Pressiteade nr 20
3. märts 2010

Kolmapäeval, 3. märtsil toimunud korralisel istungil arutas Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon hädaolukorra lahendamise korraldust tormi korral.

Tänasel Valitsuse kriisikomisjoni istungil vaadati üle õppuse ’’Lumetorm 2010’’ järeldused ning arutati üle hädaolukorra lahendamise korraldus tormi korral. Selleks on siseministeerium koostöös teiste asutustega valmistanud ette vastava hädaolukorra lahendamise plaani eelnõu.

Eelnõu alusel vastutab tormi korral hädaolukorra lahendamise juhtimise eest üleriigiliselt Päästeamet ning regionaalsel ja kohalikul tasandil Päästekeskus. Päästeameti kohustus on ennekõike koordineerida erinevate asutuste tegevusi hädaolukorra lahendamisel.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Saare sõnul kehtib siin põhimõte, et iga asutus täidab temale seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. „Seega päästeasutus ei ole vastutav elektriliinide parandamise või teede korrashoiu eest, küll aga on päästeasutusel kohustus omada olukorrast tervikpilti, koordineerida erinevate asutuste tegevusi, avalikkuse teavitamist ja asutuste vahelist teabevahetust ning vajadusel koordineerida elutähtsate teenuste toimepidevuse taastamist,“ selgitas Saar.

Hädaolukorra lahendamise eesmärk on vältida või leevendada ohtu inimeste elule ja tervisele ning tagada osaliselt või täielikult katkenud elutähtsate teenuste, nagu näiteks elektri, side ja transpordi toimepidevuse taastamine.

Lisaks tormi temaatikale võttis kriisikomisjon kokku 2009. aasta olulisemad tegevused ning otsused. Seejuures kuulati ära regionaalsete kriisikomisjonide ülevaated möödunud aasta tegevustest. Samas kinnitas Valitsuse kriisikomisjon tööplaani 2010. aastaks.

Pressiteade nr 19
3. märts 2010

Siseministeerium avaldas kodulehel ülevaate regionaaltoetuste maksmisest 2009. aastal. Möödunud aastal tehti rahastamisotsus 2329 regionaalprojekti elluviimiseks, välistoetusi sai sealhulgas 231 projekti. Regionaalministri haldusalas olevast 25 erinevast toetusmeetmest ja -programmist maksti projektidele toetust üle miljardi krooni.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul näitab ülevaade 2009. aasta toetustest, et need, kes räägivad, et Eestis puudub regionaalpoliitika, on eksiteel. „Eesti riik suunab piirkondadesse ainuüksi regionaaltoetustena üle miljardi krooni aastas. See tähendab, et igale kümnele kroonile maksutulule lisandub väljaspool suuri keskusi vähemalt 1 kroon regionaaltoetuste kujul. Kõik need toetused aitavad elukeskkonna kvaliteeti ühtlasena üle kogu Eesti,“ sõnas Kiisler.

2009. aasta oli regionaaltoetuste eraldamise ja väljamaksmise osas rekordiline - aasta jooksul maksti välja 1,1 miljardit krooni. Regionaaltoetuste abiga jõudis 2009. aastal lõpule 2203 projekti, neist 51 välisraha ja 2152 siseriikliku rahastamise toel, toetuse mahuga 485 miljonit krooni. Suurim eraldatud toetuse summa oli 80 miljonit krooni Teaduskeskus AHHAA ehitamiseks ja püsiekspositsiooni loomiseks Tartus. Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Saare ja Võru maakonnas, kõige väiksem Harju maakonnas. Kõige rohkem projekte ühe elaniku kohta leidis toetust Hiiu maakonnas.

Piirkondade tasakaalustatud arengu toetamiseks otsustati 2009. aastal rahastada 114 projekti, mille elluviimise tulemusel tehakse korda vähemalt 32 kooli, 16 lasteaeda, 4 tööstusala, 26 külastus- ja 35 muud objekti. Mittetulundusühingute nõustamist ja koolitamist maakondlike arenduskeskustes toetati Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest 6,7 miljoni krooniga.

Eesti osaleb ka mitmes Euroopa territoriaalse koostöö programmis ning saab toetusi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist. Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu sai 2009. aastal 129 eestipoolset projektipartnerit toetust 235 miljonit krooni osalemaks 63 projektis. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist rahastati 2009. aastal 35 regionaalarengu projekti 47 miljoni krooniga.

Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Erinevatest regionaalarenguprogrammidest rahastati 2009. aastal ligi 2100 projekti 123 miljoni krooniga. Nende hulgas on toetused maakodudesse elektri ja puhta joogivee toomiseks, kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning näiteks Peipsiveere, Kihnu ja Setomaa kultuuripärandi tutvustamiseks.

Eestile on perioodil 2007-2013 regionaalpoliitika edendamiseks ette nähtud 6,1 miljardit krooni euroraha, millest on investeeringute kavade ja haldusotsustega kaetud juba 4,78 miljardit. Eraldatud rahast suurem osa investeeritakse väljaspool Tallinna asuvatesse koolidesse, lasteaedadesse, rahvamajadesse, sotsiaalkeskustesse, kultuuri- ja spordihallidesse - kokku 2,3 miljardit krooni. Oluline osa toetusest on suunatud ka ettevõtluse elavdamiseks – toetatakse turismi- ja tootmisettevõtete jaoks vajaliku tugiinfrastruktuuri loomist. Sellele lisanduvad investeeringud kohalikku ettevõtlust toetavatesse kompetentsikeskustesse, internetiühenduste väljaarendamisesse maapiirkondades ning tööstusaladesse vähemalt 600 miljoni krooni ulatuses.

Tutvu 2009. aasta regionaaltoetuste kokkuvõtte ning kaardiga toetuste jaotumisest Eestis siseministeeriumi kodulehel: http://www.siseministeerium.ee/2009-aasta-regionaaltoetuste-kokkuvote/

Pressiteade nr 18
25. veebruar 2010

Neljapäeval, 25. veebruaril osales siseminister Marko Pomerants Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu kohtumisel. Seekordsel kohtumisel võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia ning nõukogu järeldused Euroopa Liidu välispiiride kaitse tugevdamiseks.

Nõukogu võttis vastu EL sisejulgeoleku strateegia, mis nimetab peamised ühistegevused ja eesmärgid kodanike turvatunde ning julgeoleku tagamisel. Samuti tutvustas Prantsusmaa siseminister ettepanekut Euroopa uimastikaubanduse vastase võitluse pakti vastuvõtmiseks. „Uimastikaubanduse vastu võitlemine on Euroopas selge prioriteet“, sõnas siseminister Pomerants. „Samas enne pakti vastuvõtmist peame põhjalikult analüüsima, millist lisaväärtust see annab juba olemasolevale ELi narkootikumidealasele tegevuskavale perioodiks 2009–2012,” lisas Pomerants. Siseministri sõnul tuleks senisest enam keskenduda kokkulepitud meetmete ellurakendamisele ning operatiivsetele tegevustele. „Küsimus ei ole strateegiate puudumises, vaid selles, kuidas neid operatiivselt ellu rakendada,“ leidis Pomerants.

Nõukogu võttis vastu järeldused konkreetsete meetmete kohta ELi välispiiri kaitse tugevdamiseks ja ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks. Järeldustega suurendatakse Euroopa piirivalveagentuurile volitusi ühisoperatsioonide läbiviimiseks ning liikmesriikide ekspertide ja vahendite kaasamiseks. Lisaks käivitatakse 2010. a Euroopa Piirivalveagentuuri harukontor Kreekas Pireuses, et aidata kaasa ühisoperatsioonide läbiviimisele Ida-Vahemere piirkonnas. 2013. a valmib üle-Euroopaline piiriseiresüsteem (EUROSUR), mis võimaldab koondada operatiivselt info ELi välispiiridel toimuvast.

Siseminister Marko Pomerantsi saatsid visiidil nõunikud siseküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno ning siseministeeriumi nõunik Euroopa Liidu alal Maila Sass.
 

Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühine pressiteade
Pressiteade nr 17
25.02.2010

Neljapäeval, 25. veebruaril said ametliku kinnituse Eesti-Sveitši koostööprogrammist rahastatavad Häirekeskuse ja Terviseameti projektid.

Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft ja Rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsleri kt Ivar Sikk ühelt poolt ning Šveitsi suursaadik Josef Bucher allkirjastasid lepingu, mis toob Häirekeskuse side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendusprojektile 20 139 940 krooni Šveitsi toetusraha.

