PRESSIKUTSE
03.veebruar 2012

Lugupeetud ajakirjanikud!

Olete oodatud regionaalministri valitsemisalas korraldatavale lühiseminarile, kus Soome ja Taani eksperdid jagavad sealsete hiljutiste haldusreformide kogemusi. Seminar toimub 7. veebruaril 2012 kella 10 – 14.00 Nordic Forum Hotelli konverentsisaalis Sirius (Viru Väljak 3, Tallinn).

Haldusreform on Eestis olnud teemaks juba pikka aega, kuid viimase aastaga on toimunud murrang avalikus arvamuses ja ühiskonna ootustes. Üsna sarnases olukorras olid mõni aeg tagasi ka mitmed teised meie regiooni riigid – Soome, Taani, Läti. Taani viis jõulise muudatuse halduskorralduses läbi juba 2007. aastal, Soomes tehti seda kaks aastat hiljem ning nüüd on neil küpsemas veel täiendav reformiplaan.

Meil on hea meel kutsuda Teid osalema hiljutisi Põhjamaade kohaliku omavalitsuse reformi kogemuste üle arutlevale lühiseminarile “Haldusreform – mida õppida Soomest ja Taanist?”. Seminari eesmärk on tutvustada lähemalt Soome ja Taani hiljutisi kogemusi reformide ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tulemuste hindamisel. Arutame ja mõtleme koos sealsete ekspertidega, mida naabrite läbitehtust saaksime eeskujuks võtta ning mida tuleks püüda vältida.

Seminaril esinevad ettekannetega Taani Omavalitsusliidu ekspert Holger Pyndt, kes on 20 aasta jooksul töötanud ligi 30 Kesk- ja Ida-Euroopa, Aafrika, Aasia ning Araabia riigiga nõustades neid kohaliku omavalitsuse reformide, detsentraliseerimise ja erinevate KOV arendamise teemadel - tulemusjuhtimise hindamise süsteemid, koolitus ja võimekuse tõstmise teemad, avaliku sektori reformid, arenguprogrammid ja nende hindamine jne.
Soomes läbiviidud reformi kogemustest ja õppetundidest ning uue kavandatava reformi põhieesmärkidest räägib Soome Rahandusministeeriumi nõunik Inga Nyholm, kes oli Soomes läbiviidud reformi ministeeriumipoolne peamine kavandaja ja projektijuht.

Päevakava:
10.00-10.30 Registreerimine ja hommikukohvi
10.30-11.00 Tervitussõnad - Siim Kiisler, regionaalminister
11.00-11.45 Soomes läbiviidud ja kavandatavast kohaliku omavalitsuse reformist Inga Nyholm, Soome rahandusministeeriumi nõunik
11.45-12.30 Taanis 2007. aastal läbiviidud kohaliku omavalitsuse reformist Holger Pyndt, Taani Kohaliku Omavalitsuse Liidu ekspert
12.30-13.15 Paneeldiskussioon ja kokkuvõtted, diskussiooni juhib Lauri Hussar.
13.15-14.00 Lõunalaua arutelu

Palume osalemisest ja intervjuusoovidest teada anda hiljemalt 06.02.2012:
Annely Martin +372 612 5033, annely.martin@siseministeerium.ee
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA

3. veebruar 2012

Eile avalikustatud Riigikontrolli auditis toodi välja järeldused kohalike omavalitsuste eurotoetuste kasutamise kohta. Regionaalministri hinnangul on senised investeeringud olnud vajalikud, kuid järgmiste toetusprogrammide puhul tuleb investeeringute vajalikkust hinnata suuremas piirkonnas ning toetuste sisu peab keskenduma töökohtade loomisele.

„Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas - kümme aastat tagasi oli suur hulk koolimaju ja lasteaedasid sõna otseses mõttes räämas. Riigi kohus oli see sotsiaalne taristu korda teha. Aga täna me näeme selgelt, et peamiseks probleemiks on töökohtade vähesus. Just töökohtade loomisele ja ka töölkäimise võimaluste parandamisele peavad keskenduma järgmise perioodi struktuuritoetused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Kiisleri sõnul on tänases olukorras kohalike juhtide otsused mõistetavad. „Aga me peame vaatama, mis toimub ka 10 ja 20 aasta pärast ja on selge, et edaspidi peab selliste investeeringute puhul vaatama oluliselt suuremat pilti, kui on üks tänane omavalitsus. Osa tänaseid omavalitsusi on liiga väikesed ja nõrgad, otsused tehakse väikest piirkonda silmas pidades ning seetõttu toimub ka palju arutut konkurentsi,“ selgitas ta.

Regionaalministri valitsemisalas jagatavate toetuste puhul on järgmise perioodi struktuuritoetuste programmide väljatöötamisel plaanis aluseks võtta inimeste reaalsed toimepiirkonnad. „Täna käib kolm neljandikku maainimesi tööl väljaspool elukohajärgset omavalitsust. Inimeste toimepiirkond kattub pigem maakondade kui tänaste valdade piiridega ning selles mõõtkavas tuleb edaspidi ka otsuseid teha,“ ütles Kiisler.

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786
 

30. jaanuar 2012

30. jaanuaril toimus valitsuse kriisikomisjoni õppus „Küberpalavik 2012“, et välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste puudused ning leida lahendused nende parandamiseks. Samal õppusel osaleb homme ka valitsus.

„Õppuse positiivseks tulemiks saab pidada ametkondade oskust ja valmidust koostööks, samuti õigeaegsete otsuste kujundamist ja vastuvõtmist ulatusliku küberrünnaku korral,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Õppuse „Küberpalavik 2012“ eesmärgiks on välja selgitada asutuste siseste ja vaheliste tegevuste kitsaskohad ning leida lahendused nende parandamiseks. Samuti soovitakse kaardistada puudused kehtivates õigusaktides ning ühtlustada arusaamist olemasolevast võimekusest, et selle kaudu tõhustada ametkondade vahelist koostööd. Õppuse läbiviimine aitab kaasa Eesti kõrgema juhtkonna ettevalmistamisele, et osaleda NATO ja Euroopa Liidu strateegilistel kriisiõppustel.

Siseministri juhitavasse kriisikomisjoni kuuluvad riigisekretär, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi kantsler, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri poolt nimetatud nõunik, päästeameti peadirektor, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor, riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor ja siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786
 

30. jaanuar 2012

Venemaa piiriäärsetel aladel oma lähedasi või nende matmispaiku külastavatel inimestel on taas võimalik taotleda Venemaa Föderatsiooni viisataotluse menetlemise tasu kompenseerimist. Möödunud aastal kasutati seda võimalust 732 korda.

„Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist asjaajamist. Viisade eest maksmine on nende inimeste jaoks ka suur kulu. Kuna inimesed on mõneti sundseisus, on riik otsustanud neile vastu tulla ning neid kulusid kompenseerida,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Tänavu on selleks kavandanud 40 000 eurot.
 

Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kantud isik võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu kompenseerimist.Hüvitist saab vaid sellise viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2012. aastasse. Taotlus esitatakse kahes etapis: hiljemalt 31. oktoobriks tuleb esitada taotlus viisakompensatsiooni saajate nimekirja kandmiseks, kompensatsiooni väljamaksmiseks saab taotlusi esitada 30. novembrini. Viisakompensatsiooni saajate nimekirja kandmise otsuse teeb maavanem vastava korraldusega kord kuus.

Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Lähisugulaseks loetakse ema, isa, tütart, poega, õde, venda, vanaema, vanaisa ja lapselapsi. Sugulaseks loetakse taotleja või tema abikaasa lähisugulase tütart, poega, ema, isa, õde, venda, vanaema, vanaisa või lapselapsi.

Inimesed, kes külastavad abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri linnas või Petseri rajooni Irboska, Krupa, Kulje, Laura, Uue-Irboska, Pankavitsa või Petseri vallas, peaksid oma taotlusega pöörduma Võru maavalitsusse. Inimesed, kes külastavad abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku aga Leningradi oblasti Slantsõ rajooni Zagrive vallas, Kingissepa rajooni Bolšelutski ja Kuzemkino vallas ning Ivangorodi linnas, peaksid pöörduma Ida-Viru maavalitsuse poole.

