Siseminister Marko Pomerantsi kõne riigikogu liikmetele „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ täitmisest 2009. aastal (23.02.2010)

Head Riigikogu liikmed.

Olen Teie ees, et ette kanda „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ 2009. a täitmise aruanne.

Riigikogu võttis 10. juunil 2008 aastal vastu „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“. Siseminister on kohustatud iga-aastaselt esitama hiljemalt 1. märtsiks Riigikogus ülevaate Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest.

Turvalisuspoliitika on osa Eesti riigi julgeolekupoliitikast ja rajaneb 2004. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustel.

Siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks visiooniks ja eesmärgiks on vähem õnnetusi, mis toovad kaasa hukkunuid ja vigastusi. Samuti ohutum elukeskkond ning suurem turvatunne.

Turvalisuspoliitika alused suunavad meid panustama selles suunas, et kõikide ühiskonna liikmete turvalisus oleks kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö kaudu. Turvalisuse tagamisel peab läbivaks suunaks olema ohtude ennetamine.

Käesoleval aastal otsustasime hakata välja andma Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade ülevaadet ka trükise kujul. Ikka sellel eesmärgil, et pakkuda süsteemsemat ja laiapõhjalisemat turvalisuse valdkonna käsitlust. Teil on võimalik jälgida minu ettekande sisu põhjalikumalt Teile kättejagatud trükisest. Miks mitte ka hiljem.

Annan Teile turvalisuspoliitika dokumendis kirjeldatud suundade kaupa ülevaate eelmise aasta olulisematest tegevustest ja õnnestumistest, millega on andnud panuse siseturvalisuse tõhusamaks tagamiseks ja ohtude ennetamiseks Siseministeerium koos oma valitsemisalaga.

1. Turvalisem tunne

Turvalisuspoliitika eesmärgiks on vähendada inimeste hirmu sattuda rünnaku ohvriks, ära hoida isikuvastaste kuritegude toimepanemist ning vähendada rahvustevahelisi pingeid ning seeläbi suurendada inimeste turvatunnet.

Kuritegevuse olulisemad trendid olid 2009. aastal järgnevad:

2009.a registreeriti 48 359 kuritegu. Võrreldes 2008. aastaga registreeriti 2618 (-5,8%) kuritegu vähem. Vähenes isikuvastaste kuritegude arv (2009 – 5669; 2008 – 6540). Registreeriti rohkem alaealiste suhtes toime pandud kuritegusid (2009 – 318; 2008 – 315). Samas on heameel tõdeda, et sooritati vähem tapmisi ja mõrvasid. (2009 – 76 tapmist ja mõrva; 2008 – 86 tapmist ja mõrva). Politsei lahendas 2009. a 23 478 kuritegu.

Eelmisel aastal on vähenenud avaliku korra raskete rikkumiste hulk. Vähenemine on olnud 38%. Avalikus kohas raskete rikkumiste arvu langus näitab seda, et meie avalikus ruumis käitumine on muutunud seaduskuulekamaks. Kindlasti on seda mõjutanud ka politsei sisemiste ressursside suunamine analüüsipõhiselt.

Paraku tuleb tõdeda, et inimeste subjektiivne hirm sattuda tänaval kuriteo ohvriks on aastaga suurenenud 29%. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et 42% küsitletutest tundis 2009. a hirmu tänavakuritegevuse ees. Kindlasti on siin ka võimalikuks mõjutajaks 2009. aasta üks kõige jõhkramaid kuritegusid nn kurikamõrv. Samuti on suurenenud jõhkrate röövide hulk, samas kui röövide koguarv on langenud.

Isikuvastaste kuritegude puhul on trend samuti positiivne ja 2009. aastal on toimunud üldine vähenemine. Võrreldes 2008. aastaga on isikuvastaste kuritegude arv vähenenud 13,2%.

Kuigi tapmiste ja mõrvade vähenemine teeb heameelt, siis ei saa olla siiski rahul üldise pildiga sündmuste osas, milles inimene kaotab elu ebaloomulikul teel.