Häirekeskuse projekti „Häirekeskuste side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendamine“ kogumaksumus on 23 694 050 krooni ning kaasfinantseeringuna tuleb Eestil tasuda 3 554 110 krooni.

Kokku kaks aastat kestva projekti eesmärk on tagada kõikjal Eestis kiire ja kvaliteetne hädaabiteenus.
Projekti raames võetakse kasutusele digitaalne kaart, mille abil tuvastatakse hädaabikõne tegija asukoht, lähim hädaabibrigaad ja lühim teekond. Lisaks soetatakse ja paigaldatakse vastavad raadioseadmed hädaabisõidukitesse.

„Selle projekti näol tehakse Šveitsi abiga väga vajalik investeering, kus ühtse operatiivraadiosidevõrgu võimalusi kasutades käivitatakse elektrooniline andmevahetus. Tänu nendele arendustele liigub info sündmuse toimumisest kiiremini ning hädasolija juurde jõutakse samuti kiiremini kohale,“ sõnas Häirekeskuse direktor Janek Laev.

Eesti-Sveitši koostööprogrammi toel viiakse läbi aga teinegi oluline projekt. Nimelt allkirjastas sotsiaalminister Hanno Pevkur lepingu Terviseameti projekti „Side- ja infotehnoloogiaseadmete soetamine ning vajalike IT-arendustööde teostamine kiirabibrigaadide ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade liidestamiseks ühtse üleriigilise häireteenistuste operatiivraadiosidesüsteemiga“ elluviimiseks.

Pevkuri sõnul aitab Šveitsi investeering oluliselt arendada nii elutähtsat valdkonda nagu kiirabi. „Tänu projektile saame kiirabibrigaadide kommunikatsioonivahendeid tunduvalt paremaks muuta. Kiirus ja informatsiooni kvaliteet on kiirabi töös elulise tähtsusega. Usun, et šveitslaste abi aitab säästa elusid Eestis,“ lisas minister.

Terviseameti poolt teostatav projekt, kogumaksumusega 14,6 miljonit krooni, saab Šveitsilt toetust 12,4 miljoni ulatuses. Projekt kestab järgmise aasta juulini ning selle raames viib Terviseamet läbi riigihanked raadiosidevahendite, arvutitöökohtade, internetiseadmete ja kiirabi tarkvara tellimiseks ja vastavateks koolitusteks.

Projekti tulemusel saavad kõik tegutsevad kiirabibrigaadid ühesuguse komplekti varustust – kõigi 90 brigaadi tarbeks ostetakse ligikaudu 167 tuhande krooni eest varustust ning tehakse tarkvara arendustöid.

Lisainfo Terviseameti projekti teemal:
Jana Rosenfeld
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9323; 505 7135
 

Pressiteade nr 16
25. veebruar 2009

Neljapäeval, 25. veebruaril Vabariigi Valitsuses regionaalminister Siim Kiisleri ettepanekul kinnitatud linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava muudatus annab Narva linnale õiguse taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust Narva jõe kaldapealse promenaadi ehitamiseks.

"Mul on hea meel, et meie regionaaltoetuste abil saab Narva linna jõeäärne osa, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu idapiiriks, uue ja värske näo, mida ei pea häbenema," ütles regionaalminister Kiisler. "See projekt koos Narva Joaoru puhkeala uuendamisega, mida samuti rahastatakse regionaalpoliitika vahenditest ja mille planeerimise konkursil osalesid Eesti parimad arhitektid, on just see, mida Narva linnaruum vajab," lisas Kiisler

Kavasse lisatud projekti elluviimiseks on Narva linnal võimalik saada toetust ligi 67 miljonit krooni. Projekti käigus korrastatakse Narva kesklinnas kilomeetripikkune kaldaala, mis ühendab Narva linnasadamat Joaoru puhkealaga. Narva linnasadama ning Joaoru puhkeala arendamiseks on linnal samuti võimalik kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuseid. Promenaadi eskiislahendus töötati välja Narva ja Ivangorodi piiriülese koostööprojekti raames, mille elluviimisel oli jällegi toeks Euroopa Liit.

