Vaata lisaks

2005. aasta toimunud kohalike omavalitsuste ühinemiste analüüs

2005. aastal ühinenud vallad

KAART Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine okt 2005

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist reguleeris kuni 24.07.2004 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (ETHS). Tulenevalt asjaolust, et kehtiv seadus ei  sätestanud täpsemalt haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevaid küsimusi, võttis Riigikogu 28. juunil 2004.a. vastu kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse (KOÜS). Vastuvõetud seadus jõustus 25. juulil 2004.a. ja sellega muudeti oluliselt ETHS-i ning kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS).  Seaduse vastuvõtmise eesmärgiks oli soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja haldusterritoriaalse jaotuse korrastumist. Väikese territooriumi ja suhteliselt väikese elanike arvuga kohaliku omavalituse üksuste ühinemise või liitumise tulemusel suuremateks haldusüksusteks peaks kaasnema kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse kasv, projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine. Riik soosib ja soodustab igati kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlikku ühinemist, et tekiksid suurema territooriumi ja elanike arvuga kohaliku omavalitsuse üksused. Sellega saavutatakse nende suurem isekorraldusõigus ning kohalikud omavalitsused on võrdväärseteks partneriteks keskvalitsusele kohalikele elanikele avalike teenuste osutamisel. Loetletud põhjustel sätestatakse KOÜS-is ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest eraldatavate toetuste eraldamise põhimõtted ja maksmise alused. Seadusest tulenevalt tagatakse ühinemistoetuse maksmine ja riigieelarveliste eraldiste säilitamine omavalitsusüksustele, mis on moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise käigus enne 2010.aasta 1. jaanuari.  

Ühinemise tulemusel:

1)      vormistatakse haldusterritoriaalselt juba toimiv elukorraldus, kuna ollakse teinud juba pikaajalist koostööd;
2) jätkub piirkonna terviklikum arendamine;
3) on Euroopa Liidust võimalik taotleda suurematele projektidele suuremaid investeeringute kaasfinantseeringuid ja tervet piirkonda tasakaalustatult arendada;
4) on elanikele võimalik pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, kuivõrd suuremate eelarvemahtude juures on võimalik palgata kvalifitseeritumaid  töötajaid/ametnikke. See on eelduseks ametnike vahel tekkivale positiivsele konkurentsile ja nõudele enda koolitamiseks;
5)  tõuseb kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkus, mille tagab ametnike spetsialiseerumine ja sellest johtuv avaliku teenuse kvaliteedi tõus;
6) on võimalik parandada ja tihendada ühistranspordi liiklust, kuna sellega hõlmatakse suurem territoorium;
7) suurenevad omavalitsuse eelarvemahud, mis võimaldavad suuremate projektide koostamist ja elluviimist.

Analüüsid:

Kohalike omavalitsuste ühinemise finantsmõjude analüüs (2012), Siseminsiteerium
Analüüsi lisad
Analüüsi presentatsiooni SLAIDID

Läti Vabariigis läbi viidud haldus-territoriaalse reformi ja selle esmatulemuste analüüs (2011), Tallinna Ülikool

Eestis 2005. aasta toimunud kohalike omavalitsuste ühinemiste analüüs (2008), Tallinna Ülikool