Siseminister Marko Pomerantsi kõne riigikogu liikmetele „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ täitmisest 2010. aastal (15.02.2011)

Head Riigikogu liikmed,

Mul on heameel Teile siseministrina anda ülevaade „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ täitmisest 2010. aastal. Esitatav aruanne annab ülevaate Riigikogus 10. juuni 2008 heaks kiidetud „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ eesmärkide täitmisest ja olulisematest arengutest ja töövõitudest 2010. aastal sisejulgeoleku valdkonnas. Siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks visiooniks ja eesmärgiks on vähem õnnetusi, mis toovad kaasa hukkunuid ja vigastusi. Samuti ohutum elukeskkond ning suurem turvatunne.

Turvalisuspoliitika alused suunavad meid panustama selles suunas, et kõikide ühiskonna liikmete turvalisus oleks kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö kaudu.
Turvalisuspoliitika aruandes on kirjeldatud suundade kaupa ülevaate eelmise aasta olulisematest tegevustest ja õnnestumistest, millega on andnud panuse siseturvalisuse tõhusamaks tagamiseks ja ohtude ennetamiseks Siseministeerium koos oma valitsemisalaga.

2010. aasta oli Siseministeeriumile ja tema valitsemisalale väga suurte kogemuste aasta. Seda nii suurte väljakutsete osas kui ka organisatsioonilises mõttes. Esimene tööaasta oli Politsei- ja Piirivalveametil ning hoo sai sisse Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus. Majanduslanguse tõttu toimunud eelarve kärped ei ole jätnud mõjutamata ka siseturvalisust. Nagu kõik valdkonnad, nii ei toimi ka siseturvalisuse tagamine ilma rahata. Oleme saanud pakkuda kodanikele turvalisust just selles mahus, mida on riigieelarve võimaldanud.

1. Inimeste turvatunde tagamine

Kuritegevuse olulisemad trendid 2010. aastal olid järgnevad:

Kokku registreeriti eelmisel aastal 48 340. Võrreldes 2009. aastaga registreeriti 19 kuritegu vähem, mis teeb kuritegevuse languseks -0,04%. Võib nentida, et kuritegevus on püsinud 2009. a tasemel.
Isikuvastaste kuritegude puhul on trend samuti positiivne ja 2010. aastal on toimunud üldine vähenemine. Võrreldes 2009. aastaga on isikuvastaste kuritegude arv vähenenud -5,3%.
Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti eelmisel aastal kokku 5377, mis on 299 fakti võrra vähem kui 2009. aasta (2009 registreeriti 5676 isikuvastaseid kuritegusid).

Vähenenud on ka alaealiste suhtes toime pandud kuriteod. Kokku registreeriti 2010. aastal 261 alaealiste suhtes toime pandud kuritegu. Võrreldes 2009. aastaga registreeriti 57 kuritegu vähem, mis teeb alaealiste suhtes toime pandud kuritegevuse languseks 17,9%. (2009 – 318).

2010. aastal sooritati ka vähem tapmisi ja mõrvasid. 2010. aastal pandi toime 62 tapmist ja 22 mõrva. 2009. aastal sooritati aga 64 tapmist ja 31 mõrva.

Ka kehalisi väärkohtlemisi registreeriti eelmisel aastal vähem. Kokku registreeriti 2010. aastal 4320 kehalist väärkohtlemist. Võrreldes 2009. aastaga registreeriti 198 kehalist väärkohtlemist vähem kui 2009. aastal (2009 - 4518).

Narkootikumidega seotud kuritegusid registreeriti 2010. aastal kokku 901. Võrreldes 2009. aastaga registreeriti 141 kuritegu vähem kui 2009. aastal (2009 - 1042).

Eelmisel aastal on vähenenud avaliku korra raskete rikkumiste hulk. 2010. Aastal registreeriti 775 rasket avaliku korra rikkumist. Võrreldes 2009. Aastaga registreeriti 265 rikkumist vähem, mis teeb toime pandud kuritegevuse languseks -22,7%. Avalikus kohas raskete rikkumiste arvu langus näitab seda, et meie avalikus ruumis käitumine on muutunud seaduskuulekamaks.

