Üleminek ühele hädaabinumbrile 112

Eestis valmistatakse ette üleminekut ühele hädaabinumbrile 2014. aasta lõpuks. Ülemineku järel tuleb helistada hädaabinumbrile 112 nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks.

Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku vajaduse tingisid mitmed omavahel seotud põhjused, moodustades ühe terviku, mida võib ühe sõnaga nimetada turvatundeks. Kuigi numbrid 110 ja 112 on olnud Eestis kasutuses üle 10 aasta, on abivajajatel ikkagi raske kriitilises olukorras otsustada, milliselt numbrilt just antud sündmuse korral abi saab kutsuda. Üheks näiteks on siin liiklusõnnetused. Kui liiklusõnnetuses inimesed ei ole viga saanud, siis kiirabi ei vajata, aga kui samas õnnetuses on maha valgunud õli, siis on kindlasti vaja päästjaid. Sellised nüansid ei jää kodanikule alati meelde. Tihti on ka helistajad nii endast väljas, et nad ei suudagi kahe numbri vahel valida ja otsuseid langetada. Nii tulebki sageli tavalise plekimõlkimise teade 112-le ja raskete tagajärgedega avarii teade 110-le. Seega oleks kindlasti abikutsumine lihtsam, kui helistajad ei peaks ise kriisiolukorras valima mitme hädaabinumbri vahel. Seda seisukohta kinnitab ka Siseministeeriumi poolt tellitud „Hädaabikõnede teenindamise rahulolu uuring 2008“, kus 85% küsitletutest leidis, et politsei, päästeteenistus, kiirabi ja merepääste peaksid olema kättesaadavad ühelt telefoninumbrilt.

Ühisele hädaabinumbrile 112 üleminek toimub 2014.a lõpul

Ühisele hädaabinumbrile 112 üleminek toimub 2014.a lõpuks ehk siis kui on valminud kõigis neljas regioonis (lõuna, põhi, ida, lääs) hädaabinumbrile 112 saabuvate kutsete menetlemiseks uued töökeskkonnad. Esimesena valmib 2011.a lõpuks uus töökeskkond Jõhvis. 2012.a algul alustavad hädaabinumbrite 110 ja 112 menetlejad tööd Jõhvi politsei ja pääste ühishoones paiknevates Häirekeskuse ruumides. Järgmisena valmivad uued ühised töökeskkonnad hädaabinumbrite 110 ja 112 menetlejatele Tallinnas ja Tartus 2013.aastal ning viimasena 2014. aastal Pärnus.

Päästekorraldajate koolitus uue õppekava alusel algab 2011.a.

Päästekorraldaja on elukutse, mille omandamine toimub Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis. Päästekorraldajate kutseõpe baseerub riiklikul kutsestandardil. Riikliku kutsestandardi alusel täiendati 2010. aastal riiklikku õppekava, millesse lisati korrakaitsevaldkonna hädaabiteadete menetlemise moodul. Õppeaeg koolis on 10 kuud ehk üks õppeaasta ning 2012.a juunis lõpetab esimene lend päästekorraldajaid, kes on koolis õppinud nõuetekohaselt menetlema nii politsei, pääste kui ja kiirabi valdkonna hädaabiteateid. Praegu Häirekeskuses töötavatele päästekorraldajatele ning Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuride juhtimiskeskustes töötavatele teenistujatele korraldatakse täiendõpe töökohal.

Ühisele hädaabinumbrile 112 ülemineku ettevalmistus algas 2010. aastal

Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku ettevalmistustööd algasid juba 2010. aastal, millal Siseministeerium moodustas ülemineku ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks Ühisele hädaabinumbrile ülemineku koordinatsiooninõukogu ja töögrupi.

Koordinatsiooninõukogu koguneb Siseministeeriumis ja selle ülesandeks on koordineerida Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti tegevust ühisele hädaabinumbrile üleminekul. Teiseks ülesandeks on tagada arengukavades ja tegevuskavades vahendid ning võimalused ühisele hädaabinumbrile üleminekuks ettenähtud eesmärkide saavutamiseks.

Ühtsele hädaabinumbrile 112 ülemineku detailse kava koostamise ülesanne on aga Ühisele hädaabinumbrile 112 ülemineku töörühmal, keda juhib Häirekeskuse direktor Janek Laev ning sellesse kuulub 16 liiget. Esindatud on Päästeamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja kõik neli prefektuuri, Sisekaitseakadeemia Päästekolledž ning SMIT. Töörühmas vastuvõetud otsustele antakse hinnang koordinatsiooninõukogus.