2009. aastal hukkus ebaloomulikul teel 599 inimest: (liiklusõnnetustes – 100 inimest; tulekahjudes – 63 inimest; tapmiste ja mõrvade tagajärjel – 76 inimest, tööõnnetustes – 17 inimest; uppus – 63 inimest; enesetapu tagajärjel – 280 inimest).

Jätkuv tõusutrend annab seega põhjust muretsemiseks. Kui me oleme viimase kahe aasta jooksul suutnud erinevate meetmete koosmõjul vähendada liiklussurmasid poole võrra, siis enesetappude ennetamine ei ole riigis olnud selline prioriteet ja sellega ei ole ilmselgelt piisaval tegeletud. Me oleme riigina seadnud endale eesmärgi väärtustada inimelusid ja säästa neid kõikide osapoolte kaasamisel. Suitsidiaalsus on üks oluline lõik, millega tuleb tulevikus aktiivsemalt tegeleda. See on võrgustiku ja koostöö küsimus. Sellesse valdkonda on vaja ühiselt panustada. Enesetappude trendijoon näitab kindlasti sotsiaalse turvatunde puudumist ja sellega kaasnev võib olla viinud kurbade tagajärgedeni.

Politsei koostöö kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega on üldiselt hea. Naabrivalve ja politsei vahelist koostööd võib samuti hinnata heaks. Politsei osaleb alati ühe osapoolena uute naabrivalvesektorite moodustamisel, seeläbi on koostöö pidev.

2. Ohutum liiklus, vähem õnnetusi

Liiklusohutuse parandamisel on turvalisuspoliitika eesmärgiks hukkunute ja vigastatute arvu vähenemine, varakahjude vähenemine ning liikluskultuuri paranemine.

Liiklusohutus on olnud riigi siseturvalisuse keskseks prioriteediks viimasel paaril aastal. Riikliku liiklusohutuste programmi ellurakendamine ja ametkondadevaheline sisuline koostöö on sellel perioodil hoogustunud ja see on ka andnud mitmeid positiivseid tulemusi.

2009. aastal toimus liiklusõnnetustes hukkunute arvukuse jätkuv vähenemine. 2009. aastal hukkus liikluses 100 inimest.

Liiklussurmade arvu vähenemisel tuleb tõsta esile ametkondade ühist panust liiklusturvalisuse tagamisse, mis on toimunud varasemast märksa koordineeritumalt. 2009. aastal jätkas politsei 2008. aastaga suuresti samas mahus liiklusjärelevalve teostamist. Mõningane järelevalve mahtude langus toimus 2009. aasta teisel poolel seoses eelarve vähenemisega. Maanteeameti ja Politseiameti koostöös läbi viidud süsteemne kampaaniate rakendamine ja meediateavitus oli sellele efektiivseks alternatiiviks.

Saavutatud tulemused näitavad, et valitud tegevused on olnud õiged ja tulemuslikud. Neid tuleb jätkata ja nende kõrvale tuleb rakendada veel täiendavaid tegevusi, mis aitavad jätkuvalt parandada liikluskultuuri ja tõsta liiklejate enesekontrolli.

Tõenäoliselt olete Tartu maanteel liigeldes tähele pannud halli kastikesi. Mõned kastikesed on võib-olla ka punaseid sähvivaid kiiri tekitanud. Üheks tulevikku suunatud tegevuseks on kiiruskaamerate rakendamine. Vastav projekt sai alguse 2007. aasta lõpust. 2009. aasta lõpuks jõudis projekt sellesse faasi, et kaamerad on Tallinna-Tartu maanteele paigaldatud, infosüsteemid välja arendatud ja infosüsteemide koostoimet testitakse. Juba testperiood on viinud lähemale kiiruskaamerate paigaldamise eesmärgile – rahustada liiklust. Senised testid näitavad, et liiklus nendel lõikudel on muutunud rahulikumaks ning keskmised kiirused madalamaks. See annab lootust, et reaalne kasutus tõstab liiklejate seaduskuulekat ja ohutunnetuslikku käitumist veelgi ning sõidukijuhid arvestavad liiklusohtlike kohtadega rohkem.
Esmaspäevase hommiku seisuga(22.02.2010) on väljastatud 1575 trahviteadet.

Samuti saab olema ka käesoleval aastal jätkuvalt prioriteetseks tegevuseks liikluses osalevate joobes juhtide väljaselgitamine ja liiklusest kõrvaldamine.