Politsei lahendas 2010. a 23 460 kuritegu, mis teeb lahendusprotsendiks 48,5%. 2009. aastal lahendas politsei 23 478 kuritegu, mis tegi lahendusprotsendiks sama - 48,5%.

Vähenenud on ka õnnetustes, tapmiste ja enesetappude tulemusel hukkunud inimeste arv. 2010. aastal hukkus neil põhjustel 523 inimest:
(liiklusõnnetustes – 78 inimest; tulekahjudes – 69 inimest; tapmiste tagajärjel – 70 inimest; tööõnnetustes – 17 inimest; uppus – 97 inimest; enesetapu tagajärjel – 192 inimest).
2009. aastal hukkus samadel põhjustel kokku 581 inimest.

Positiivne trend on enesetappude vähenemine eelmisel aastal. Kui 2009. aastal toimus 269 enesetappu, siis 2010. aastal on see arv 192. Arvestades majanduse üldist olukorda, sh töötuse suurt tõusu ning toimetulekuraskusi pangalaenudega, oli karta 2010. aastal enesetappude tõusu.

Kui enesetappude arv on vähenenud, siis murelikus teeb uppumiste suurenev hulk. 2010. a uppus 97 inimest. Võrreldes 2009. aastaga on uppunud kogunisti 36 inimest rohkem (2009 – 61 inimest). Uppumissurmade üheks põhjuseks oli alkohol ning soojad suveilmad.

Uppunute profiil: meesterahvas (83 uppunut; 85,6%), vanuses 50–69 (29 uppunut; 29,9%), ligi 60% juhtumitest alkoholijoobes. Äramärkimist väärib vanuserühm 20–29-aastased. Sel aastal on antud vanuserühmas uppunud 12 inimest (12,4%) ja neist alkoholijoobes oli 10 (83,3%).

Märkida tuleb, et seiklusturismi populaarsuse kasvades on kasvanud õnnetused veesõidukitega (paatidega, süstadega), seda kogunisti ligi 10%.

Politsei koostöö kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega on jätkuvalt üldiselt hea.

Naabrivalve ja politsei vahelist koostööd võib samuti hinnata heaks. Politsei osaleb alati ühe osapoolena uute naabrivalvesektorite moodustamisel, seeläbi on koostöö pidev. MTÜ Eesti Naabrivalvega liitus 2010. a 48 uut naabrivalvesektorit, mis ühendavad kokku 725 perekonda.

2. Ohutum liiklus, vähem õnnetusi

Liiklus oli 2010. aastal, nagu ka paaril varasemal aastal, teravdatud tähelepanu all ning üks peamisi politsei töösuundi.

2010. aastal toimus liiklusõnnetustes hukkunute arvukuse jätkuv vähenemine. Eelmisel aastal hukkus liikluses 78 inimest, mis on võrreldes 2009.a aastaga 22 inimelu vähem (2009. aastal 100 inimest).

Hea on tõdeda, et riikliku liiklusohutuse programmi eesmärgid on saavutatud kiiremini kui prognoositi. See annab kindlustunde sellest, et valitud meetmed ja tegevused liiklusohutuse tagamisel on olnud õiged.

Oluline on jätkata liiklusjärelevalvet ning selle tulemuslikkust jooksvalt analüüsida, et vajadusel järelevalvet parandada. Väga hea tulemuse on andnud ennetustöö lastega. Lapsed oskavad õigesti käituda ja juhtida korrektsele liikluskäitumise vajadusele ka oma vanemate tähelepanu.

2010. aasta lõpuks paigaldati kokku 24 kiiruskaamerat, millest 16 mõõtekabiini asuvad Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja 8 Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel. Trahviteadete saatmist alustati 10.05.2010 ning aasta jooksul saadeti välja 32 181 trahviteadet.