Tänu bastionimüüride ja jõekalda kindlustamisele, eraldi jalakäigu- ja kergliiklusteede rajamisele, promenaadi valgustamisele ja turvasüsteemi paigaldamisele tekib turvaline avalik linnaruum, mis pakub linnaelanikele uusi võimalusi jalutuskäikudeks, tervisespordiks ja vabaajaveetmiseks kesklinnas. Projekti tulemusel paraneb ka ligipääs promenaadile, muuhulgas avatakse taas juurdepääs Hahni trepi kaudu ning huvilisi hakkab lift viima promenaadile otse Narva linnusest.

Toetust eraldatakse linnaliste piirkondade arendamise meetmest. Meetmest toetatakse Eesti 5 suuremat linnapiirkonda – Tallinn koos lähiümbrusega, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi ning Pärnu saavad taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust avaliku linnaruumi arendamiseks, linnaspetsiifiliste probleemide lahendamiseks ja keskuste paremaks ühendamiseks tagamaaga.

Toetusmeetme kogumaht on 886 miljonit krooni. Investeeringute kavasse on kinnitatud 22 projekti toetuse kogusummaga 810 587 879 krooni, mis moodustab 91,5% meetmele ettenähtud vahenditest. Ettepanekuid kava täiendamiseks uute projektidega saavad linnapiirkonnad esitada jooksvalt.

Head ajakirjanikud!

Palume teid neljapäeval, 25. veebruaril Eesti-Šveitsi koostööprogrammist finantseeritava Häirekeskuse projekti "Häirekeskuste side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendamine" lepingu allkirjastamisele.

Projekti eesmärk on tagada kõikjal Eestis kiire ja kvaliteetne hädaabiteenus. Projekti raames võetakse kasutusele digitaalne kaart, mille abil tuvastatakse hädaabikõne tegija asukoht, lähim hädaabibrigaad ja lühim teekond. Lisaks soetatakse ja paigaldatakse vastavad raadioseadmed hädaabisõidukitesse. Projekti tulemusena lüheneb aeg, mis kulub hädaabikõne vastuvõtmisele, selle töötlemisele ja info edastamisele abiosutajale. Projektiga seotud küsimustele vastab Häirekeskuse direktor Janek Laev.

Samal ajal allkirjastatakse ka Terviseameti projekti „Side- ja infotehnoloogiaseadmete soetamine ning vajalike IT-arendustööde teostamine kiirabibrigaadide ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade liidestamiseks ühtse üleriigilise häireteenistuste operatiivraadiosidesüsteemiga“ leping. Selle projekti teemal vastab teie küsimustele sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Projektilepingute allkirjastamise eel võtavad sõna sotsiaalminister Hanno Pevkur, Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, Rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsleri kt Ivar Sikk ning Šveitsi suursaadik Josef Bucher.

Lepingute allkirjastamine toimub 25.veebruaril kell 13.00-14.00 Siseministeeriumi suures saalis, IV korrusel.
 

Pressiteade nr 15
20. veebruar 2010

Euroopa Liidu regionaalministrid arutasid regionaalpoliitika tulevikku

Neljapäeval ja reedel Euroopa Liidu eesistujamaa Hispaania poolt Zaragozas korraldatud regionaalpoliitika ministrite mitteametlikul kohtumisel kõneldi Euroopa regioonide arengutasemete ühtlustamiseks loodud ühtekuuluvuspoliitika tulevikust.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul peaks ühtekuuluvuspoliitika arenema protsesside lihtsustamise ja liikmesriikide suurema usaldamise suunas. „Euroopa Liit on loonud ühtekuuluvuspoliitika, et ühtlustada vahendite ümberjagamise kaudu eri regioonide arengutaset ja aidata vähendada mahajäämust. Eesti seisukoht on, et seda protsessi on võimalik muuta oluliselt lihtsamaks ja seeläbi efektiivsemaks, usaldades senisest rohkem liikmesriike,“ rääkis Kiisler.

Regionaalminister ütles, et tulevikus tuleks rahakasutamise jälgimisel kasutada põhimõtet, kus Euroopa Komisjon veendub riigisiseste kontrollimehhanismide piisavuses ning ei teosta ise pidevat auditeerimist.

„Juhul, kui Euroopa Komisjon veendub, et liikmesriigis on rahakasutamise kontrollimehhanismid korrektselt paigas, ei peaks ta edaspidi liiga palju sekkuma. Nii saaks Komisjon olla senisest vähem järelevaataja ning rohkem nõustaja ja partneri rollis,“ selgitas Kiisler.