3. Tuleohutum elukeskkond, vähem õnnetusi

Eesmärk on tulekahju tagajärjel hukkunute ja vigastatute arvu ning varaliste kahjude vähenemine. Samuti inimeste teadlikkuse suurenemine.

2009. aastal saavutati Eestis häid tulemusi tuleohutuse suurendamisel, kus peamine eesmärk on tulekahju tagajärjel hukkunute ja vigastatute arvu ning varaliste kahjude vähendamine. Samuti inimeste teadlikkuse suurenemine selle kohta, kuidas tulekahju vältida ja kuidas õnnetuse korral käituda.

2009. aasta märksõnad tuleohutuse alal olid ennetus- ja teavitustöö, suitsuanduri kasulikkuse ja kohustuslikkuse tutvustamine ja laialdasem kasutamine eluruumides ning vabatahtlikkuse edendamine päästealal. Suitsuandur muutus eluruumides kohustuslikuks alates 01.07.2009 ning viimaste uuringute kohaselt (2009. a oktoobri seisuga) oli suitsuandur olemas 78% eluruumides. Aasta varem oli vastav näit 38% ning 2007. a 25%
Tuleohutuse suurendamisel on eraldi jätkuvalt tähelepanu suunatud hoolekandeasutustele, kus võivad tulekahju korral olla väga traagilised tagajärjed. Hoolekandeasutuste tuleohutusnõuete täitmist kontrollitakse iga-aastaselt. Ennetustöö ja järelevalve käigus on teavitatud hoolekandeasutuste personali tuleohutusalastest riskidest ning seda tööd jätkatakse ka edaspidi.

Möödunud aastal kaotas tulekahjudes elu 63 inimest.

Tulekahjudes viga saanud isikute arv on samuti mõnevõrra langenud, 2009. a sai tulekahjudes vigastada 100 inimest, 2008. a 102.

Heameel on tõdeda, et tulekahjude arv on samuti viimastel aastatel oluliselt vähenenud – kui 2006. a toimus 14 900 tulekahju, 2007. a 10 400, 2008. a 10 052 –, siis 2009. a oli tulekahjude arv juba oluliselt väiksem – 8421 tulekahju. Perioodil 2006–2009 on tulekahjude arv vähenenud 43%. Tulekahjude arvu vähenemisele on kaasa aidanud nii tuleohutusalane ennetustöö, elanikkonna teadlikkuse ja käitumise kasv, aga ka järelevalve tõhustamine.

Samuti oleme 2009. a järelevalve teostamisel keskendunud mahajäetud hoonete tuleohutuse kontrollimisele. Kõik ohtlikud hooned on kaardistatud, tähistatud ja omanikud on saanud ettekirjutuse hoonete sissepääsude sulgemiseks.

2009. a jooksul suuremaid metsapõlenguid õnneks ei toimunud. Seda võib seostada mittesoodsate ilmastikuoludega, kuid ka inimeste teadlikkuse ja käitumise parenemisega. Samuti on tuleohtlikul perioodil toimunud tõhus avalikkuse teavitamine ning järelevalveasutuste koostöö.

Jätkuvalt oli 2009. a eraldi tähelepanu all koolide tuleohutusalane olukord.

Haridusasutuste tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks jätkatakse tõhusa tuleohutusjärelevalve teostamist ja tehakse aktiivset koostööd koolipidajatega. Kokkuvõttes on olukord tuleohutuse osas koolides paranenud, aga ei ole veel piisavalt heal tasemel.

Inimeste teadlikkuse tõstmiseks ja õnnetuste ärahoidmiseks viidi 2009. aastal läbi ka sotsiaalkampaaniaid tulekahjude ärahoidmiseks. Demineerimisalase ennetustöö käigus viidi koolides läbi loenguid. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks on tuleohutusalased juhendmaterjalid muudetud kättesaadavaks interneti abil (www.rescue.ee, www.kodutuleohutuks.ee, www.veeohutus.ee, www.ohutusope.ee, www.suitsuandurid.ee, www.tulekustuti.ee).

