Ühiskomisjoni töökord

Muudetud ühiskomisjoni otsusega 14.02.2006

VABARIIGI VALITSUSE JA KODANIKUÜHENDUSTE ESINDAJATE ÜHISKOMISJONI TÖÖKORD

I ÜLDSÄTTED

1.Ühiskomisjoni tegevuse põhieesmärgiks on Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade ettevalmistamise, elluviimise ja täitmise hindamise süsteemi käivitamine ja arendamine.

2.Vabariigi Valitsuse ja kodanikuühenduste esindajate ühiskomisjoni tööd juhatab ning koordineerib ühiskomisjoni esimees.

3.Ühiskomisjoni töö toimub ühiskomisjoni istungitena ja töögruppides.

4.Ühiskomisjon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist, töö käigus saavutatud kokkulepetest ja käesolevast töökorrast.

II ÜHISKOMISJONI ÜLESANDED JA LIIKMED

5.Põhieesmärgi täitmiseks ühiskomisjon:

-vaatab läbi komisjonile saadetud ettepanekud, annab neile hinnangu ning edastab ettepanekud koos omapoolse hinnanguga vastava teema või valdkonnaga tegelevatele ametiasutustele;

-kinnitab kontseptsiooni rakendamiseks koostatud tegevuskava ülesannete täitmiseks teemapõhiste töögruppide poolt läbiviidavate tegevuste lähteülesanded;

-vaatab läbi ja kiidab heaks teemapõhiste töögruppide poolt ette valmistatud ja komisjonile esitatud materjalid;

-vajadusel kujundab ja esitab komisjoni seisukohti valdkonda puudutavatel päevakajalistel teemadel;

-teeb koostööd Riigikogu EKAKi rakendamise toetusrühmaga;

-fikseerib iga-aastased komisjoni töötulemused Vabariigi Valitsusele esitamiseks.

6. Ühiskomisjoni liikmeks vastuvõtmist võib taotleda ühiskomisjoni esimehele suunatud kirjaliku avaldusega avalikes huvides tegutsevlaia huvigruppi esindav mittetulundusühing või sihtasutus, kes näitab ära oma panuse ja võimalused Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamiseks. Valitsusasutuste esindajad määrab komisjoni vastava valdkonna minister kirjaga.

7. Ühiskomisjoni liikmed kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.

8. Ühiskomisjoni maksimaalne liikmete arv on 30.

9.Ühiskomisjoni liikmed esindavad ühiskomisjoni töös ning komisjoni seisukohtade kujundamisel oma organisatsiooni, selleks:

-edastavad töögruppides ja komisjonil arutlusel olnud materjalid oma organisatsiooni liikmetele;

-edastavad esindatava organisatsiooni ettepanekud ja ideed ühiskomisjonile ning ühiskomisjoni istungitel ning töögruppides toovad arutlusel olevates küsimustes välja esindatava organisatsiooni seisukohad;

-annavad esindatava organisatsiooni liikmetele regulaarselt ülevaate komisjoni tööprotsessistning tulemustest.

10.Ühiskomisjoni liikme võib komisjoni koosseisust välja arvata ühiskomisjoni protokollilise otsusega, kui:

a)ühiskomisjoni liige on passiivne ja ei osale ühiskomisjoni töös (reeglina vaadeldakse perioodi augustist juunikuuni)

b)ühiskomisjoni liige on etteteatamata ja põhjendamatult puudunud tööaasta jooksul kõikidelt töögrupi koosolekutelt

c)ühiskomisjoni liige esitab ühiskomisjoni esimehele kirjaliku avalduse koos põhjendusega.

III ÜHISKOMISJONI ISTUNGITE LÄBIVIIMISE KORD

11. Ühiskomisjoni istungid toimuvad vähemalt neljal korral aastas.

12.Ühiskomisjoni kaasatud organisatsioon peab tagama oma esindaja osavõtu istungist. Mõjuval põhjusel võib ajutiselt organisatsiooni esindada volikirja alusel ka mõni teine sama organisatsiooni täieõiguslik esindaja.

13.Ühiskomisjoni liikmed on enne istungit tutvunud päevakohaste materjalidega ja vajadusel kujundanud teema käsitlemisel oma organisatsiooni seisukoha.

14.Ühiskomisjon on otsustusvõimeline, kui istungil osaleb 2/3 ühiskomisjoni liikmetest. Otsused langetatakse konsensuse alusel.

15.Ühiskomisjoni istungid protokollitakse. Istungi protokollile kirjutavad alla ühiskomisjoni esimees ja protokollija kümne tööpäeva jooksul pärast istungit.

16.Ühiskomisjoni istungil lepitakse kokku järgmise istungi toimumise aeg.

17.Iga töörühm esitab kirjalikud ettepanekud päevakorra osas ühiskomisjoni istungile vähemalt 10 kalendripäeva enne istungit. Istungi alguses kinnitatakse päevakord. Ühiskomisjoni liikmete nõusolekul võib istungi päeval päevakorda lülitada informatiivse sisuga täiendavaid küsimusi või väga kiiret otsustamist nõudvaid punkte.