Taotlus viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kandmiseks ja kompensatsiooni saamiseks tuleb taotlejal esitada paberil või elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusvormid on saadaval aadressil http://www.siseministeerium.ee/?id=31227. Taotlemise kohta saab täpsemat teavet kas siseministeeriumi kodulehelt või Ida-Viru ja Võru maavalitsusest:

Ida-Viru maavalitsus
Monika Helmerand, tel 33 21 205, e-post monika.helmerand@ivmv.ee  
Hiie Keskla, tel 33 21 264

Võru maavalitsus
Heli Põhja, tel 786 8303, e-post heli.pohja@mv.werro.ee

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786
 

26. jaanuar 2012

Siseminister Ken-Marti Vaher osales neljapäeval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus avaldati toetust liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamisele, et paremini valmistuda võimalikeks sisserände kriisideks tulevikus. Hindamiste eesmärk on jälgida regulaarselt riikide suutlikkust varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ning pakkuda tehnilist ja rahalist abi liikmesriikidele, kes on sattunud suure sisserände surve alla või kelle varjupaigasüsteemis esineb vajakajäämisi.

Vaheri sõnul peab migratsiooniarutelude fookus olema probleemide ennetusel ja riskide maandamisel. Tema kinnitusel peaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet koos Euroopa piirivalveametiga koostama regulaarselt riskianalüüse, et hinnata liikmesriikide valmisolekut suure sisserände ja varjupaigataotlejate arvuga toimetulekuks.

Araabia kevade kaasmõjuna kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt varjupaigataotluste arv Euroopa Liidu riikides ning jätkuv ebastabiilsus Euroopa naabruses mõjutab arenguid ka sel aastal. ÜRO pagulasvoliniku ameti hinnangul kasvas varjupaigataotluste arv mullu esimesel poolaastal enam kui 17 protsenti.

„On oluline, et me ei keskenduks tagajärgedele, vaid püüaks tagada piisava valmisoleku kõikides liikmesriikides,“ ütles Vaher ja lisas, et solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid, mille rakendamisel peaks olema põhiline rõhk tehnilisel ja rahalisel abil. „Solidaarsus ei tähenda aga põhjendamatut ega kunstlikku liikmesriikide võrdsustamist sisserände koormuse kandmisel.“

Vaheri sõnul on peamisteks vahenditeks abivajajate toetamisel Euroopa Liidu piirivalveagentuuri FRONTEX piirivalveoperatsioonid, solidaarsusfondidest eraldatav raha ning Euroopa varjupaiga tugiameti osutatav tehniline abi varjupaigamenetluste korraldamisel.

Kopenhaagenis neljapäeval ja reedel toimuva justiits- ja siseministrite kohtumise üheks peateemaks on solidaarsus ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamine. Taani soovib Euroopa Liidu eesistujariigina jõuda kokkuleppele Dublini määruse eelnõu muudatustes, mis sisaldavad varase hoiatuse ja liikmesriikide varjupaigasüsteemide hindamise mehhanismi.

Ühtlasi tegi Euroopa Komisjon eelmise aasta lõpus ettepaneku uue Euroopa varjupaiga- ja migratsioonifondi loomiseks, mis võimaldaks uue finantsperspektiivi raames pakkuda Euroopa Liidu rahalist tuge liikmesriikidele, kes on sattunud suure rändesurve alla. Fondi mahuks on planeeritud 3,9 miljardit eurot ning see on jätk tänastele solidaarsusfondidele, mis toimivad 2013. aastani.


Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323

SISEMINISTEERIUM
25. jaanuar 2012

Siseministeerium lõpetas elamislubade menetlemise süsteemi kontrollimiseks läbi viidud teenistusliku järelevalve, millest selgus, et elamisloa taotluste eel- ja järelkontroll ning kontroll ametnike töö kvaliteedi üle ei ole politsei- ja piirivalveametis (PPA) piisav.

Järelevalvemenetlust juhtinud siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koorti sõnul selgitas teenistuslik järelevalve, kas tähtajaliste elamislubade andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korraldus võimaldab väärkasutusi ennetada ja avastada. „Järelevalve tõi esile puuduseid elamislubade eel- ja järelkontrolli korras ning näitas, et ka kontroll ametnike töö kvaliteedi üle vajab tõhustamist,“ lausus ta.

Koorti sõnul peab PPA olemasolevat elamislubade menetlemise süsteemi nii eel- kui järelkontrolli osas täiendama. „Elamislubade kontroll peab muutuma sisulisemaks, mis tähendab, et protsessi tuleb kaasata ka rohkem eksperte nii PPA-st, kaitsepolitseist kui ka majandusvaldkonda tundvatest asutustest. Muudatuste tegemisel tuleb samas arvestada, et elamislubade taotlemise protsess ei muutuks liiga koormavaks,“ ütles ta.

Esiteks selgus elamisloa taotluste eelkontrolli korra uurimisel, et PPA on andnud elamislube, ilma et oleks taotluste menetlemisel alati välja selgitanud, kas kõik elamisloa andmise tingimused on täidetud ja kas inimese suhtes ei esine asjaolusid, mis tingiksid elamisloa andmisest keeldumise. PPA kontrollib küll faktiliste tingimuste täidetust, aga ei selgita iga kord välja hinnangulisi asjaolusid ega kontrolli elamisloa andmise eesmärgipärasust ja põhjendatust. Näiteks ettevõtluseks taotletavate elamislubade puhul ei ole ametnikud alati välja selgitanud, kas taotleja kavandatav ettevõtlus on vajalik, ega nõudnud äriplaani sisulist kirjeldust.

Teenistusliku järelevalve kokkuvõtte kohaselt puudub PPA-l praegu ettevõtlusele hinnangu andmiseks kompetents, kuid samas ei ole amet kasutanud ka neile seadusega antud võimalust küsida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt või teistelt majandusvaldkonda tundvatelt asutustelt arvamust ja koguda lisatõendeid. Samuti ei ole PPA kaasanud elamisloa taotluste menetlusse piisavalt keskkriminaalpolitseid, piirivalveosakonda, kaitsepolitseid ega muid asutusi, kes võivad omada taotluste menetlemiseks vajalikku infot.

Järelevalve käigus kogutud info põhjal tegi siseministeerium PPA-le ettepaneku sätestada elamisloa taotluste menetlemiseks kord, mis võimaldaks elamisloa andmisel välja selgitada nii faktilised kui hinnangulised tingimused ja koguda selleks täiendavaid tõendeid. Ettevõtluseks antavate elamislubade taotluste menetlemisse tuleb ministeeriumi hinnangul kaasata vajadusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi või teisi asutusi, kellelt küsida arvamust nii äriplaani kirjelduse kui ettevõtluse vajalikkuse hindamiseks. Ka tuleb PPA-l kaasata taotluste menetlusse ameti teisi osakondi, kaitsepolitseid ja vajadusel muid asutusi, et võimalikult põhjalikult kontrollida elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

Teiseks ilmnes elamislubade järelkontrolli osas, et pärast elamisloa andmist ei teosta PPA omaalgatuslikult järelevalvet selle üle, kas inimene täidab jätkuvalt elamisloa omamise tingimusi või mitte. Elamisloa andmise tingimuste täidetust kontrollib PPA üldjuhul elamisloa pikendamisel ning elamisloa kehtivusajal tavaliselt järelkontrolli ei tehta.

Samas jätab PPA enda sõnul elamisloa saanud inimese järelkontrolli alla näiteks juhul, kui mitmed üksteisega mitteseotud inimesed on esitanud elamisloa taotlemisel või selle järel samad elukohaandmed või mitmed äriühingud on registreeritud samal aadressil. Paraku ei ole praegu tagatud, et amet saaks aadresside korduvusest süsteemselt teavet ja seetõttu ei kasutata vastavat teavet piisavalt ka menetlustes.

Siseministeerium tegi PPA-le ettepaneku luua järelkontrollisüsteem ning korraldada menetlusalane töö nii, et ametnikud saaksid taolistest olukordadest paremini informatsiooni ning arvestaksid seda oma menetlustes.