Senised testid näitavad, et liiklus nendel lõikudel on muutunud rahulikumaks ning keskmised kiirused madalamaks. See annab lootust, et reaalne kasutus tõstab liiklejate seaduskuulekat ja ohutunnetuslikku käitumist veelgi ning sõidukijuhid arvestavad liiklusohtlike kohtadega rohkem.
Maanteedele paigaldanud kiiruskaamerad on ennast igati õigustanud.

Kavas on paigaldada lähiaastatel täiendavaid kaameraid ning uued kaamerad Tallinn-Narva maanteele.

Samuti saab olema ka käesoleval aastal jätkuvalt prioriteetseks tegevuseks liikluses osalevate joobes juhtide väljaselgitamine ja liiklusest kõrvaldamine.

3. Tuleohutum elukeskkond, vähem õnnetusi

2010. aastal vähenes eelarve ja seetõttu oli tuleohutuse tagamisel peamiseks eesmärgiks hoida juba saavutatud tuleohutuse taset, sh hoida tulekahju tagajärjel hukkunute ja vigastatute arvud stabiilsena. 2010. aastal jätkati tuleohutusalase ennetus- ja teavitustööga.

2010. aasta märksõnad tuleohutuse alal olid ennetus- ja teavitustöö, suitsuanduri kasulikkuse ja kohustuslikkuse tutvustamine ja laialdasem kasutamine eluruumides ning vabatahtlikkuse edendamine päästealal. Suitsuandur muutus eluruumides kohustuslikuks alates 01.07.2009 ning viimaste uuringute kohaselt (2010. a oktoobri seisuga) oli suitsuandur olemas 80% eluruumides. Aasta varem oli vastav näit 78%.

Tuleohutuse suurendamisel on eraldi jätkuvalt tähelepanu suunatud hoolekandeasutustele, kus võivad tulekahju korral olla väga traagilised tagajärjed. Hoolekandeasutuste tuleohutusnõuete täitmist kontrollitakse iga-aastaselt. Ennetustöö ja järelevalve käigus on teavitatud hoolekandeasutuste personali tuleohutusalastest riskidest ning seda tööd jätkatakse ka edaspidi.

Möödunud aastal kaotas tulekahjudes elu 69 inimest, mis teeb 6 inimest rohkem kui 2009. aastal.

Tulekahjudes viga saanud isikute arv on samuti mõnevõrra tõusnud, 2010. a sai tulekahjudes vigastada 102 inimest, 2009. a aga 100.

2010. aastal oli tulekahjude arv viimase kümne aasta madalaim - 6439 tulekahju. Tulekahjude arv vähenes võrreldes 2009.aastaga 1982 võrra (- 23,5%).

Langenud on nii metsa-, maastiku- kui ka hoonetulekahjude arv. Hoonete tulekahjusid toimus 2009. aastal 2598 ja 2010. aastal 1748 ehk 32,7 % vähem.

Kuigi suvised ilmastikutingimused olid metsatulekahjude tekkimiseks soodsad, siis 2010. aastal ei toimunud suuri põlenguid.

Ennetustöö ei ole olnud kahjuks tõhus hooletust suitsetamisest alguse saanud tulesurmade vähendamiseks. Eestis on sigaretist alguse saanud tulekahjudes hukkunud 2010. aastal 31 inimest, näiteks Austraalias oli aastal 2008 see arv 14. See tähendab, et hooletu suitsetamine on Eestis suur probleem. Seetõttu on Eesti jaoks ka oluline Euroopa Komisjoni plaan kehtestada 2011. aasta lõpus Euroopa Liidus sigarettide tuleohutusnõuded, mis tähendab, et kasutusele võetakse n-ö kiirelt kustuvad sigaretid. Ka Siseministeerium on panustamas sellesse protsessi, et 2011. aasta lõpus võetakse Eestis kasutusele kiirelt kustuvad sigaretid.