2009. aastal kinnitati „Päästet abistava vabatahtliku tegevuse arendamise kontseptsioon“, mis paneb paika üldalused ja eesmärgid vabatahtlike päästjate tegevuse arendamiseks. Samuti jätkati päästeala vabatahtlike tegevuse toetamist (rahaline toetus, koolitus ja varustus). Vabatahtlikkuse edendamine lähtub printsiibist, et professionaalse abi saabumiseni on vabatahtlike abil võimalik rakendada esmaseid meetmeid.

4. Kaitstum vara

Inimeste elu ja tervise kaitse kõrval rõhutab turvalisuspoliitika vara kaitset. Eesmärgiks on varavastaste kuritegude vähenemine, kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimine, ning inimeste teadlikkuse suurendamine oma vara kaitsmise võimalustest.

Ka vara kaitsel on oluline ennetuslike meetmete kasutamine ning inimeste kaasamine. Eesmärgiks on inimeste teadlikkuse suurendamine võimalikest riskidest, lastevanemate teadlikkuse suurenemine alaealistega seotud kuritegevusest, kogukonnakeskse ennetustöö ja naabrivalve tegevuse toetamine. Ennetustöös lähtuti kuritegevuse trendide analüüsidest, mis võimaldas jooksvalt ennetuslikke tegevusi planeerida.

Vaadates varavastaste kuritegude üldist trendi, siis võib viimasel kahel aastal märgata kerget tõusu. Arvuliselt ja protsentuaalselt on andnud suurima tõusu just vargused. See tuleneb osaliselt seadusemuudatusest. Nimelt süstemaatilise varguse kriminaliseerimisest. Varguste osas on positiivne, et ei ole suurenenud vargused eluruumidest.

Varavastaste kuritegude avastamise ja ennetamise osas on politsei suunanud oma tegevuse eelkõige organiseerunud kuritegelikele gruppidele. Erilist tähelepanu pööras politsei 2009. aastal kuriteo tulemusena saadud varaga kauplejate tabamisele ja kuriteo tulemusena saadud vara tuvastamisele. 2009. aastal selgitas politsei välja süüteo tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise fakte 29,5% rohkem kui 2008. aastal.

Oma vara kaitse ja elupaiga üldise turvalisuse positiivseks mõjutajaks on kolmanda sektori näol MTÜ Eesti Naabrivalve. Naabrivalve koondab endas üle 10 000 leibkonna ja 2009. aastal liitus naabrivalvega 86 uut piirkonda üle Eesti. See näitab inimeste tahet ja soovi panustada enda ja oma lähedaste vara kaitsmisse. See on ka hea näide sotsiaalse kontrolli kogukondliku aktiivsuse koostööst, mille kaudu suureneb inimeste teadlikkus vara kaitsmise võimalustest ja vajadusest.

Vaadates veel varavastaste kuritegude numbrite taha, siis röövimiste osas on mul siseministrina hea meel selle üle, et üldine röövimiste arv on vähenenud. Küll aga tuleb tuua välja asjaolu, et röövimised on muutunud jõhkramateks. Samuti kasutatakse rohkem vahendeid isiku identiteedi varjamiseks ning püütakse relvaga oma sõnale kaalu lisada.

Halvemaks on olukord läinud arvutikelmuste osas. Arvutikelmused on võrreldes 2008. aastaga suurenenud 103 fakti võrra. Seega on väga oluline, et meil oleks riigis piisav kompetents ja ressurss, et arvutikeskkonnas toime pandud kuritegusid ennetada või siis juba toime pandud kuritegude toimepanijaid välja selgitada ning koguda kvaliteetseid tõendeid nende süüdimõistmiseks.

5. Turvalisem riik

Riigi turvalisusesse ja julgeoleku tagamisesse tuleb suhtuda alati tähelepanelikult. Peame hoolitsema selle eest, et hoiaksime ära Eesti vastase luure- ja õõnestustegevuse ning ennetaksime terroriakte. Peame tagama elutähtsate valdkondade toimimise. Peame ennetama ebaseaduslikku rännet ning suutma usaldusväärselt tuvastada Eestis viibivaid isikuid.

Alates juunist 2009 kantakse reisidokumentidesse sõrmejäljebiomeetria.