Kolmandaks selgitas teenistuslik järelevalve, et PPA-s ei tehta elamisloa taotluste menetluse käigus ega pärast loa väljaandmist ametnike otsuste üle süstemaatilist kontrolli, mistõttu võib juhtuda, et menetlejad teevad taotluste suhtes ebaõigeid otsuseid ja neid ei avastata. Ministeeriumi hinnangul tuleb PPA-l sätestada menetlusjuhendis kord, mis võimaldab elamisloa andmise otsuseid süsteemselt kontrollida ja avastada õigusvastaselt tehtud otsuseid.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323 

SISEMINISTEERIUM
5. jaanuar 2012

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on aasta algul taastatud keskkriminaalpolitseil tänavu rohkem võimalusi tehnilise baasi uuendamiseks, struktuuride tugevdamiseks ja motivatsioonisüsteemi rakendamiseks, mis peab aitama kriminaalpolitsei kuritegude vastases võitluses kvaliteedilt uuele tasemele.

Vaher ütles neljapäeval kriminaalpolitsei konverentsil peetud kõnes, et kriminaalpolitseil on väga oluline roll riigi ja ühiskonna sisemise rahu tagajana. „Kaasaegne kriminaalpolitsei peab olema veelgi dünaamilisem ja uutele oskustele avatud, kui on seda kuritegelik maailm,“ lausus ta.

Tema sõnul põhineb organiseeritud kuritegevus äriettevõtte loogikal: kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, neil on selge hierarhia ning oma „projektimeeskonnad“. „Meil tuleb arvestada ka, et elame avatud maailmas. Raske organiseeritud kuritegevus ei ole lokaalne, vaid üleilmne probleem. Ühe klahvivajutusega võib tekitada kahju maailma teises otsas,“ ütles Vaher konverentsil.

Vaher märkis, et kuigi uuest aastast taastati politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, ei seisne muudatus üksnes nimes. Ta meenutas, et eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks eraldi büroo. „Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see on võimalik. See tähendab mõtteviisi muutust ja seda mitte ainult politsei, vaid ka prokuratuuri ja teiste õiguskaitseorganite jaoks,“ rääkis Vaher ja lisas, et samuti on keskkriminaalpolitseis loodud keskne struktuur korruptsioonivastaseks võitluseks.

Vaheri kinnitusel tuleb alanud aastal jätkata sisulist analüüsi ja otsustada, kuidas saab kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning kas ja millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.

Tänavuses riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

Siseministri valitsemisala

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus. Muudatuste kohaselt ühendatakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid 1. jaanuarist politsei- ja piirivalveameti ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused. Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus endale ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112.

Politsei- ja piirivalveameti põhimäärus. Uus põhimäärus näeb ette keskkriminaalpolitsei taastamise. Keskkriminaalpolitsei jääb politsei- ja piirivalveameti peadirektori alluvusse.

Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus. Seadusemuudatus laiendab häirekeskusega ühenduse võtmise võimalusi, kohustades sideettevõtjaid tagama oma sidevõrgu kaudu juurdepääsu lühisõnumiteenuse abil hädaabiteate edastamiseks hädaabinumbrile 112. Muudatusega avaneb ka kõne- ja kuulmispuuetega inimestel võimalus edastada hädaabiteateid. https://www.riigiteataja.ee/akt/123032011001

Regionaalministri valitsemisala

Kalmistuseadus. Seaduse eesmärk on lahendada ebamäärane ja reguleerimata olukord, kus puudub õiguslik regulatsioon, mis tagaks kalmistute ühtse ja järjepideva asutamise, haldamise, kasutamise ja matmiseks sulgemise ning kalmistule matmise ja tuhastamise korraldamise. Seadusega nähakse ette kalmistule matmise ja tuhastamise nõuded, reguleeritakse kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist ning kehtestatakse nõuded surnu hoidmiseks ja vedamiseks. https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011014

Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Rahvastikuregistri seaduse muudatus lihtsustab elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise protseduuri. Kui praegu on inimesel võimalik esitada elukohateade kohalikule omavalitsusele (isiklikult kohale minnes, posti või e-teenusega), siis edaspidi võib elukohateate esitada ka teistes ametiasutustes (näiteks maavalitsuses, sotsiaalkindlustusametis, notari juures) muu menetluse käigus. Seadusemuudatus tõhustab ja lihtsustab elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist, tagab rahvastikuregistri andmete parema kasutamise avalike ülesannete täitmisel ning keelab sinna kogutavate andmete dubleeriva kogumise teistesse andmekogudesse. https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011001

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM
29. detsember 2011

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis loob aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et kui eelmisel aastal kehtestas parlament regulatsiooni vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike kaasamiseks, siis edaspidi saavad samalaadsetel põhimõtetel tegutseda ka vabatahtlikud merepäästjad. Politsei ja piirivalve seaduse muudatused sätestavad nii vabatahtlike merepäästjate õigused, kohustused, neile esitatavad nõuded ja väljaõppe põhimõtted kui ka hüved ja tagatised.

Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseiametnikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga aktiivset koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust ja nende toetamist täpsemalt korraldada.

Teise muudatusena annab eelnõu politsei- ja piirivalveametile pädevuse kontrollida Eestist väljuvate laevade reisijate nimekirju. Praegu koostatakse sadamast väljuvate laevade reisijate nimekirjad check-in’i läbinud inimestest, kelle isikutuvastus toimub laevale minekul üksnes pisteliselt. Seetõttu on võimalik, et ennast registreerinud inimesed jätavad laevale minemata või annavad pileti edasi mõnele teisele inimesele, samas kui meresõiduohutuse seaduse kohaselt peavad kõik reisijad olema kantud õigesti laevareisijate nimekirja.

Politsei- ja piirivalveametile reisijate nimekirjade kontrollimise pädevuse andmine aitab avastada inimesi, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti on reisijate nimekirjade nõuetekohane koostamine oluline, et võimalike õnnetuste korral oleks teada, kes laeval on.

Vabatahtlike merepäästjate tegevuse reguleerimist ja politseile laevareisijate nimekirjade kontrolli pädevuse andmist näeb ette valitsuse tegevusprogramm.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM
28. detsember 2011

Siseminister Ken-Marti Vaher ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi allkirjastasid kolmapäeval uue sotsiaalpartnerluse kokkuleppe, mille eesmärk on arendada siseministeeriumi valitsemisalas sotsiaalset dialoogi.

Vaheri sõnul alustasid siseministeerium ja ROTAL uue sotsiaalpartnerluse lepingu ettevalmistamist juba sügisel, et muuta valitsemisala kollektiivsed töösuhted süsteemseks. „Täna sõlmitud lepinguga on sotsiaaldialoog avatud valitsemisala kõigile ametiühingutele eesmärgiga suurendada töötajate kaasatust töösuhteid puudutavatesse otsustesse ning edendada koostööd töökeskkonna ja töösuhete parandamisel,“ lausus ta.

Ka ROTAL-i esimees avaldas heameelt, et senine, 2007. aastast pärinev sotsiaalpartnerluse lepe sai uue kuue.

Kokkuleppe kohaselt toimub sotsiaaldialoog ametiühingutega kolme tasandi kohtumistel: vähemalt korra kvartalis toimuvad kohtumised siseministeeriumi esindajatega, vähemalt viis korda aastas valitsemisala asutuste juhtkondadega ning vastavalt vajadusele peetakse kohtumisi ka regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa.

Ministeeriumi esindajatega peetavatel kohtumistel lepitakse kokku sotsiaaldialoogi valitsemisala ülesed eesmärgid ja põhimõtted, langetatakse ühisotsuseid ja planeeritakse tegevusi. Valitsemisala asutuste juhtidega toimuvatel kohtumistel peetakse kollektiivseid läbirääkimisi, sõlmitakse asutuste kollektiivlepinguid ja jälgitakse nende täitmist ning informeeritakse ja konsulteeritakse partnereid. Regioonide, struktuuriüksuste või tegevusalade kaupa toimuvatel kohtumistel käsitletakse küsimusi, mis vajavad enne järgmistele tasanditele viimist ettevalmistusi või ei oma valitsemisala ega asutuseülest tähendust.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM
23. detsember 2011

Siseministeeriumil on valminud ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevuse korralduse seisust. Ülevaade kirjeldab 42 erineva elutähtsa teenuse korraldust, kriitilisi tegevusi ning vahendeid nende tegevuste toimimiseks. Samuti ohte, mis võivad põhjustada teenuse osutamise osalist või täielikku katkestust, katkestuste tekkimise tõenäosust ning tagajärgi.

„Ülevaatest tulenevaid järeldusi teenuste erineva olulisuse kohta saab kasutada riigieelarve kujundamisel ning investeerimisotsuste tegemisel, kasutades toimepidevuse tagamisele suunatud vahendeid võimalikult otstarbekalt,“ ütles analüüsi koostaja Hannes Unt, siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik.