18.Ühiskomisjoni istungi toimumisest teatatakse ühiskomisjoni liikmetele ette vähemalt 10 tööpäeva enne istungi toimumist. Esitatavad materjalid, mis tulevad arutamisele järjekordsel istungil, edastatakse töögruppide poolt siseministeeriumile võimalikult varakult, kuid mitte hiljem kui3 tööpäeva enne istungi toimumist. Siseministeerium edastab materjalid koheselt ühiskomisjoni liikmetele

19.Istungi päevakorrapunktide juurde esitatud materjalid lisatakse istungi protokollile, mida säilitatakse Siseministeeriumis.

20.Ühiskomisjoni tööd puudutavad dokumendid avalikustatakse Siseministeeriumi koduleheküljel.

IV ÜHISKOMISJONI TÖÖGRUPID
21.Ühiskomisjon võib Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist tulenevate küsimuste lahendamiseks moodustada asjaomaste ministeeriumide ja kodanikeühenduste esindajate poolt nimetatud asjatundjatest teemapõhiseid töögruppe.

22.Iga ühiskomisjoni liige peab osalema vähemalt ühes töögrupis.

23.Töögruppi võib kaasataväljastpoolt kutsutud eksperte.

24.Töögruppide suuruseks on kuni üksteist liiget. Igasse töögruppi kuulub Siseministeeriumi esindaja.

25.Töögrupi liikmed kinnitab ühiskomisjon.

26.Töögrupid:

-tagavad teemapõhised arutelud, probleemimääratlused ja pakuvad välja võimalikud lahendused tegevuskava alusel komisjoni poolt kinnitatud lähteülesannete täitmiseks;

-vaatavad läbi ja esitavad ühiskomisjonis arutlusele tulevates küsimustes oma seisukohad ja ettepanekud;

-vajadusel võtavad arutlusele ning esitavad ühiskomisjonile oma seisukoha teistes valdkondades päevakorrale kerkivates küsimustes.

27.Töögruppi juhib kaks kaasesimeest: üks on vastava valdkonna ministeeriumi esindaja ja teine kodanikeühenduse esindajast ühiskomisjoni liige.

28.Töögruppide kaasesimehed:

-koostavad töögruppide koosolekute päevakorra, kutsuvad kokku koosolekud ning juhivad nende läbiviimist;

-koondavad töögrupi arutelude tulemused ning esitavad need ühiskomisjoni liikmetele edastamiseks Siseministeeriumile;

-tagavad töögrupi koosolekust kokkuvõtete edastamise ühiskomisjoni liikmetele;

-teevad vajadusel ühiskomisjonile ettepanekuid töögrupi töö paremaks korraldamiseks, s.h. konkreetsete ekspertide või partnerite kaasamiseks töögrupi töösse, täiendavate ülesannete või teemade arutellu võtmiseks, jms.

-jälgivad töögrupi liikmete osalust ja panust antud töögrupi tegevusse ning teevad sellest lähtuvalt ühiskomisjonile ettepanekud liikmelisuse osas

29.Töögruppide kaasesimeestel on võrdne vastutus ja õigused.

30.Töögrupid töötavad läbi ja esitavad oma seisukohad ja ettepanekud Siseministeeriumile ühiskomisjoni liikmetele edastamiseks hiljemalt 5 tööpäeva enne ühiskomisjoni istungi toimumist.

31.Töögruppide töö protokollitakse, märkides ära arutatud küsimused, saavutatud kokkulepped, edasised ülesanded ning ettepanekud ühiskomisjonile.

32.Töögrupi protokoll koostatakse 10 kalendripäeva jooksul pärast töörühma koosoleku toimumist. Protokollile kirjutavad alla töögrupi juht ja protokollija.

V ÜHISKOMISJONI TÖÖ KOORDINEERIMINE
33.Ühiskomisjoni tööd koordineerib Siseministeerium, selleks:

-valmistab ette ühiskomisjoni istungid

-koostab päevakorra ning edastab liikmetele istungil arutlusele tulevad materjalid, avalikustab materjalid veebilehel;

-protokollib ja lindistab ühiskomisjonide istungid ja töögruppide koosolekud ning edastab protokollid komisjoni liikmetele;

-koondab ühiskomisjoni materjalid ning vormistab vajalikud koonddokumendid ja iga-aastase ülevaate Vabariigi Valitsusele esitamiseks;

-säilitab komisjoni ning selle töögruppide materjalid;

-jälgib liikmete osalemist komisjoni töös.

VI ÜHISKOMISJONI TÖÖ TULEMUSED

34.Ühiskomisjoni töö tulemused fikseeritakse ülevaate vormis iga aasta 15.maiks ja esitakse 1.juuniks Vabariigi Valitsusele.

35. Riigikogule esitamiseks vormistatakse Ühiskomisjoni poolt ülevaade tehtust 15.oktoobriks neil aastatel, mil korraldatakse Riigikogus vastavasisuline avalik arutelu.