|
Avaleht
Sisejulgeolek
Pääste- ja...
Õnnetuste ennetamine
Õnnetuste ennetamine
Siseministeerium arvestab põlevmaterjalide ladustamise tuleohutusnõuete kohta saabunud ettepanekutega
Siseministeerium arvestab põlevmaterjalide ladustamise tuleohutusnõuete kohta saabunud ettepanekutega
02.07.2010
Juuni lõpus saatis Siseministeerium kooskõlastamisele määruse eelnõu „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“. Eelnõu osas tekitas palju küsimusi prügikonteinerite asukoha valik. Paljudele elanikele tuli üllatusena see, et prügikonteineri paigutamine puithoone läheduses võib tekitada tuleohu. Samuti tuli paljudele üllatusena see, et juba üle 10 aasta on kehtinud nõue, mille kohaselt prügikonteiner tuleb süttiva pinnakihiga hoonest või mistahes hoone aknaavast paigutada vähemalt 2 meetri kaugusele. Viimase 10 aasta jooksul on enamus metallkonteinereid asendatud plastkonteineritega, mis on suurendanud tuleriske. Suurte plastkonteinerite põlengud on näidanud, et tulekahju korral ei ole kahemeetrine kaugus põlevmaterjalist ohutuse tagamiseks piisav. Oluline on elanikkonnale teadvustada, et suure plastist prügikonteineri paigutamine puithoone seina läheduses ei ole ohutu tegevus. Tulekahjude statistika kohaselt on aastas on kokku ligi 1500 põlengut prügi hoiukohtades. Plastist prügikonteineri puhul ei ole suurimaks riskiks mitte põlevad jäätmed, vaid see, et plastkonteiner ise süttib ja põleb intensiivse leegiga ohustades sellega hoonet. Plastkonteineri põlemisel tekkiv suur soojuskiirgus võib süüdata puithoone välisseina, samuti võib soojuskiirgus läbi akna süüdata näiteks kardinad tekitades sellega tulekahju siseruumides. Metallkonteineris tekkiv põleng üldjuhul täiendavaid ohte ei tekita, tulekahju saaks edasi levida ainult siis kui vahetult konteineri küljele või peale on ladustatud põlevmaterjali. Siseministeeriumi kooskõlastamisel saadetud eelnõus oli sätestatud plastkonteineritele ohutuks kauguseks 4 meetrit. Otstarbekas on antud nõuet täpsustada - väiksemate plastkonteinerite puhul (240 liitrit ja väiksemad) piisab ka kahemeetrisest ohutuskujast, kuid suuremates plastkonteinerite puhul on neljameetrine ohutuskuja põhjendatud. Samuti tuleb vastu tulla hooneomanikele, kelle krundil ei ole piisavalt ruumi ohutuskuja tagamiseks. Määruse eelnõu on kavas muuta nii, et juhul kui krundil ei ole piisavalt ruumi neljameetrise ohutuskuja tagamiseks, paigutatakse konteiner hoonest nii kaugele kui võimalik. Samas soovitame kindlasti hoone omanikel pöörata tähelepanu prügi ladustamisega seotud tuleriskidele ning väiksemate kruntide puhul vahetada võimalusel suured plastkonteinerid metallkonteinerite või väiksemate plastkonteinerite vastu välja. Prügikonteinerite asukoha valik on elanikkonda ohutule käitumisele suunav nõue, mille üle eraldi järelevalvet ei ole läbi viidud. Prügikonteinerist alguse saanud hoone tulekahju korral on kannatajaks eelkõige hoones viibivad isikud ja hoone omanik, seetõttu tuleb hoone omanikul selliseid tuleohte ennetada. Näitlikult saab ülevaate plastikust ja metallist prügikonteineri tulekahju arenemise erinevusega tutvuda järgmises video abil:http://www.youtube.com/watch?v=glONB84c08s Põlevast prügikonteinerist alguse saanud hoone tulekahjusid on varasemalt korduvalt kajastatud ka ajakirjanduses: 17.12.2009 Koolimaja hoovis põlenud prügikastid süütasid söökla: 21.08.2009 Poistekamp pani põlema prügikasti, mis tekitas Westholmi gümnaasiumis tulekahju: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=342652 05.02.2009 Kuum tuhk süütas plastmassist prügikasti: http://www.tartupostimees.ee/?id=78409&redir= 15.03.2009 Põrguvälja teel Rae vallas põles laos paiknev prügikonteiner, põlengu põhjustas konteineri paiknemine lambile liiga lähedal ja tulekahju kustutas sprinklersüsteem: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/41094AFF1BC51115C22575920020DA39 |
|