Hädaolukorra seadusega on määratud 42 elutähtsat teenust, millest kõige olulisemateks ja teisi teenuseid mõjutavateks teenusteks on elektrivarustuse toimimine, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesidevõrgu toimimine, maksete toimimine, sularaha kättesaadavus, riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu ning kohalike teede ja tänavate korrashoiu toimimine. Iga teenusega seondub korraldav asutus (kokku 7 ministeeriumi, 5 suuremat kohalikku omavalitsust, Eesti Pank) ning elutähtsa teenuse osutajad (kokku ca 160 asutust või ettevõtet).

Ülevaate koostamise aluseks olid elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavate asutuste poolt siseministeeriumile esitatud ülevaated. Valdkondlike ülevaadete koostamise aluseks olid omakorda elutähtsate teenuste osutajate koostatud toimepidevuse riskianalüüsid ja toimepidevuse tagamise plaanid. Ülevaate koostas siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond. Antud ülevaade koostati esmakordselt.

Vastavalt hädaolukorra seaduse § 36 p 4 esitab siseministeerium kui elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavate asutuste koordinaator üks kord iga kahe aasta jooksul Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ülevaate elutähtsate teenuste toimepidevuse korralduse seisust. Sellest tulenevalt esitatigi ülevaade 30. novembril 2011 toimunud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni istungile ning 22. detsembril 2011 toimunud Vabariigi Valitsuse istungile.

Annely Martin
pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786
 

SISEMINISTEERIUM
22. detsember 2011

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas neljapäeval politsei- ja piirivalveameti uue põhimääruse, mis taastab 1. jaanuarist keskkriminaalpolitsei. Keskkriminaalpolitsei jääb politsei- ja piirivalveameti peadirektori alluvusse ning seda asub juhtima ameti kriminaalpolitsei osakonna juht Raigo Haabu.

Vaher märkis, et varjatud raske kuritegevusega võitlemine on tema kindel prioriteet. Valdkonna tugevdamiseks ja arendamiseks on tema sõnul tähtis, et võtmevaldkondade tegevus ei oleks killustatud, vaid oleks juhitud keskselt ja valdkondlikud üksused moodustaksid terviku. „Raske kuritegevuse vastase võitlusega tegelevate struktuuriüksuste roll peab oluliselt tugevnema,“ ütles Vaher.

Juba septembris alustasid politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitsei osakonnas eraldi kesksete üksustena tööd korruptsioonikuritegude vastane büroo ja kriminaaltulu tuvastamise büroo, mis mõlemad saavad järgmisest aastast juurde nii inimesi kui vahendeid. Lisaks vaadatakse üle ka teiste kuriteoliikide vastase võitlusega seotud tegevused ning analüüsitakse kesksete üksuste loomist näiteks narkokuritegevuse ja arvutikuritegevuse vastaseks võitluseks.

2012. aasta riigieelarves on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha.

Karin Kangro
pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
18. detsember 2011

Lõppeval nädalal osales regionaalminister Siim Kiisler Brüsselis EL üldasjade nõukogu istungil, kus arutati ühtekuuluvuspoliitika tulevikku ja vahendite senisest efektiivsema kasutamise võimalusi. Kiisler rõhutas kohtumisel taaskord Eesti seisukohta, et ühtekuuluvuspoliitika alla käivate toetusfondide mahule nö „lae“ seadmine 2,5% juurde SKPst tähendaks vähemarenenud liikmesriikidele uuel perioodil senisest vähem vahendeid.

Siim Kiisler: „Regionaalsed investeeringud peavad uuel programmiperioodil lähtuma iga liikmesriigi vajadustest. Ühtekuuluvuspoliitika rahadele sellise piirmäära kehtestamine on ebaõiglane just nende suhtes, kellel seda abi kõige rohkem vaja on ja sellist lähenemist Eesti ei toeta. See tähendaks nii Eestile kui teistele vähemarenenud liikmesriikidele uuel perioodil märkimisväärselt vähem vahendeid.“

Lisaks tegi Euroopa Komisjon kohtumisel liikmesriikidele ettepaneku Euroopa Liidu üleselt kohustada investeerima kindel osa vahendeid valdkondadesse, mis aitavad kaasa liidu majanduskasvustrateegia EL2020 eesmärkide elluviimisele. Kuigi selle ettepanekuga kohtumisel valdavalt nõustuti, leidsid liikmesriigid, et see Euroopa Komisjoni ettepanek ei jäta liikmesriikidele piisavalt paindlikkust rahastada just neile arenguks olulisi tegevusi.

Novembri lõpus Poolas toimunud ministrite mitteametlikul kohtumisel peetud sõnavõtus toetas Eesti Euroopa ühendamise rahastu loomist, kuid avaldas sarnaselt Läti ja Leeduga kahetsust Euroopa Komisjoni lähenemise osas, millega kehtestataks ühtekuuluvuspoliitika vahenditele piirmäär 2,5% SKPst.

Alates 2012. a jaanuarist jätkuvad arutelud ühtekuuluvuspoliitika tuleviku osas juba Taani eestvedamisel.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
16. detsember 2011

2011. aasta novembris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1133 sünnikannet*.

Novembris registreeriti 573 poisi ja 560 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 23 paari - nendest 5 paari poisse, 6 paari tüdrukuid, 12 segapaari ja ühed kolmikud.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Rasmus, Kaspar, Artur, Gregor, Markus, Oskar, Joosep, Kevin, Kristofer ja Aleksandr/ Aleksander. Tütarlastele pandi enim nimeks Anna, Johanna, Maria, Anastasia, Lisandra, Sandra, Sofia, Liisa, Arina ja Anette.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna novembri statistika järgi on Tallinnas registreeritud 405 lapse sünd, Tartumaal 153, Harjumaal 145, Ida-Virumaal 94, Pärnumaal 64, Lääne-Virumaal 55, Raplamaal 36, Viljandimaal 33, Saaremaal 29, Järvamaal 26, Valgamaal 23, Võrumaal 22, Jõgevamaal 17, Põlvamaal 12 ja Hiiumaal 10, Läänemaal 9.

2011. aasta novembris sõlmiti kokku 466 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 8 ja notarite poolt 30 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti Tallinnas 3, Lääne-Virumaal 1, Raplamaal 1, Tartumaal 2 ja Võrumaal 1 abielu.

2011. aasta novembris lahutati 222 abielu, neist 22 abielu notarite poolt. 2011. aasta novembris registreeriti 1228 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 isikule ja maavalitsuse otsusega 91 isikule, neist eesnimi 17, perekonnanimi 94 ning ees- ja perekonnanimi 10 isikule.

2010. aasta novembrikuus registreeriti 1293 sündi, 285 abielu, neist 8 vaimulike poolt, 257 abielulahutust, 119 nimemuutmist ja 1325 surma.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Lugupidamisega
Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
16. detsember 2011

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas Kagu-Eesti teenuskeskuste toetusskeemi, millega riik toetab kolmes maakonnas maapoodides täiendavate teenuste pakkumist. Toetatakse näiteks avaliku internetipunkti, frantsiispostkontori või juuksuri teenuste pakkumist toidu- ja esmatarbekaupade müügikohtades.

„Palju räägitakse kuidagi abstraktselt, et maal mingid teenused kaugenevad inimestest. Aga teenused, mida inimestel vaja on, on väga konkreetsed asjad – juuksur, postiteenus, kingsepp. Just selliste teenuste pakkumist programmist toetamegi,“ ütles Kiisler. Ta lisas, et paljuski on kohaliku elu kvaliteet inimeste enda teha ja sõltub sellest, kas piirkonnas on ettevõtlikke inimesi. Käivituva toetusmeetme eesmärk ongi panna riigi poolt selliste inimeste tegutsemisele õlg alla, sest kasu saab terve kogukond.

Teenuskeskuste programmi sisuks on pakkuda inimestele toidu- ja esmatarbekaupade müügikohas ka teenuseid, mida piirkonnas seni pakutud pole. Kiisler avaldas lootust, et rakenduv programm on omamoodi päästerõngaks praegustele maapoodidele. „Tahame poepidajatele pakkuda õnge, mitte kala - riik ei saa hakata ise poodi pidama, aga me aitame ettevõtjatel oma tegevust laiendada ja niimoodi ellu jääda,“ ütles Kiisler. See omakorda aitab kaasa töökohtade säilimisele ja uute loomisele maapiirkondades.