Jätkuvalt oli 2010. aastal tähelepanu all koolide tuleohutusalane olukord. Haridusasutuste tuleohutusalane olukord on paranenud, kuid sellega tuleb tegeleda edaspidigi. 2010. aastal ei toimunud olulisi tuleohutusalaseid rikkumisi 42% koolides (2009. aastal oli see 38% ja 2008. aastal 30%), seega esineb 58% koolides endiselt olulisi tuleohutusalaseid puudusi. Haridusasutuste tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks jätkatakse järelevalvet ja tehakse aktiivset koostööd koolipidajatega.

Lisaks tulekahjudele, liiklusõnnetustele ja isikuvastastele kuritegudele, on ka teisi sündmusi, mis inimeste elu ohustavad – tööõnnetus, uppumine, juhuslik kukkumine, mürgitus või muu õnnetus. Päästeamet on võtnud initsiatiivi, et ennetada ka neid õnnetusi.

Uue valdkonnana oli 2010. aastal tähelepanu all veeohutus, mida varem ei ole ennetustöö puudutanud.

4. Kaitstum vara

Kui majanduslanguse tingimustes võis eeldada varavastaste kuritegude suuremat kasvu, siis tegelikkuses oli see oodatust madalam.

Varavastaseid kuritegusid registreeriti 2010. aastal 30 235, mis tähendab 722 kuritegu rohkem võrreldes 2009. aastaga (2,5% tõus).
Statistikast nähtub, et varavastaste kuritegude kasvu mõjutab varguste kasv, eelkõige vargused kaubandusettevõtetest (9,4 %).

Vaadates varguste osakaalu kaubandusettevõtetest ja süstemaatilisi vargusi, siis peab negatiivse tendentsina tooma välja selle, et varastama on hakatud kallimaid asju. Vähenenud on sõidukite vargused (36 kuritegu, st 4,0% vähem). Samas on 2010. aasta viimases kvartalis tekkinud uued kuriteoliigid – pangaautomaatide lahtilõikamised ja sularaha vargused. See on uus trend, mis on ilmselt seoses euro tulekuga kasvav.

2010. aastal on hea meel märkida, et röövimised on vähenenud ligi 17,5% (2010 – 599; 2009 – 726).

Röövimiste arvu on oluliselt mõjutanud kasiinoröövide vähenemine. 2010. aastal toimus üks kasiinorööv, 2009. aastal üheksa kasiinoröövi, mis tähendab nende vähenemist kaheksa võrra (88,9%).

Samas on tõusnud juveeliäride röövide hulk. Juveeliäride röövimisi pandi 2010. aastal toime 11 (2009. aastal aga viis, mis tähendab juhtumite kahekordistumist).

2010. aastal oli röövide objektiks korduvalt SEB pangakontorid ning seejuures rööviti ühte kontorit mitu korda. Positiivne on selle juures see, et politsei on kõik pangaröövides kahtlustatavad tuvastanud.

Rohkem kui poole võrra on vähenenud röövid relva ja maskiga.

5. Turvalisem riik

Juba enam kui aasta väljastatakse Eestis isikutele digitaalse sõrmejäljekujutisega reisidokumente. Sõrmejälje biomeetria tagab kindlama isikutuvastamise ning selle abil on võimalik tagada dokumendi väljastamine õigustatud isikule ja kontrollida isikusamasust dokumendi kehtivuse ajal.

2010. aasta lõpu seisuga oli kehtiv isikutunnistus kokku 1 139 878 isikul, neist 938 865 Eesti Vabariigi kodanikul ja 201 013 Eesti elamisloaga välismaalasel.

Alates 1. oktoobrist 2010 väljastab Politsei- ja Piirivalveamet isikutele, kellel juba on isikutunnistus, ka digitaalse isikutunnistuse. Digitaalne isikutunnistus võimaldab sertifikaadi abil isiku tuvastamist elektroonilises keskkonnas ning anda digitaalset allkirja. Digitaalne isikutunnistus on isikut tõendav dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas.

2011. aasta jaanuarist võttis Eesti kasutusele uue isikut tõendava dokumendi – elamisloakaardi. Elamisloakaarti antakse välja Eestis elavatele välismaalastele isikutunnistuse asemel. Elamisloakaardil on samad funktsioonid, mis praegusel isikutunnistusel – sinna kantakse elamis- ja tööloa andmed, dokumendiga saab elektroonilises keskkonnas isikut tuvastada ja digitaalset allkirja anda.