2010. aasta 1. jaanuari seisuga on kehtivaid biomeetrilisi reisidokumente välja antud 221 156, nende hulgas 31 798 sisaldavad ka sõrmejäljebiomeetriat.
Sõrmejäljebiomeetria on üks usaldusväärsematest isikutuvastusmeetoditest, mida vastavalt Euroopa Liidu õigusele juba rakendatakse mitmete riikide reisidokumentides. Lisaks on lähiaastatel kavas alustada biomeetriliste andmete hõivamist kõigilt välismaalastelt, kes taotlevad Euroopa Liidu mistahes liikmesriigilt viisat või elamisluba.

Eesti on ebaseadusliku sisserände osas valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse reeglina jõuda Põhjamaadesse või Vahemere-äärsetesse riikidesse. Ebaseadusliku sisserände peamisteks lähteriikideks olid 2009. aastal peale Afganistani Islamivabariigi veel Vene Föderatsioon, Süüria Araabia Vabariik, Türkmenistan ja Hiina Rahvavabariik. Oluline osa nii ebaseadusliku sisserände kui ka edasise läbirände tõkestamisel on võimekuse säilitamine kompensatsioonimeetmete rakendamiseks kogu riigi territooriumil, sh Euroopa Liidu sisepiiril.

Ebaseadusliku sisse- ja läbirände ning muu piiriülese kuritegevuse surve nii Eesti välispiiridele kui ka vaba liikumise alale tervikuna on alates 2008. aastast näidanud kasvutendentsi. Ebaseaduslik piiriületus on jätkuvalt enim kasutatav ebaseadusliku sisserände viis. Kui 2008. a avastati piirivalve poolt 40 ebaseadusliku sisserände juhtumit, siis 2009. aastal avastati 61 juhtumit. 2009. aastal tõusis ebaseaduslikul sisserändel tuvastatud isikute arv 57%, sellest 60% isikuid ületas riigipiiri piiripunktide vahelisel alal ja ülejäänud olid Schengeni viisa väärkasutamise või riigis ebaseaduslikult viibimise juhtumid. Avastatud rikkumiste arvu tõusu mõjutas ka viisade kooskõlastamise protsessis esitatud taotluste eel- ja järelkontrollialase tegevuse tõhustamine.

2009. aastal avastati Eesti-Vene piiril 97 (2008 – 39) salakauba üle piiri toimetamise juhtumit, mis on 60% rohkem kui 2008. aastal. Üldjuhul toimetatakse üle piiri Vene Föderatsiooni maksumärkidega tubakatooteid ning alkoholi. 2009. aastal avastasid piirivalvurid kokku 1 125 950 Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti. Salakaubandust mõjutavad jätkuv majanduslangus, märgatav toodete hinnavahe ning kasvav töötuse määr, samuti kehtestatud piirangud sissetoodavate sigarettide kogusele.

Sõltumata külma sõja lõppemisest on maailmas säilinud spionaaž ja erinevad sündmused andnud mõista, et see valdkond on tõusuteel. Uued võimalused selleks on loonud eelkõige infotehnoloogia kiire areng. 2009. a puutus Eesti kokku mitme väiksema küberintsidendiga, millest vähemalt osa eesmärk oli pahavara sisestamine riigiasutuste ja ettevõtete arvutivõrkudesse.

Herman Simmi juhtum näitab, et Eesti ei asu luuremaailmas sugugi kusagil äärealal. Eesti vastu on huvi erinevatel välisriikidel ja see huvi lähtub erinevatest motiividest.

6. Kiirem abi

Turvalisuse tagamisel on sageli määrava tähtsusega kiire reageerimine. Turvalisuspoliitika üheks eesmärgiks on vähendada ohukahtlusest ohu tõrjumiseni või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluvat aega. See hõlmab endas nii kiiret reageerimisvõimekust kui ohu kõrvaldamise võimekust.