Euroopa Liidu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite mitteametlikud kohtumised toimuvad üldjuhul korra aastas, et arutada tipptasemel ühtekuuluvuspoliitika strateegilisi küsimusi.

Pressiteade nr 14
19. veebruar 2010

Jaanuaris registreeriti Eestis 1157 lapse sünd

2010. aasta jaanuaris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1157 sünniakti*.

Jaanuaris registreeriti 612 poisi ning 545 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 19 paari, nendest 6 paari poisse, 8 paari tüdrukuid ja 5 segapaari.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Marten, Gregor, Kaspar, Maksim, Markus, Oliver, Romet, Joosep. Tütarlastele pandi enim nimeks Maria, Sandra, Johanna, Milana, Polina, Darja, Emily, Emma, Grete.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna jaanuari statistika järgi on Tallinnas registreeritud 393 lapse sünd, Tartumaal 165, Harjumaal 153, Ida-Virumaal 106, Pärnumaal 76, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 36, Järvamaal 28, Raplamaal 26, Saaremaal 25, Võrumaal 21, Valgamaal 20, Põlvamaal 19, Jõgevamaal 19, Läänemaal 18 ja Hiiumaal 6 lapse sünd. Registreeriti 9 surnult sündi.

2010. aasta jaanuaris registreeriti kokku 224 abielu, vaimulike poolt sõlmiti neist 13.

Perekonnaseisuametites registreeriti 166 abielulahutust.

Regionaalministri käskkirjaga anti jaanuaris 38 isikule uus nimi, nendest eesnimi 11, perekonnanimi 22 ning ees- ja perekonnanimi 5 isikule.

2010. aasta jaanuaris registreeriti 1458 surma.

2009. aasta jaanuaris registreeriti 1243 sündi, 248 abielu, neist 10 vaimulike poolt, 186 abielulahutust, 55 nimemuutmist ja 1436 surma.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisu aktide üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.
 

Pressiteade nr 13
16. veebruar 2010

Regionaalminister Siim Kiisler julgustas maapäeval kohalikke omavalitsusi vaatama kriitilise pilguga läbi aastatega tarbetuteks muutunud, kuid kulukad kohustused ja normid.

“Meil õnnestus elada küllalt pikalt kiire majanduskasvu tingimustes. See kujundas ka meie avaliku sektori arenemist. Mis oli aga paslik buumi ajal, ei pruugi kehtida masu tingimustes. Üks võimalus rasketes oludes hakkama saada on vaadata üle kuhjunud reeglid ja bürokraatlikud nõuded. Uute töökohtade tekke eelduseks on paindlikkus – mitte ainult era-, vaid ka avalikus sektoris,” ütles Kiisler.

Regionaalminister ootab omavalitsustelt ettepanekuid, millised kulukad nõuded tuleks tühistada ja milliseid tuleks leevendada. “Minu arust on viimane aeg teha inventuur riigi poolt omavalitsustele pandud kohustustest. Usun, et koostöös võime leida päris mitmeid mõistlikke lahendusi, kuidas muuta omavalitsuste töö tõhusamaks, nii et inimestele pakutavad teenused ei halveneks,” sõnas Kiisler.

Teisipäeval linnade ja valdade päevade raames maaomavalitsusi tervitanud regionaalminister nentis ka, et ehkki pole põhjust sattuda eufooriasse, on majanduses siiski näha positiivseid märke. Ta rõhutas, et valitsus on valmis aitama omavalitsusi ajutiste likviidsusprobleemide leevendamisel. Samuti on ka sel aastal olemas saneerimise toetusfond kõige suurematesse rahalistesse raskustesse sattunud kohalikele omavalitsustele.

Pressiteade nr 12
15. veebruar 2010

Siseminister proovib kätt piirivalvurina

Teisipäeval ja kolmapäeval, 16. ja 17. veebruaril töötavad siseminister Marko Pomerants ning siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus piirivalvurina ida piiril.

„Minu plaan proovida kätt nii päästja kui ka piirivalvurina on eelkõige ajendatud soovist selles valdkonnas paremini orienteeruda,“ ütles siseminister. „Neid, kes loodavad sellest PR-sõust osa saada, pean kahjuks kurvastama – kõik piletid juba on välja müüdud. Võib olla liigub neid mustal turul,“ sõnas Pomerants. „Loodan, et saan piirivalvurina eelkõige pühenduda riigipiiri valvamisele, et paremini aru saada süsteemi kui terviku toimimisest,“ lisas minister.