Toetatavates teenuskeskustes peab projekti jooksul olema lisaks võimalusele osta toidu- ja esmatarbekaupu ka avaliku internetipunkti või WiFi leviala teenuse kasutamise võimalus. Täiendavalt võib teenuskeskus osutada või vahendada ka kõiki muid kohalikele elanikele suunatud teenuseid, mille jaoks nähakse piirkonnas vajadust. Avaliku internetipunkti või WiFi leviala teenuse osutamist toetatakse ka siis, kui see on varasemalt piirkonnas kättesaadav. Teenuskeskuses osutavate teenuste eest peab olema võimalik tasuda pangakaardiga.

Uuest toetusskeemist saavad toetust taotleda äriühingud, füüsiliselt isikust ettevõtjad ning eraalgatuslikud vabaühendused nii praeguste ettevõtjate teenustevaliku laiendamiseks, kui ka päris uute teenuskeskuste rajamiseks. Toetuse saaja võib teenuskeskuse tegevusse kaasata ka koostööpartnereid, kes samuti teenuseid osutavad või vahendavad. Teenuskeskuste toetusskeemi rakendatakse 2012. aastal pilootprogrammina Põlva, Valga ja Võru maakondades.

Toetust antakse taotlusvooru põhiselt, taotlusvooru kuulutab lähinädalatel välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, andes oma veebilehe ning Kagu-Eesti maakondlike lehtede vahendusel teada ka taotluste esitamise tähtpäeva. Toetust antakse projektipõhiselt, projekti kestvus on 12 kuud, maksimaalne toetus ühele teenuskeskusele on 20 000 eurot.

Toetusskeemi tingimused leiate veebist www.siseministeerium.ee/teenuskeskus

Lugupidamisega
Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/
 

SISEMINISTEERIUM
15. detsember 2011

Siseministeerium alustas neljapäeval teenistuslikku järelevalvet, et selgitada, kas politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisene elamislubade andmise ja kontrolli kord on väärkasutuste ärahoidmiseks piisav. Teenistusliku järelevalve algatas ministeerium pärast seda, kui oli ära kuulanud PPA elamislubade järelkontrolli esialgsed tulemused.

Teenistuslikku järelevalvet hakkab läbi viima siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Tema sõnul näitavad PPA järelkontrolli senised tulemused, et elamislubade andmise ja järelkontrolli korras võib esineda puudusi. „PPA esitletud andmetest ilmnes hulk küsimusi, mis peavad saama vastuse järelevalve käigus. Samuti tuleb selgitada, kas tegemist on töökorralduslike vajakajäämistega,“ ütles ta.

Asekantsler Koort lisas, et elamislubade andmise kord tuleb üle vaadata ka välismaalaste seaduses. „Ettevõtluseks antavaid elamislubasid peavad saama üksnes inimesed, kes toovad Eesti ühiskonnale lisaväärtust. Nende elamislubade väljastamise muutmisel tuleb peale julgeolekuküsimuste silmas pidada ka muudatuste mõju Eesti majandusele. Siin tuleb teha tihedat koostööd majandusekspertidega,“ lausus Koort. Siseministeeriumis valmivad välismaalaste seaduse muudatused uuel aastal pärast seda, kui teenistuslik järelevalve on lõpetatud ning PPA on viinud lõpule kõigi sel aastal antud piirarvu alla kuuluvate elamislubade järelkontrolli.

Tänavu mai lõpus teavitas PPA siseministeeriumi, et sisserände piirarv täitub ebatavaliselt kiiresti töötamiseks (juhtorgani liikmena) antavate elamislubadega, ning avaldas kahtlust, et sel alusel elamislubade taotlemisel esineb väärkasutusi. Siseministeerium teavitas olukorrast oma koostööpartnereid ning asus koos PPA-ga selgitama, millised seaduse kitsaskohad võimalikku väärkasutamist võimaldavad. 4. juulil kehtestas siseminister määruse, millega keelas sel aastal töötamiseks (juhtorgani liikmena) elamislubasid rohkem anda. Senine sisserände piirarv täitus 31. augustil.

Septembri lõpus otsustas valitsus tõsta sisserände piirarvu seadusega lubatud piirini, et piirarvu täitumise tõttu ei jääks elamisluba saamata Eestile vajalikel töötajatel. Selleks ajaks oli põhjust arvata, et lisaks töötamiseks (juhtorgani liikmena) taotletud elamislubadele on fiktiivseid taotluseid esitatud teistelgi alustel elamisloa saamiseks. Siseministeeriumi ülesandel tugevdas PPA elamisloa taotluste eelkontrolli ning siseminister kehtestas määrusega piirarvu jagunemise ka teiste tähtajalise elamisloa andmise aluste järgi.

Praegu kontrollib PPA siseministeeriumi korraldusel üle kõik sel aastal antud elamisload, mis kuuluvad sisserände piirarvu alla. Kõik tänavu elamisloa saanud inimesed, kes pole täitnud seaduses ette nähtud nõudeid ja kohustusi, jäävad elamisloast ilma.

Karin Kangro
pressinõunik
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM
8. november 2011

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatused, mis korraldavad järgmise aasta algusest ümber politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse töö.

Muudatuste kohaselt ühendatakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid 1. jaanuarist politsei- ja piirivalveameti ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused. Muudatusega tekib keskasutuse ja piirkondlike üksuste vahel vahetu kontakt ja kindel juhtimisstruktuur. Mitmed juhtimisülesanded liiguvad tsentraliseerimisega regionaalsetest üksustest ametitesse, mistõttu nende vastutus ja tööülesanded laienevad.

Piirkondlikke struktuuriüksusi jäävad politsei- ja piirivalveametis endiselt juhtima prefektid ning päästeametis seniste päästekeskuste juhid. Seadusemuudatuste järgi nimetab struktuuriüksuste juhid ametisse ameti peadirektori nõusolekul siseminister.

Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus endale ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112. Juba praegu on häirekeskus alustanud ühisele hädaabinumbrile üleminekuks ettevalmistusi.

Häirekeskuse juhi nimetab muudatuste kohaselt viieks aastaks siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuulates ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Samas korras nimetab valitsus ametisse ka teiste siseministeeriumi asutuste juhid.

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786
 

SISEMINISTEERIUM
2. detsember 2011

Siseminister Ken-Marti Vaher andis täna tänukirjad inimestele, kes andsid märkimisväärse panuse IT-agentuuri peakorteri rajamiseks Tallinna.

Vaher ütles tänuüritusel, et täpselt aasta pärast seda, kui Tallinn sai IT-agentuuri peakorteri asukohana Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogus ministrite põhimõttelise heakskiidu, on agentuuri loomine vääramatult teel. Kava kohaselt alustab agentuur tööd järgmise aasta juulis. Praeguseks on Euroopa Komisjon välja kuulutanud konkursid töötajate, sealhulgas peadirektori leidmiseks.

Vaher märkis, et agentuure Euroopa Liidus väga palju enam ei looda ja uued riigid on olnud peakorterite saamisel usinalt järjekorras. „IT-agentuur klapib meie profiiliga hästi. Pole võimalik, et IT-süsteemide tähtsus Schengeni ja Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel ei kasva,“ lausus ta. „Tallinnas asuv agentuur toob siia rohkem avatust ja rahvusvahelist tähelepanu.“

Tänukirja saanute hulgas olid Eesti riigiametnike kõrval ka endised siseministrid Marko Pomerants ja Jüri Pihl.

Karin Kangro
pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM
30. november 2011

Valitsuse kriisikomisjon kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse analüüsi, kus tehtud ettepanekute alusel asub siseministeerium ette valmistama seadust täpsustavat eelnõu.

Kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole põhimõttelisi muudatusi kaks ja pool aastat kehtinud hädaolukorra seadusse teha tarvis, küll aga vajab see mitmeid täpsustusi. Seadust muutev eelnõu peaks siseministeeriumis valmis saama järgmise aasta esimeses pooles. „Lisaks koostab ministeerium kriisireguleerimise käsiraamatu, mille alusel hakkavad seaduse ja rakendusaktide selgitamiseks süsteemselt toimuma avalike teenistujate kriisikoolitused,“ ütles ta.

