Siseministri kõne sisekaitseakadeemia teaduskonverentsil (16.11.2011)

Head konverentsil osalejad,

Sisejulgeoleku tagamine on riigi kestmise alus, sellega tuleb tegeleda järjekindlalt ning ka piiratud võimaluste kiuste. Laenates praeguse riigikohtu esimehe ja endise siseministri Märt Raski sõnu, on korrakaitse „politsei funktsioon niivõrd, kuivõrd kord on teiste riigistruktuuride poolt käest ära lastud. /…/ Sisekord on tagatud siis, kui me ei märkagi, et riik selle tagamisega tegeleb. Küll aga märkame kohe, kui sellega ei tegelda.“

Elame kiirelt muutuvas keskkonnas ning sisejulgeoleku asutused peavad suutma muudatustega kaasas käia. Samas peavad asutustel impulsiivsete või lühiajaliste otsuste asemel silme ees olema pikad sihid, et läheneda ebaturvalisuse põhjustele mitte hüplikult, vaid süsteemselt. Panustada võitlusesse raske kuritegevusega, keskenduda enam ennetustööle ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist.

Organiseeritud raske kuritegevus nagu narko-, küber- ja majanduskuritegevus, rahapesu või inimkaubandus on varjatud ja keeruline valdkond, mille ennetamine, tuvastamine ja menetlemine ei paista silma. Ei peagi paistma. Meie, sisejulgeoleku valdkonna otsustajad ning otsustajad valitsuse ja parlamendi tasemel peavad seda siiski märkama, sest nende kuritegude avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab.

Näiteks internetikuritegevus on oma kriminaaltulu mahult maailmas võrdne narkokuritegevuse mahuga, mis on eeldatavalt umbes 111 miljardit USA dollarit aastas. IT-sektori kiire areng ja üha laialdasem IT-vahendite kasutuselevõtt tähendab, et aina enam kuritegusid (ja mitte ainult klassikalisi küberkuritegusid) pannakse toime IT-vahendite kaudu. Kasvanud on töötlemist vajavate andmete mahud ja need suurenevad veelgi. Küberkuritegudega võitlemine eeldab seega IT-sektori kiire arenguga kaasaskäimist ning eriväljaõppega motiveeritud ametnikke, et riik suudaks kuritegusid uurida ja avastada. Mul on hea meel, et sisekaitseakadeemia arvestab sisejulgeoleku alase hariduse andmisel neid tendentse.

Turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise.

Õnnetussurmade vähendamisel on viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest. Vahepealse ajaga on tööle hakanud kiiruskaamerad ja kohustuslikuks muutunud suitsuandurite kasutamine. Senine kogemus kinnitab, et hukkunute arvu aitab vähendada läbimõeldud ja nutikas ennetuspoliitika, mille elluviimiseks tuleb koostööd teha kõigi ühiskonna tasanditega, sealhulgas era- ja mittetulundussektoriga. Edukad oleme siis, kui inimeste hoiakute muutmisse tulevad kaasa ühiskonna kõik tasandid. Tuleb korrata, et turvalise keskkonna loomine ei ole ainuüksi sisejulgeoleku asutuste ülesanne.

Milline võiks siis olla targa sisejulgeoleku retsept?

Esiteks, tark tehnoloogia. Globaliseerumine ning tehnoloogia areng on toonud juurde uusi piiriüleseid ohte, millele vastamine nõuab parimaid tehnilisi lahendusi. See tähendab mahukaid investeeringuid tehnikasse ja tehnoloogiasse. Ilma nendeta ei ole meil võimalik hoida oma senist taset, ammugi seda parandada.

Teiseks, targad töötajad. Targa sisejulgeoleku retsepti oluline komponent on inimesed, kes turvalisuse tagamise nimel igapäevaselt töötavad. Ükskõik milline tehnika viimane sõna ei taga julgeolekut ega päästa elusid, seda teevad professionaalsed politseinikud, piirivalvurid ja päästjad. Ka nemad vajavad muudatustega kohanemist. Märksõnadeks on täiendõpe, infovahetus ning siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö. Kui kurjategijatel on globaalne haare, peavad samaga vastama ka uurijad.

Kolmandaks, targad kodanikud. Turvalisuse tagamine ei tähenda mitte ainult tagajärgedega tegelemist. Parim tee kuritegevust ja õnnetusi vähendada on need ära hoida. Siin saavad appi tulla haritud kodanikud, kes on teadlikud riskikäitumise seostest tagajärgedega ega hoia seda teadmist endale.

Head konverentsil osalejad! Ma loodan, et tänasel aktiivsel mõttevahetusel targa turvalisuse retsept täieneb; et me jõuaksime läbi analüüsida kõik sisejulgeoleku väljakutsed ja aitaksime sellega kaasa sisejulgeoleku kvaliteedi tõstmisele.

Siseminister Ken-Marti Vaheri kõne sisekaitseakadeemia teaduskonverentsil „Tark turvalisus: sisejulgeoleku väljakutsed ja kvaliteet“ 16.11.2011