Viisataotluste ja viisa andmisest keeldumiste arv kasvas möödunud aastal 15,5% ja Eesti välisesindustele ning Politsei- ja Piirivalveametile esitati kokku 120 804 viisataotlust. Viisa andmisest keeldumiste tõus oli samuti märkimisväärne, koguni 32%. Viisa andmisest keelduti 2964 korral. Keeldumiste peamisteks põhjusteks olid välismaalasele kehtestatud sissesõidukeeld, oht avalikule korrale või riigi julgeolekule ning põhjendatud kahtlus, et välismaalase väidetav reisi eesmärk ei vasta selle tegelikule eesmärgile.

Sarnaselt varasematele aastatele soovisid mitmed välismaalased ka 2010. aastal kasutada Eestit transiitriigina, et pääseda Põhjamaadesse ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse.

Eestis esitatud varjupaigataotluste arv on kasvanud seoses liitumisega Schengeni alaga. Kui 2007. aastal ning 2008. aastal esitati Eestis 14 esmast varjupaigataotlust, siis 2009. aastal esitati kokku 36 esmast varjupaigataotlust ning 2010. aastal 30 taotlust. Sarnaselt 2009. aastale saabus ka 2010. aastal Eestisse kõige enam varjupaigataotlejaid Afganistanist ja Venemaalt (kummastki riigist seitse taotlejat).

Eesti ei ole endiselt kuigi atraktiivne transiidi- ega sihtriik. Illegaalses immigratsioonis ei toimunud 2010. aastal olulisi muudatusi ei lähteriikides ega illegaalide arvus. Endiselt on kõige olulisemateks lähteriikideks Venemaa Föderatsioon ja teised SRÜ riigid. Avastatud ebaseaduslikke sisserändajaid oli 109. Võrreldes 2009. aastaga on vähenenud Afganistani päritolu ebaseaduslike sisserändajate arv (2009. aastal 104 ja 2010. aastal viis), mis näitab, et koostöö naaberriikidega illegaalse sisserände tõkestamiseks on olnud tõhus.

2010. aastal tehti 2434 Eestisse sisenemiskeelu otsust ja isikud saadeti piirilt tagasi.

Ebaseaduslike piiriületuste osakaal piiripunktide vahelisel alal maismaapiiril ei ole illegaalse immigratsiooni osas suurenenud (2009. aastal 158 ning 2010. aastal 116 juhtumit). Enamus ebaseaduslikest piiriületustest leidsid aset piiriveekogudel (Narva jõel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel). Peamiselt ületati ebaseaduslikult piiri tahtmatult kalastamise ajal või navigeerimisvea tõttu.

Eesti osales liikmesriikide välispiiride Schengeni hindamismissioonidel (ühe näitena võib tuua Kreeka õhupiiri). Lisaks osaleti viiel Euroopa Liidu tsiviilmissioonil kokku kuue eksperdiga, FRONTEX’i ühisoperatsioonidel 49 piirivalvuriga (võrdluseks, 2009. aastal osales 27 piirivalvurit).

Igapäevase tegevuse operatiivsuse tõstmiseks ja kontrolli ulatuse laiendamiseks hangiti 2010. aastal välispiiride fondi programmi vahenditega juurde üks helikopter.

Ameerika Ühendriikide abil valmisid Narva ning Värska kopteriplatsid koos tanklatega, mis oluliselt soodustavad välispiiri valvamist kopteritega. See kõik tõhustab võitlust organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse ja terrorismiga.

