Statistika01.01.2011. a seisuga oli mittetulundusühingute arv kasvanud 31 208-ni ning sihtasutuste arv kasvanud 851-ni. Alates 2003. aastast on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud MTÜ-de ja SA-de arv kasvanud stabiilselt, keskmisel 1500 organisatsiooni võrra aastas. Erakordselt kiire kasv oli aastal 2009, kui lisandus ligi 2000 mittetulundusühingut. Samal perioodil on aga registrist kustutatud umbes 200 ühendust aastas, peamiseks põhjuseks likvideerimine. Samas ei kirjelda MTÜ-de arvu kasv ja kogukarv olukorda tõeselt, sest hinnanguliselt võivad kuni 6000 MTÜ-d olla passiivsed. Passiivsetena MTÜ-sid, mis ei ole registrist kustutatud, kuid mis ei tegutse alaliselt või ajutiselt. MTÜ-de ja SA-de arv on pigem kvantitatiivne näitaja, mis ei iseloomusta kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise taset ega mitmekülgsust. Statistiliselt on Eesti MTÜ-d suhteliselt pikaealised. 01.01.2008 a seisuga on MTÜ-de keskmine eluiga (sh nii koos kui ka ilma korteriühistuteta) keskmiselt 8 aastat Enam kui poole (~14 tuhat) registrisse kantud MTÜ-dest moodustavad korteriühistud ning mitmete muude ehitiste või maatükkide ühiseks majandamiseks loodud ühistud. Lisaks korteriühistutele on veel teistegi teatud liiki MTÜ-de kohta kehtestatud eriseadused. Eriseadustega reguleeritud MTÜ-de liikide suhtes kehtib mittetulundusühingute seadus subsidiaarselt. Eriseadustega reguleeritud MTÜ liikideks on veel näiteks ametiühingud, usulised ühendused (kirik, kogudus, klooster, usuühing jne), maakondlikud omavalitsusliidud jne. Ühenduste aktiivse tegutsemise tunnuseks on palgaliste töötajate arv ning majandusaasta aruande esitamine. Alates aastast 2010 esitavad MTÜ-d ja SA-d majandusaasta aruanded registrit pidavat kohtule üksnes elektrooniliselt. 2010. aastal moodustas palgaliste töötajate osakaal mittetulundusühingutes 21% kogu töötajaskonnast, sihtasutuste puhul oli palgaliste töötajate osakaal 37% kogu töötajaskonnast. Aastal 2010 oli mittetulundusühingutes 17 212 töötajat ning keskmiseks palgaks oli 5528 kr (353 eurot). Sihtasutuste töötajate arv oli 17 165 ning keskmiseks palgaks oli 12 512 kr (800 eurot). Kolmanda sektori osakaal on endiselt suhteliselt väike, aastal 2009 töötas kolmandas sektoris tööjõuturul hõivatutest 6,7% ühendustes, sh MTÜ-des töötas vaid 3,1%. Ülekaalukas enamus, ca 95% MTÜ-sid on nö mikroettevõtte tasemel, mis annavad tööd 1-9 inimesele. MTÜ-dest suurimad tööandjad on korteriühistud, 45% MTÜ-de töötajatest leiab rakendust korteriühistute juures: valdavalt kas juhatuse liikmetena, raamatupidajatena või koristajatena. Üha selgemaks on muutunud MTÜ-de roll avalike teenuste osutajatena. 2009. aastal Praxise poolt läbi viidud uuringust „Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele“ selgub, et enam kui pooled KOV-idest teevad avalike teenuste osutamisel koostööd MTÜ-dega. Otseselt avalikke teenuseid delegeerivad MTÜ-dele ca 40% küsitletud KOV-idest. Kõige enam avalikke teenuseid delegeeritakse otseselt sotsiaal(44%) -, spordi(15%) – ja kultuuri (10%) valdkondades. Oluline on eristada kodanikualgatuslikke avalikes huvides tegutsevaid MTÜ-sid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud või selle valitseva mõju all olevaid MTÜ-sid. Aastal 2009 oli valitsussektorisse kuuluvaid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi kokku 178, millest MTÜ-d moodustavad117 ja SA-d 61. 12.07.2011
|
|
Tagasi