Viisataotluste läbivaatamisel hakatakse juhinduma Euroopa Liidu viisaeeskirjast

Alates 05.04.2010 hakkavad Eesti välisesindused Schengeni viisade taotluste läbivaatamisel juhinduma Euroopa Liidu viisaeeskirjast. Viisaeeskiri käsitleb lühiajalisi viibimisi, mis ei ole pikemad kui kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul.

Viisaeeskiri on uueks oluliseks sammuks Euroopa Liidu ühise viisapoliitika edasiarendamisel ja Schengeni ruumis tehtava koostöö tugevdamisel.

Viisaeeskirjaga muutuvad viisataotlejate jaoks viisataotluste läbivaatamised ühtsemaks ja läbipaistvamaks.
Olulisemad muudatused, mis tulenevad viisaeeskirjast:
•Viisaeeskiri täpsustab selgemalt, milline Schengeni liikmesriik on kohustatud viisataotlust vastu võtma ja seda läbi vaatama.

•Viisaeeskiri näeb ette tingimused, mille alusel väljastatakse mitmekordseid kuni 5-aastaseid viisasid. Mitmekordseid viisasid väljastatakse korraliku taustaga ja usaldusväärsetele viisataotlejatele, kelle näol ei ole kartust, et nad kuritarvitaks neile väljastatud viisat.

•Viisaeeskiri loetleb ühtlustatud kohustuslikud dokumendid, mis on vajalikud viisataotluse vastuvõtmiseks.

•Viisaeeskirja kohaselt tuleb viisataotlused vaadata läbi kuni 15 kalendripäeva jooksul.

•Viisaeeskiri näeb ette uued viisatasust vabastused ja viisatasu vähendamised. Tasu Schengeni viisa taotlemise eest on 60 eurot. Viisatasust on aga vabastatud näiteks alla 6-aastased lapsed ja kuni 25-aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel. Viisatasu 6 – 12- aastastele lastele on 35 eurot.

Viisaeeskiri näeb ette ka uusi nõudeid reisidokumentidele, mis viisataotluseks tuleb esitada. Selleks, et viisat taotleda, peab reisidokument kehtima vähemalt kolm kuud pärast plaanitud reisi lõppu, sisaldama vähemalt kahte vaba lehekülge ning ei tohi olla väljastatud varem kui kümme aastat tagasi.

Viisaeeskirjaga on võimalik tutvuda Euroopa Liidu Teataja koduleheküljel.