Marko Pomerants ning Ruth Annus saabuvad teisipäeva varahommikul Jõhvi Ida Prefektuuri piirivalvebüroosse, kust suunduvad Narva maanteepiiripunkti. Seal on planeeritud nende teenistus maanteepiiripunkti sõiduautode- ja jalakäijate terminalis. Teisipäeval tehakse tööd ka Narva kordoni patrulltoimkonna koosseisus Narva jõe kuivsängis ning Vasknarva kordonis.

Kolmapäeval külastatakse Alajõe kordonit ning tagatakse korda piirivalvehõljukil patrulltoimkonna kooseisus Peipsi järvel.

Ministrit saadavad visiidil Ida Prefektuuri prefekt Aldis Alus ning piirivalvebüroo juht piirivalvekolonel Aimar Köss.
 

Pressiteade nr 11
11. veebruar 2010

KOIT kava täiendatakse Tartu ja Viljandi maakonna projektidega
 
Täna, 11. veebruaril kinnitas Vabariigi Valitsus regionaalminister Siim Kiisleri ettepanekul perioodi 2009-2012 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) muudatuse, millega lisatakse kavasse Tartu ja Viljandi maakonna projektid.
 
"Tänase otsusega toetame mitut kooli, lasteaeda, sotsiaalhoolekandeasutust ja kultuuriobjekti 150 miljoni krooniga. Selle rahaga saavutame kaks eesmärki - parandame elukvaliteeti väljaspool Tallinna ja loome ning hoiame töökohti. Kokku saab meie regionaalprogrammidest tuge ligi 70 kooli ja 50 lasteaeda,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. „Kõik need projektid annavad tööd arhitektidele, ehitajatele ja teistele tööinimestele," lisas ta.

2009-2012 KOIT kava koosseisu kuulub eelnevalt 11 maakonna 39 projekti maksimaalse toetussummaga 443 005 269 Eesti krooni ja 38 reservprojekti maksimaalse toetussummaga 463 367 041 Eesti krooni.

Eelistusnimekirja lisatud 12 projekti maksimaalne toetussumma on 151 226 193 krooni. Muudatusega saavad KOIT kavast toetust 2 koolimaja 41 miljoni, 4 lasteaeda 37 miljoni ning 3 sotsiaalhoolekande objekti ligi 47 miljoni krooni ulatuses. Samuti toetatakse 3 kultuuri- ja vaba aja veetmise objekti kokku 26 miljoni krooniga.
 
Kava muudatusega kinnitatakse ka 11 reservprojekti, mille maksimaalne toetussumma on 137 202 856 krooni. Reservprojekte on võimalik toetada juhul, kui sama maakonna KOIT kavasse kuuluvate projektide elluviimisel peaks vahendeid üle jääma.
 
Pärast muudatust ei sisalda 2009-2012 KOIT kava veel Harju ja Järva maakonna projektide nimekirju. Nendest maakondadest esitatud projektide osas on menetlus viibinud taotlejatelt laekunud vaidlustuste tõttu ning osa projekte vajavad seetõttu täiendavaid hindamisi. KOIT kava kehtestatakse mitmes etapis, et ülejäänud 13 maakonda saaksid oma projektidega kiirelt edasi minna sõltumata osade projektide menetlusaja pikenemisest.
 
Investeeringutoetuste kava muudatus jõustub valitsuse korralduse kinnitamisel. Seejärel on võimalik kavasse kantud projektide osas esitada taotlused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.
 
Perioodil 2007-2013 saab Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondist regionaalarengu programmidele toetust kokku rohkem kui kuus miljardit krooni. Ligi 2,25 miljardit krooni on mõeldud kohalike avalike teenuste arendamiseks. Kohalike avalike teenuste arendamine meetme raames toetatakse investeeringuid kohalike avalike teenuste osutamiseks, sh olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamiseks ja ümberkohandamiseks. Toetust saavad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ning mittetulundusühendused ja sihtasutused. Esitatud eeltaotluste vastavuskontrolli ja valiku korraldab Siseministeerium. Kavad koostatakse perioodide 2007-2010 ja 2009-2012 kohta.
 