2009. aastal õnneks merekatastroofe ja inimohvritega laevaõnnetusi Eesti päästepiirkonnas ei toimunud. Otsingu- ja päästetegevuse põhiraskus langes seetõttu Peipsi järvele ja Pärnu lahe ning Tallinn-Paldiski piirkonnale. Abivajajad olid seal reeglina harrastuskalurid ja harrastusmeresõitjad. 2009. aasta jooksul registreeriti kokku 131 merepäästejuhtumit. Piirivalve lennu- ja ujuvvahenditega päästeti nende juhtumite raames 263 inimest. 42 inimest pääsesid omal jõul, 11 inimest hukkus enne abi kohale jõudmist ja 1 inimene jäi kadunuks.

2009. aastal teostati merereostuse avastamiseks patrull-lende keskmiselt 2,4 korral nädalas (ühe patrull-lennu pikkus ~ 3h), mille käigus avastati 59 merereostuse juhtumit. Lennutundide vähenemine on aga suures osas kompenseeritud suurema võimekusega teostada reostusjärelevalvet EMSA satelliitseirega.

2009. aastasse jäi ka Piirivalve multifunktsionaalse mereseire laevaehituse riigihanke väljakuulutamine. Kahjuks on antud riigihange vaidlustatud.

Reageerimiskiiruse parandamiseks on vaja veelgi tõsta nii hädaabikõnedele vastamise kui väljasõidu kiirust, samuti teadlikkuse suurendamist hädaabinumbri 112 kohta. EMOR-i 2009. aasta uuringu andmetel helistaks vaid 82% elanikkonnast tulekahju korral õigele.

7. Tõhusam turvalisuspoliitika

Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 sätestab siseturvalisuse arendamisel ühe olulise prioriteedina lõpetada riiklikult tarbetu dubleerimine erinevate ministeeriumide ning ametkondade vahel. Vältimaks kasutut dubleerimist ja valdkondade juhtimise hajumist, nähti valitsuse tegevuskavas ette Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamine, mille tarbeks alustati erinevate aspektide analüüsi juba 2007. aastal. 2009. aastal jõudis Eesti suurima riigiasutuse loomine lõpusirgele.
Täna võime öelda, et see on tehtud!

2009. aastal käivitas Sisekaitseakadeemia koostöös partnerülikoolide ja –ametkondadega Euroopas unikaalse sotsiaalteaduste magistriprogrammi sisejulgeoleku valdkonnas. Tiheda konkursisõela läbimise järel õpinguid alustanud 40 magistranti esindavad praktiliselt kogu sisejulgeolekusektorit ning kõiki asjassepuutuvaid ministeeriume.
Rõõm on tõdeda, et õpinguid on jätkanud ka palju Siseministeeriumi tublid ametnikud.

Lõppenud aasta tulemused siseturvalisuses on olnud head, kuid näeme veelgi võimalusi turvalisuspoliitika tõhustamiseks. Teame, et ressursid on piiratud ning soovime sama raha eest pakkuda suuremat turvalisust. Meie eesmärk on ressursse kasutada veelgi otstarbekamalt ja tõhusamalt.

Turvalisuse tagamisel näeme olulise ressursina vabatahtlikke. Politsei poolt toimub vabatahtlike pidev kaasamine, eelkõige abipolitseinike näol. 2009. aastal kinnitati „Päästet abistava vabatahtliku tegevuse arendamise kontseptsioon“, mis paneb paika üldalused ja eesmärgid vabatahtlike päästjate tegevuse arendamiseks.
Politseil ja Päästeametil on heaks koostööpartneriks ka Kaitseliit, kellega on sõlmitud koostöölepingud.

Siseturvalisuse arendamisel pöörame rohkem tähelepanu piiriäärsetele regioonidele, ning eelkõige Ida-Virumaale.
Siseministeerium on koostamas ka Ida-Virumaa tegevuskava. Ida-Virumaa arengu tõhustamiseks on riigil vajalik luua kooskõlastatud tegevuskava, mis on süsteemne ja hõlmab erinevaid eluvaldkondi.

2009. a võttis Riigikogu vastu uue hädaolukorra seaduse. Ette on valmistatud uus päästeseaduse ja tuleohutuse seaduse eelnõud, mis ootavad menetlemist Riigikogus.

Loodame anda olemasolevate rahaliste ressurssidega ka väärika panuse siseturvalisuse tagamisel alanud aastal olgugi, et 2010 aasta eelarves on meil vahendeid 16,5% vähem kui 2008. aastal.

Tänan tähelepanu eest!