Transpordivahendite piiriületuste pidev kasv (2010. aastal umbes 21%) on olnud probleemiks just Eesti idapiiril. Eesti Vabariigist väljuval suunal on pidevad probleemid transpordivahendite pikkade ooteaegadega, seda eriti Narva maantee piiripunktis ja veoautode puhul. Peamiseks põhjuseks on naaberriigist tingitud seisakud piiripunkti töös. 2010. aasta jaanuarist detsembrini (k.a) toimus 310 veoautode piiriületuse seisakut, kogukestusega 1155 tundi. See on kokku 48 ööpäeva ehk 1,5 kalendrikuud

Et lahendada probleeme piiriületusjärjekordadega algatasime Siseministeeriumis 2010. aasta kevadel riigipiiri seaduse muutmise. Seaduse muudatusega tekkis piiri ületaval isikul võimalus piiriületuse aega paremini planeerida. Kadus vajadus oodata piiriületust elavas järjekorras piiripunkti juures.

Siseministeerium kuulutas välja avalikud konkursid eesmärgiga leida ühtne piirijärjekorra haldamise infosüsteem (nn piiriületuse broneerimissüsteem) ning luua iga piiripunkti lähialale ootealad. Loodav ootejärjekorra süsteem ei kaota piiriületuse järjekordi, aga loob tingimused
ooteaja sujuvamaks muutumiseks ning normaalsemad tingimused sõidukitega ootamiseks.

Terrorismi ennetamine on üleilmastuvas ühiskonnas inimeste turvatunde tagamiseks väga oluline. 2010. aasta detsembris asetleidnud sündmused Stockholmis tõestavad järjekordselt, et terrorism on globaalne probleem, mille mõju ulatus on jõudnud Eestile väga lähedale. Eesti seisukohast vaadatuna tähendab see vajadust veelgi tõhustada asutuste omavahelist koostööd nii terrorismivastases võitluses otseselt kui sellega külgnevate ohtude ennetamiseks, mille peamised tegevussuunad on illegaalse immigratsiooni ja raske kuritegevuse tõkestamine.

Arvestades nende kuriteoliikide laiahaardelisust ning piiriülest mõju, on vajalik pöörata rõhutatult tähelepanu lennu- ning meretranspordi turvalisuse tagamisele ning rakendatud turvameetmete kaasajastamisele ohuhinnangutest tulenevalt. Eesti on astunud olulisi samme, et arendada välja rakendus lennureisijate broneeringuinfo (PNR) analüüsiks.

Turvalisuspoliitika eesmärgiks on tugevdada ka Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamist ning tõkestamist. Eesti Vabariigi julgeolekuasutused Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet tegelevad pidevalt neile julgeolekuasutuste seaduse alusel pandud ülesannete täitmisega ning püüavad tuvastada Eestit ja liitlasi ohustavaid luurerünnakuid.

6. Kiirem abi

Eesti päästepiirkonnas tagati 2010. aastal merel päästetegevuse korraldamine ja ei toimunud suuri inimohvritega laevaõnnetusi. 2010. aastal registreeriti kokku 179 päästejuhtumit, millest 82 olid operatsioonid. Hädas oli 310 inimest. Piirivalve lennu- ja ujuvvahenditega päästeti 212 inimest, 84 inimest pääsesid omal jõul, hukkus 12 inimest ja kaks inimest jäi kadunuks.

Suurem osa merepääste juhtumitest leiavad aset sügis-talvisel ja kevad-talvisel perioodil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Pärnu lahel jääalust püüki harrastavate kaluritega, kes ei oska arvestada kiiresti muutuvate ilmastikuoludega kaasnevaid ohte.

Reostusega lõppenud laevaõnnetusi 2010. aastal ei olnud. Vähenenud võrreldes varasemate aastatega on ka tahtlike reostuste arv ja seda kogu Läänemere ulatuses. Kui aastatel 2006–2007 oli merereostuse kohta teateid aastas üle saja ja 2009. aastal oli reostusjuhtumite teateid 59, siis 2010. aastal kontrolliti 50-st reostusjuhtumi teatest 38, millest leidis kinnitust 27 juhtumit. Selle vähenemise peamiseks põhjuseks on kogu Läänemere regioonis laevaliikluses tõhustatud järelevalve, mis hõlmab endas eelkõige Euroopa Meresõiduohutuse Ameti satelliitpiltide ning Lennusalga õhusõidukil seiresüsteem SLAR/FLIR kasutamist ja operatiivset koostööd Soome kolleegidega.