Hädaolukorra seaduse analüüs toob esile praeguse seaduse kitsaskohad hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Analüüsi kohaselt tuleks erinevaid kriisireguleerimise meetmeid paremini omavahel seostada ning selgemalt välja tuua kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide roll juhul, kui elutähtsates teenustes esineb pikaajalisi katkestusi. Elutähtsate teenuste osalise või täieliku katkestuse korral langeb tagajärgede leevendamine omavalitsusele, mis peab tagama näiteks hätta sattunud elanikele sotsiaalabi ja teenused, varalise kahju menetlemise ja muu vajaliku.

Praegu on Eestis 19 hädaolukorda, mille kohta on koostatud hädaolukorra lahendamise plaan. Analüüs soovitab lahendamise plaani koostada ka välisriigis toimuda võivate Eesti kodanike elu või tervist ohustavate olukordade ning äkkrünnakute puhuks. Samas tuleks hädaolukordade nimekirjast välja võtta erakordselt kuum või külm ilm, mis ei kujuta endast seaduse mõistes hädaolukorda.

Analüüsi kohaselt tuleks seaduses paremini reguleerida hädaolukorra lahendamise juhtimist, ametkondade tegevust, rahvusvahelise abi taotlemist, ametiabi andmist ja kulude katmise põhimõtteid. Kriitiliselt on vaja üle vaadata ka põhimõtted, kuidas toimub avalikkuse teavitamine hädaolukorrast, selle vahetust ohust või elutähtsate teenuste katkemisest. Samuti tuleks analüüsi kohaselt muudatusi teha elutähtsate teenuste nimekirjas.

Lisaks soovitab analüüs kolme liikme võtta suurendada valitsuse kriisikomisjoni koosseisu, kuhu peaksid edaspidi kuuluma ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor, terviseameti peadirektor ja Eesti Panga juht.

Karin Kangro
pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
30. november 2011

Kohanimepäev on traditsiooniline iga-sügisene üritus, mida korraldab regionaalministri valitsemisalas tegutsev kohanimenõukogu. Seekordne kohanimepäev viib huvilised Ida-Virumaale, kus asub ka Eesti lühima nimega küla – Aa.

Kohanimenõukogu sekretär Aule Kikase sõnul keskendutakse seekordsel kohanimepäeval just Ida-Virumaale omastele kohanimedele, nende uurimisele ning kujunemislugudele. „Räägime kohanimedest rahvapärimuses, ajaloos ja tänapäeval. Samuti saab ülevaate Eesti kohanimekorraldusest ning kohanimeregistri seosest riigi infosüsteemiga ja nende kasutamisest igapäevaelus,“ selgitas Kikas

„Kohanimi on sümbol, meie identiteedi üks olulisi tunnuseid,“ ütles Kikas ning lisas, et seetõttu on kohanimenõukogu üheks ülesandeks juhtida inimeste tähelepanu nende mõjule eesti keele- ja kultuuriruumis.

Kohanimepäeva eesmärgiks on tuua kokku inimesi, kellele on tähtis kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse, ühtlustatud kasutamine ja kohaliku kultuuriloo jäädvustamine. Kohanimepäev on suunatud nii koduloo-, ajaloo- ja kohanimehuvilistele kui ka kohanimekorraldusega tegelevatele ametnikele.

Vaatamata sellele, et kohanimepäev ei ole riiklik ega rahvuslik püha, on selle tähistamisest saanud traditsioon, mis kogub aasta-aastalt üha enam huvilisi. Esimest korda tähistati kohanimepäeva 2003. aastal Haapsalus ning seekordne kohanimepäev on juba üheksas. Varem on seda tähistatud Tartus, Rakveres, Viljandis, Kuressaares, Võrus, Raplas ja Valgas.

Kohanimekorraldusest Eestis saab lähemalt lugeda siseministeeriumi kodulehelt: http://www.siseministeerium.ee/5934/

IX kohanimepäev toimub Jõhvi kontserdimaja kammersaalis reedel, 2. detsembril kell 10.00-16.00 ning on huvilistele tasuta. Päevakava: http://www.siseministeerium.ee/public/Paevakava_plakat.rtf

Riiklik kohanimeregister asub aadressil: http://xgis.maaamet.ee/knravalik/

Lisainfo: Aule Kikas
peaspetsialist / kohanimenõukogu sekretär
kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond
Siseministeerium
tel 612 5147; 525 3128
aule.kikas@siseministeerium.ee

SISEMINISTEERIUM
29. november 2011

Eile, 28. novembril hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vaheline tagasivõtulepingu rakendusprotokoll, mis allkirjastati 19. septembril 2011 Eesti saatkonnas Moskvas. Tagasivõtulepingu rakendusprotokoll käsitleb Eesti ning Venemaa kahepoolset koostööd välismaalase tagasisaatmisel tema kodakondsusjärgsesse või elukohariiki.

„Tagasivõtulepingu rakendusprotokoll kiirendab nende inimeste tagasivõtmist, kes ei vasta Eesti või Venemaa territooriumitele sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele. Lisaks Venemaale on Eesti sõlminud tagasivõtulepingu rakendusprotokollid ka Moldova, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina ning tänavu novembris ka Serbiaga,“ ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort.

2010. aastal avastati Eesti välispiiril 111 ebaseadusliku piiriületuse juhtumit ning peeti kinni 169 ebaseaduslikku piiriületajat. Enamik ebaseaduslikest piiriületustest pandi toime tahtmatult kalastamise käigus või navigeerimisvea tõttu. Välispiiril avastatud ebaseaduslikest piiriületustest 5 olid toime pandud ebaseadusliku sisserände eesmärgil.

Euroopa Ühenduse ja Venemaa vahel jõustus tagasivõtuleping koos viisalihtsustuslepinguga 1. juunil 2007. Tagasivõtuleping kohustab liikmesriike sõlmima Venemaaga kahepoolseid rakendusprotokolle.

Annely Martin
pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
28. november 2011

Täna kell 13 koguneb regionaalministri juures kohalike omavalitsuste arengu mõttekoda, kus valdkonna ekspertide osalusel arutatakse omavalitsuste ülesandeid ja finantseerimise küsimusi.

„Omavalitsuste funktsioonidest ja rollidest on viimasel ajal väga palju räägitud. Samas on need arutelud olnud suhteliselt kõikuva kvaliteediga – palju on olnud loosunglikkust ja levinud müütide kordamist. Kokkukutsutud mõttekojas tahame aga need teemad ka süvitsi läbi arutada ja loodame, et selle käigus toimub ka teatav seisukohtade lähenemine,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler mõttekoja loomise vajadust.

Mõttekoja eesmärk on luua valdkonna arvamusliidrite võrgustik ja kõiki olulisi osapooli kaasates läbi arutada kohalike omavalitsuste võtmeküsimused. Tänase kohtumise fookuses on kohalike omavalitsuste ülesanded ja finantseerimisküsimused, mille selgitamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus.

Kiisleri sõnul on omavalitsuste probleemid ja ka võimekus neid probleeme lahendada täna väga erinevad. „Oluline on teadvustada, et oma spetsiifilised probleemid on nii ääremaadel kui ka kiirelt arenevatel linnapiirkondadel. Küsimus on, et kui palju saab omavalitsus ise ära teha nende probleemide lahendamisel ja kaasa aidata näiteks töökohtade loomisele, mis on arengu peamiseks veduriks,“ selgitas Kiisler.

Kohalike omavalitsuste arengu mõttekoja loomine on kokku lepitud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015. Mõttekotta kuuluvad omavalitsuste ja riigiasutuste esindajad ning valdkonna eksperdid ja arvamusliidrid.

Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
28. november 2011

Eelmise nädala lõpus osales regionaalminister Siim Kiisler Euroopa Liidu ministrite mitteametlikul kohtumisel Poolas, kus oli arutluse all ühtekuuluvuspoliitika finantspakett aastateks 2014-2020. Oma sõnavõtus rõhutas Kiisler, et praegune Euroopa Komisjoni ettepanek karistaks vähemarenenud riike.

„Euroopa Komisjoni praeguse nägemuse kohaselt ei tohi uuel perioodil ühtekuuluvuspoliitika alla käivate toetusfondide maht olla suurem kui 2,5% liikmesriigi SKPst. Sellise toetuste „lae“ kehtestamine seab ebavõrdsesse olukorda just need liikmesriigid, kes on seni struktuurivahendite kasutamisega hästi hakkama saanud, kuid ikkagi vähemarenenud liikmesriigi staatuses,“ ütles Kiisler.