Perioodi 2007-2010 KOIT kava raames on eraldatud 121 projektile Euroopa Liidu struktuurifondidest toetusvahendeid kokku 1,67 miljardit krooni. Lõpetatud või töös on 99 erinevat projekti, mille tulemusel saab uue väljanägemise hulk lasteaedu, koolimaju, kultuurikeskusi ja hoolekandeasutusi.
 
Lähem info: http://www.siseministeerium.ee/35930
 

Täna tähistatakse kõikjal Euroopas 112-päeva

112 on kõikides Euroopa Liidu riikides kasutusel olev ühtne hädaabinumber, millele on võimalik nii tava- kui ka mobiiltelefonilt tasuta helistada.

Alates 2008.a detsembrist on kõigil Euroopa Liidu maade territooriumitel viibivatel inimestel võimalus võtta tasuta ühendust nii tava- kui ka mobiiltelefonilt hädaabiteenistustega, helistades Euroopa Liidu ühtsele hädaabinumbrile 112. Euroopa komisjon, Euroopa parlament ja Euroopa Liidu nõukogu kuulutasid möödunud aastal 11. veebruari „Euroopa 112-päevaks“ eesmärgiga levitada teavet numbri 112 kohta kõigis Euroopa Liidu maades.

Euroopa Komisjoni jaoks läbiviidud uuring näitas, et 94% Euroopa Liidu kodanikest on väga positiivselt meelestatud selle elupäästva numbri loomise ja olemasolu suhtes, kuid ainult iga neljas inimene on teadlik, et hädaabinumber 112 toimib kõigis Euroopa Liidu maades kõigi abivajajate jaoks. Seetõttu organiseeritakse 11. veebruaril paljudes Euroopa linnades Portugalist Soomeni ja Belgiast Bulgaariani üritusi, et tõsta teadlikkust 112-st ja selle õigest kasutamisest.

„Me oleme uhked, et Euroopa hädaabiteenistuste juhid on panustanud nii palju energiat 112 teadlikkuse tõstmisesse teise Euroopa 112-päeva jooksul, nad väärivad meie täit tunnustust,“ kommenteeris Olivier Paul-Morandini, 112 fondi asutaja. 112 fond on pühendunud Euroopa ühtse hädaabinumbri populariseerimisele. „112 on elanikkonna turvalisuse põhielement, seda numbrit peaks teadma iga eurooplane ja samuti peaks iga eurooplane teadlik olema, kuidas seda kasutada,“ lisas Mike Amarosa,
112 fondi president.

Eestis võeti hädaabinumber 112 kasutusele 90-ndate aastate teises pooles. Käesoleval aastal tutvustab Eestis hädaabinumbrit 112 ja jagab hättasattunud inimestele õigeid käitumisjuhised päästeteemaline näitus „Ahhaa, 112!“, mis on avatud Tartu Lõunakeskuses 21.märtsini 2010.

112 fondist

112 fond loodi selleks, et suurendada teadlikkust Euroopa ühtsest hädaabinumbrist 112 ja selle õigest kasutamisest. Fondi peamiseks eesmärgiks on informatsiooni ja materjalide pakkumine elanikkonnale ja organisatsioonidele, et informeerida ja harida 112-teemal. Fond töötab tihedalt koos 112 hädaabiteenistuste töötajate võrgustikuga (112 ESSN), millest on saanud suurim alt üles Euroopa Liidu hädaabiteenistuste võrgustik, mis keskendub 112 teenuse kõrgele kvaliteedile.

Rohkem infot 112 fondi ja Euroopa 112-päeva kohta: www.112foundation.eu  ja www.112day.eu

Kontaktinfo: Jérôme PARIS, +32(0) 475 714 881, jp@112foundation.eu
Gary MACHADO, +32 (0) 498 375 962, gm@eena.org

Pressiteade nr 10
9. veebruar 2010

Täna, 9. veebruaril kohtus regionaalminister Siim Kiisler koos maavanematega Eesti Panga president Andres Lipstoki, asepresidentide Märten Rossi ja Rein Minkaga.

Kohtumisel keskpanga esindajatega arutati majanduse olukorda ja euro kasutuselevõttu.