2010. aastasse jäi ka Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil valmiva piirivalve multifunktsionaalse reostustõrje laevaehituse alustamine. Valmis peaks reostustõrje laev lepingujärgselt saama 2012. aastal.

Hädaabiteateid menetletakse aasta-aastalt kiiremini, alates kõne saabumisest häirekeskusesse kuni väljasõidukorralduse andmiseni. 2010. aastal suudeti tagada kõnele vastamine tavaoludes maksimaalselt 15 sekundi jooksul, kusjuures 90%-le kõnedest suudeti vastata 10 sekundi jooksul. Häirekeskusesse tehakse aastas umbes miljon kõnet, millest siiski vaid 25% vajavad päästemeeskonna või kiirabi väljasaatmist.

Suurim arendus häirekeskuse töövaldkonnas on prefektuuride juhtimiskeskuste ühendamine ja üleminek ühtsele hädaabinumbrile 112. Ühtse hädaabinumbri kasutuselevõtt loob täiendavaid eelduseid abi kohalejõudmise kiiruse suurendamiseks. Ühendhäirekeskuse loomise kavandatav lõpptähtaeg on 1. jaanuar 2014.

7. Tõhusam turvalisuspoliitika

Lõppenud aasta tulemused siseturvalisuses on olnud head.

Siseministeerium ja tema valitsemisala on 2010. a kogu riigi sisejulgeoleku tagamist korraldanud ja planeerinud lähtudes halbadest majandusoludest ning üritanud leida ressursi ja sisejulgeoleku kvaliteedi teenuse parima suhte.

Tooksin välja 2010. aasta suuremad õnnestumised:

-Eesti suurim riigiasutus Politsei-ja Piirivalveamet on eksisteerinud terve aasta – amet on MASU tingimustes oma ülesanded turvalisuse tagamisel hästi toime tulnud;
-2010. aasta tõi ka uued plaanid ja väljakutsed. Kindlasti on nendeks näiteks Euroopa Liidu sise- ja justiitsvaldkonna IT-agentuuri peakorteri toomine Eestisse.
-Valitsus kiitis heaks Ida-Virumaa 2010-2014 tegevuskava – koostöös teiste asjaomaste ministritega oleme ette valmistamas maakonnapõhiseid meetmeid ja tegevusi Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014+ vahendite kasutamise planeerimiseks Ida-Virumaal;
-Oleme kaasajastanud ja korrastanud sisejulgeolekualast õiguslikku keskkonda (abipolitseinike seadus, välismaalaste seadus, päästeteenistuse seadus, päästeseadus, tuleohutuse seadus);
-NATO välisministrite tippkohtumise turvamine Tallinnas.
-Euro sularaha turvaline toomine Eestisse ning selle vedu üle riigi. Nii NATO välisministrite tippkohtumise kui euro sularaha sündmuse julgestamisega saadi väga hästi hakkama.
-Sisekaitseakadeemia õppekavade positiivsed hindamised. Moodustati Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledž;
-Käivad tugeva ühendhäirekeskuse loomise ning ühtsele hädaabinumbrile ülemineku ettevalmistused
-Käivitasime elektroonilise piirijärjekorra broneerimissüsteemi ja ooteplatside rajamise projekti Ida-piiril, mis peaks lõplikult realiseeruma käesoleva aasta suvel.
- Oleme teinud investeeringud sisejulgeoleku objektidesse (politsei- ja päästehoonetesse).
2010 valmis Rakvere Politsei-ja Päästehoone. 2010. aastal alustati Jõhvis päästekeskuse, politsei, häirekeskuse ja kaitsepolitsei ühishoone ehitust, kus muuhulgas valmib ka ühendhäirekeskuse kontseptsioonile vastav töökeskkond.
-Osalemised välismissioonidel. Suurte välisoperatsioonidena tuleb mainida nii päästeoperatsioone Haitil, Moldovas ja Poolas, aga ka politseimissiooni Afganistanis.

Tänan tähelepanu eest!