Selline lähenemine tähendaks Eestile märkimisväärselt vähem toetusi investeerimiseks kui praegusel perioodil. Sama muret väljendasid oma sõnavõttudes ka Läti, Leedu ja Ungari ministrid.

Kiisleri sõnul on ühtekuuluvuspoliitika Eesti jaoks investeerimispoliitikaks, mis toetab meie majanduskasvu ja konkurentsivõimet Euroopas ning on aluseks piirkondlike erisuste vähenemisele. Oma sõnavõtus toetas ta üle-euroopalise transpordi-, energia- ja infotehnoloogia taristute ühendamise rahastusinstrumendi loomist. „Näiteks parandaks sellest toetust saav Rail Balticu kiire raudteeühendus oluliselt Eesti ja mu Euroopa vahelisi liikumisvõimalusi,“ selgitas regionaalminister.

Üldjoontes avaldasid liikmesriigid toetust Euroopa Komisjoni 6. oktoobri ettepanekutele uue perioodi finantsraamistiku osas, mis on heaks stardiplatvormiks edaspidistele konkreetsematele läbirääkimistele. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide arutelud jätkuvad 16. detsembril Brüsselis, esmakordselt Euroopa Liidu üldasjade nõukogus.

Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/
 

Tallinn
Stenbocki maja
25. november 2011

Peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher andsid Stenbocki majas seitsmeteistkümnele tegusale kodanikule üle kodanikupäeva aumärgi.

„Te olete Eesti Vabariigi auväärseimad kodanikud,“ ütles peaminister Andrus Ansip oma sõnavõtus. Valitsusjuhi sõnul ei saa riiki võrrelda teenindusettevõttega, kus riik on teenindaja ja kodanik kliendi rollis. „Klient ei vastuta kunagi, aga kodanikul on õiguste kõrval ka vastutus,“ ütles ta ning lisas, et tänased kodanikupäeva aumärgi saajad on tunnetanud väga selgelt, millised on kodaniku kohustused. „Ega riigi toimimine polegi midagi muud kui tema kodanike tegevuste summa,“ ütles valitsusjuht.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on kõik aumärgi saajad andnud endast rohkem kui neilt on oodatud ning on seega kõigile teistele oma tegevusega eeskujuks. „Soov ühiskonnaelus kaasa lüüa peab tulema inimese enda seest. Käsukorras kodanikutunnet tekitada ei saa,“ ütles Vaher.

Siseminister tuletas meelde, et 1998. aastal, mil tähistati esimest korda kodanikupäeva, oli probleemiks suur määratlemata kodakondsusega inimeste arv. „Praeguseks on määratlemata kodakondsusega inimeste arv umbes kaks korda vähenenud ja langenud allapoole 100 000 piiri. Loomulikult tuleb ka selle arvu vähendamiseks tööd jätkata,“ ütles minister.

Kodanikupäeva aumärkide saajate poolt võttis sõna Ene Hion, kes on MTÜ Kodanikukoolituse asutaja ja juhatuse liige ning ajakirjanik. Ene on asutanud omanimelise fondi, mis juba 6 aastat on andnud välja Ene Hioni nimelist stipendiumi, mis antakse inimesele või organisatsioonile, kes on seisnud ühiskonna tasakaalustatud arengu ja eetiliste väärtushinnangute kujunemise eest.

„Ma tänan kõiki neid, kes on meid märganud, meid sellele tiitlile esitanud ja meie tegemisi tutvustanud,“ ütles Ene Hion.

Kodanikupäeva aumärgid said Boris Kull, Asta Paeveer, Madis Milling, Anne Kaljumäe, Ants Tomp, Anne Schotter, Imre Reino, Priit Silla, Aita Mölder, Merike Poljakov, Silvi Koppelmaa, Ene Hion, Eduard Pirk , Endel Saar, Leili Pure, Liia Toom ja Aleksandr Gamazin.

Esimest korda peeti üleriigilist kodanikupäeva 13 aastat tagasi toonase kodakondsus- ja migratsiooniameti eestvedamisel. Siis anti välja ka esimesed kodanikupäeva aumärgid, millega tähistati 80 aasta möödumist kodanike dokumenteerimise algusest.

Täpsemat infot käesoleva aasta kodanikupäeva aumärgi saajatest saab lugeda valitsuse kodulehelt: http://www.valitsus.ee/kodanikupaeva-kandidaadid-2011

Vaata pilte kodanikupäeva tseremoonialt siseministeeriumi Facebooki lehelt.

valitsuse kommunikatsioonibüroo
siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
25. november 2011

Sellel nädalal Eestimaa erinevates paikades toimuvatel üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” avalikel piirkondlikel aruteludel vaadatakse ühiselt läbi ja täiendatakse valminud planeeringu eelnõud ning tegevuskava.

„See planeering on Eesti pikaajaline strateegia ja tulevikuplaan. Selle koostamise peamiseks eesmärgiks on saavutada laiapõhjaline ühiskondlik kokkulepe riigi ruumilise arengu suunamise osas,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler üleriigilise planeeringu olulisust.

Planeering keskendub kolmele valdkonnale – transport, asustus ja energeetika. „See puudutab tegelikult kõiki inimesi ja ka asutusi ja ettevõtteid, kes oma elus ja tegevuses vaatavad kaugemale ette kui paar aastat,“ ütles Kiisler. „Näiteks pannakse paika võimalik läbi Pärnu kulgev Rail Balticu trassikoridor ning asustuse paiknemine tulevikus, et inimestel oleks tagatud teenused ja töökohad nende igapäevastes toimepiirkondades,“ lisas regionaalminister.

Samas rõhutas ta, et üleriigiline planeering ei tegele üksikute objektide asukoha määramisega, vaid annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.

Avalikele aruteludele on oodatud kõik, kes on huvitatud riigi käekäigust ning soovivad kaasa rääkida Eesti tuleviku vormimisel. Täna toimub maakondlik arutelu Võrus ning 30. novembril Tartus ja 9. detsembril Tallinnas. Lisaks toimusid arutelud Rakveres ja Haapsalus. Värske info arutelude ja planeeringu kohta leiab kodulehelt: www.eesti2030.ee.

Ülevaate üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamisel senitehtust ning tuleviku arengu põhisuundadest annavad ülevaate oma ala spetsialistid – Eesti 2030+ projektijuht Kaur Lass, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Tavo Kikas, Rakvere linnaarhitekt Raul Järg, Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman, Võru Maavalitsuse arengu- ja planeeringu osakonna juhataja Anti Allas ja Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi dotsent Garri Raagmaa.

Eelmised avalikud arutelud toimusid eelmise aasta sügisel. Siis vaadati koos läbi Eesti tulevikuvisioon, arengutrendid ja riigi huvid ning pandi kirja eri piirkondade arenguhuvid ja –ootused.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamisega alustati regionaalministri valitsemisalas 2010. aasta veebruaris ning lõpp-dokument valmib järgmise aasta alguses.

Tule Sinagi arutlema Eesti tuleviku üle aastal 2030!

 Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
22. november 2011

Täna, 22. novembril toimub raamatu „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ esitlus, milles oma tegemistest ja kogemustest räägivad mitmed vabatahtlikud.

„Säravad näited tavalistest inimestest, kes vabatahtliku tööga tegelevad, on just see, mis aitab valdkonda kõige paremini tutvustada ja uusi inimesi kaasa haarata,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler raamatu saamisloost. “Samuti saavad raamatu näol kasuliku õppematerjali koolid, sest vabatahtlike lood on õpilastele praktiliseks näiteks ühiskonnaõpetuse tunnis,“ lisas minister.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ on ühtekokku nii haarav lugemine kui hariv õppematerjal, andes hea läbilõike tänastest vabatahtlikest. 20 tublit inimest erinevas vanuses ja erinevatelt tegevusaladelt meie ümber räägivad raamatus õhinaga oma lugu, millest igaüks on omamoodi ja kordumatu. Nad jagavad nippe ja näpunäiteid ning vastavad küsimustele, miks tasub vabatahtlik olla ning kuidas seda hästi teha.

Esitlusel ütleb tervitussõnad regionaalminister Siim Kiisler, oma loo jutustab Pimedate Ööde Filmifestivali Tartu projektijuht Agnes Nurme. Raamatut tutvustab juba 15 aastat vabatahtlikuna erinevates ühendustes tegutsenud toimetaja Liis Kängsepp.

