hoida ära võimalikke relvade väärkasutusi,“ rääkis Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.
„Praeguste reeglite kohaselt toimub relvaloa taotlemisel esmalt tervisekontroll ja seejärel kontrollib politsei inimese puhul näiteks varasemat käitumist ja karistatust. Mõistlik oleks see protsess ümber pöörata, mis tähendaks, et esmase taustakontrolli relvaloa taotlejale teeb politsei. Relvaloa saamist välistavate asjaolude ilmnemisel saavad taotlejad keelduva otsuse. Tervisekontrolli lähevad inimesed, kelle puhul välistavaid asjaolusid ei leita, kuid politsei edastaks tervisekontrolli tegevale arstile vajadusel täiendavat infot, mis vajab süvendatud tähelepanu,“ selgitas Kommusaar.
„Ühiskonnaohtlik käitumine on sageli seotud pigem kasvatamatuse või muul põhjusel tekkinud hoolimatusega kehtivate reeglite suhtes, mitte psüühikahäire kui sellisega,“ märkis Eesti Psühhiaatrite Seltsi esimees Anne Kleinberg. „Seetõttu on Siseministeeriumi ettepanek teha põhjalikum riskikäitumise hinnang ennem arstlikku otsust laiapõhjalisem meede ühiskonna turvalisuse tagamiseks,“ tõi Kleinberg välja.
„Tähtis on ka see, et tervise infosüsteemis oleks relvaloa taotleja kohta ajakohane informatsioon ja seda näeksid kõik arstid, kes tegelevad kehtivat relvaluba omava inimesega,“ märkis Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Relvaloa taotlemisel ei peaks olema võimalik inimesel oma andmeid arstidele n-ö „nähtamatuks“ muuta. Tegemist on olulise informatsiooniga, et hinnata inimese tervislikku seisundit ja tema sobivust relvaloaga kaasneva vastutuse võtmiseks,“ ütles Jesse.
Kohtumisel osalesid veel Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg ning nõunikud Marju Aibast ja Sven Põierpaas.