Raamat on pühendatud nende inimeste lugude kaudu kõikidele vabatahtlikele ja vabatahtlikke kaasavatele ühendustele ning sellega tähistatakse tänavuse vabatahtliku tegevuse aasta kordaminekuid.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ on välja antud regionaalministri tellimusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames. Raamatu esitlus toimub üle-eestiliselt tähistataval kodanikunädalal.
Raamatu eksemplarid saadetakse üle Eesti 206 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumisse. Lisaks on raamatut peagi võimalik laenutada keskraamatukogude laenutuspunktidest, maakondlikest arenduskeskustest ja vabatahtlike keskustest ning Europe Direct infopunktidest. Veebiversiooniga saab esitluse järgselt tutvuda siseministeeriumi kodulehel: www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud
Esitlus toimub kell 13.00-14.30 Solarise keskuse Apollo raamatupoes (Estonia pst 9, II korrus).

Vaata raamatut veebist.

Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/9688/

SISEMINISTEERIUM
21. november 2011

Laupäeval, 26. novembril, on kodanikupäev, mida tähistatakse terve nädala vältel mitmete üritustega üle Eesti.

26. novembril möödub 93 aastat päevast, mil Maanõukogu piiritles oma määrusega inimeste ringi, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Sisuliselt oli tegemist Eesti esimese kodakondsuse seadusega. 1998. aastast tähistatakse seda päeva üleriigilise kodanikupäevana, et pöörata tähelepanu kodaniku rolli tähtsusele ühiskonnas.

Tänavuse kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti kodakondsus privileeg, mille kasutamise õigus on 1,2 miljonil inimesel. „Riik on andnud oma inimestele kodakondsuse koos sellega kaasneva staatuse ehk õiguste ja kohustustega, et kodanikud aitaksid kujundada endale meelepärast riiki. Aktiivsete inimeste panus sellesse väärib tunnustamist,“ lausus ta.

Algaval nädalal toimuvate üritustega tänavad riigiasutused vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest. Justiitsminister on juba tunnustanud kodanikujulguse aumärgiga 10 inimest, et väärtustada kodanike julgust sekkuda kuriteosituatsioonidesse ja aidata ohvreid. Peaminister ja siseminister annavad reedel 17 ühiskondlikult aktiivsele inimesele üle kodaniku aumärgi ning kultuuriminister kuulutab välja aasta kodaniku. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused ja teised asutused korraldavad sel nädalal ka avatud uste päevi, viktoriine, konkursse ja muid üritusi.

Kodanikupäeva kohta saab lisainfot aadressil http://kodanik.err.ee/ee/kodanikupaev2011.

Siseministeeriumi avalike ja välissuhete osakond
avalikud@siseministeerium.ee
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
21. november 2011

Homme, 22. novembril kell 13.00-14.30 toimub Solarise keskuse Apollo raamatupoes (Estonia pst 9, II korrus) raamatu „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ esitlus.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ on ühtekokku nii haarav lugemine kui hariv õppematerjal, andes hea läbilõike tänastest vabatahtlikest. 20 tublit inimest, erinevas vanuses ja erinevatelt tegevusaladelt meie ümber räägivad raamatus oma lugu, millest igaüks on omamoodi kordumatu. Nad jagavad nippe ja näpunäiteid ning vastavad küsimustele, miks tasub olla vabatahtlik ning kuidas olla hea vabatahtlik.

Esitlusel ütleb tervitussõnad regionaalminister Siim Kiisler, oma loo jutustavad Pimedate Ööde Filmifestivali Tartu projektijuht Agnes Nurme ning raamatu toimetaja Liis Kängsepp, kes on vabatahtlikuna erinevates ühendustes tegutsenud juba 15 aastat.

Raamat on pühendatud nende inimeste lugude kaudu kõikidele vabatahtlikele ja vabatahtlikke kaasavatele ühendustele. Raamatuga tähistame tänavuse vabatahtliku tegevuse aasta õnnestumisi ning ühtlasi jätame sellest jälje edaspidiseks.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ on välja antud regionaalministri tellimusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames. Esitlusega anname oma panuse kodanikunädala sündmustesse.

Raamatu kohta saate lisaks lugeda siseministeeriumi veebilehelt www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud

Lisainfo raamatu kohta:
Marten Lauri
projektijuht
tel 612 5191
marten.lauri@siseministeerium.ee

Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
19. november

Eile kogunes regionaalminister Siim Kiisleri eestvedamisel Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamise valitsuskomisjon. Komisjon vaatas üle eelmise tegevusprogrammi täitmise ning tõi esile enim arendamist vajavad valdkonnad järgmisteks aastateks.

„Setumaa oma kultuuripärandiga on väga eriline ja hoidmist väärt ning siin on mitmeid piirkonna eripärast tulenevaid kitsaskohti. Samas on peamised probleemid sarnased teiste maapiirkondadega – töökohti on vähe ning noored inimesed lahkuvad,“ ütles Kiisler ning rõhutas, et elujõulise Setumaa võti on just nende probleemide lahendamises.

Järgmise programmi ettevalmistamisel otsustas komisjon pöörata jätkuvalt rõhku Setumaale iseloomulike probleemistike lahendamisele. Komisjon rõhutas ka vajadust vaadata erinevaid toetusprogramme tervikuna – nii erinevaid struktuurivahendite võimalusi kui siseriiklikke programme.

Põlvamaal Koidulas kogunenud komisjon vaatas läbi ka 2005. aastal seatud eesmärgid ning leidis, et seatud eesmärgid on suures osas saavutatud. Toonaste eesmärkidena lepiti kokku näiteks viisakoordinaatori rahastamine, teedevõrgu toetamine, setu leelo UNESCO maailmapärandisse arvamine, piiriületusprobleemide lahendamine. Kokku oli toona kokku lepitud viie-aastase Setumaa arenguprogrammi rahaline maht 1,6 miljonit eurot ning raha selleks eraldati riigieelarvest.

Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamise valitsuskomisjoni koosseisu kuuluvad ministeeriumite, kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, EV Peterburi Peakonsulaadi Pihkva Kantselei, EASi, Riigikogu, Seto Kongressi, Setomaa Valdade Liidu ja mitmed teised Setumaa arengukoostöö eest hea seisvate organisatsioonide esindajad.

Lisainfot leiab siseministeeriumi http://www.siseministeerium.ee/31239/  ja EAS kodulehelt http://www.eas.ee/index.php/avalikule-ja-mittetulundussektorile/kuelastuskeskkond/setomaa-arengu-programm/ueldjutt

Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
18. november 2011

2011. aasta oktoobris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1225 sünnikannet*.

Oktoobris registreeriti 650 poisi ja 575 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 16 paari - nendest 5 paari poisse, 4 paari tüdrukuid, 7 segapaari ja ühed kolmikud.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Rasmus, Robert, Robin, Kaspar, Oliver, Artjom, Daniel, Karl, Marten ja Nikita. Tütarlastele pandi enim nimeks Sofia, Laura, Maria, Milana, Kertu, Mirell, Liisa, Lisandra, Anna, Arina ja Marta.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna oktoobri statistika järgi on Tallinnas registreeritud 444 lapse sünd, Tartumaal 161, Harjumaal 121, Ida-Virumaal 74, Pärnumaal 73, Lääne-Virumaal 52, Viljandimaal 50, Võrumaal 39, Saaremaal 35, Järvamaal 33, Raplamaal 32, Läänemaal 27, Valgamaal 27, Jõgevamaal 26, Põlvamaal 21 ja Hiiumaal 10.

2011. aasta oktoobris sõlmiti kokku 367 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 18 ja notarite poolt 12 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti Tallinnas 3, Lääne-Virumaal 2, Pärnumaal 3, Raplamaal 1, Saaremaal 1, Tartumaal 7 ja Viljandimaal 1 abielu.

2011. aasta oktoobris lahutati 264 abielu, neist 20 abielu notarite poolt.

2011. aasta oktoobris registreeriti 1249 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 16 isikule ja maavalitsuse otsusega 93 isikule, neist eesnimi 14, perekonnanimi 91 ning ees-ja perekonnanimi 4 isikule.

2010. aasta oktoobrikuus registreeriti 1223 sündi, 401 abielu, neist 20 vaimulike poolt, 224 abielulahutust, 130 nimemuutmist ja 1241 surma.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/