Üheks peamiseks arutelu objektiks olid tööpuudusega seotud küsimused. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on töökohad regionaalpoliitika võtmeküsimus. "Selle aasta põhiküsimus on minu jaoks see, kas saame tööpuuduse aasta lõpuks kontrolli alla. Erinevad prognoosid seda ei välista, kuid on selge, et selleks tuleb teha kõvasti tööd ja ellu viia realistlikke töötavaid lahendusi," ütles Kiisler.

SISEMINISTEERIUM – REGIONAAL
Pressiteade nr 9
4. veebruar 2010

Algab uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamine

Regionaalminister Siim Kiisleri eestvedamisel pannakse paljusid osapooli kaasates 2011. aasta lõpuks kokku pikaajaline strateegilise kava, mis aitab kogu riigi ruumilist arengut suunates kaasa majanduse ning elu- ja looduskeskkonna arengule.

Üleriigiline planeering käsitleb ruumilist arengut kõige üldisemates küsimustes, puudutades Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna ja käsitledes ka seoseid teiste riikidega.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on aeg senist üleriiklikku planeeringut sisuliselt uuendada. „Kümme aastat tagasi vastu võetud kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010“ on pärit sisuliselt teisest ajastust, mil Eesti polnud veel Euroopa Liidu ega ühtse Schengeni viisaruumi liige. Nüüd on aeg uuesti kokku leppida, millele lähematel aastakümnetel majanduse moderniseerimiseks ja inimeste elatustaseme tõstmiseks panustada,“ ütles Kiisler.

Regionaalminister selgitas, et oluline lähteseisukoht üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“ koostades on vajadus vähendada aegruumilisi vahemaid, et hoida ära nii riigisisest ääremaastumist kui ka Eesti kaugenemist Euroopa mõjukeskustest. „Üks suuri väljakutseid seda planeeringut koostades on mõelda läbi ja jõuda üksmeelele, milliseks peaksid kujunema Eesti-sisesed ja meid muu maailmaga ühendavad transpordivõrgustikud,“ ütles minister Kiisler.

„Eesti 2030+“ käsitleb mitmeid ka senises planeeringus „Eesti 2010“ käsitletud teemasid nagu asustus, transport, energeetika ruumstruktuur ja roheline võrgustik. Konsultatsioonide käigus see teemade ring kindlasti laieneb. „Võib ette näha, et lisaks transpordi ja energeetika teemadele kerkivad aruteludel merealade planeerimise, linnaliste keskuste arengu ja valglinnastumise, maapiirkondade arengu ning üleriigilise tähtsusega objektide paigutusega seotud küsimused,“ tõi regionaalminister näiteid eelootavast protsessist. Ministri sõnul ei panda üleriigilise planeeringuga paika ühegi suurobjekti asukohta, küll aga lepitakse kokku näiteks tuumajaama või tuuleparkide asukoha valiku põhimõtted.
Eesti ruumilise planeerimise süsteem hõlmab endas üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringuid, omavalitsuse üld- ja detailplaneeringuid ning kitsama spetsiifikaga maakonna- ja üldplaneeringute teemaplaneeringuid. Üleriigilise planeeringu osaks on anda lahendusi riigi kui terviku kõige üldisematele ja peamistele ruumilise arengu küsimustele. 

Üleriigilise planeerigu lähteseisukohtadega saab tutvuda siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/eesti2030

 

SISEMINISTEERIUM
Pressiteade nr 8
3. veebruar 2010

Sise- ja justiitsminister arutasid kuritegevuse vastast koostööd

Eile, 2. veebruaril Tartus toimunud kohtumisel arutasid siseminister Marko Pomerants ja justiitsminister Rein Lang kuritegevuse vastase võitluse prioriteete ja seadusloomega seotud küsimusi.

Kohtumisel kooskõlastati Riigikogu menetlusse jõudnud sisejulgeoleku alaseid seaduseelnõusid ning vaadati läbi eelmise aasta kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmise ülevaade.

Justiitsminister Rein Lang rõhutas möödunud aastat kokku võttes, et kriminaaltulu konfiskeerimine on edukalt käima läinud, kuid veel ei ole jõutud organiseeritud kuritegevuse võtmefiguuride varadeni.
Siseminister Marko Pomerants lisas, et politsei ja prokuratuuri koostöös saavutati soovitud tase ka alaealiste vastu suunatud kuritegude menetluskiiruses.

Lähtuvalt sisejulgeoleku ohuhinnangutest otsustati sel aastal pöörata rohkem tähelepanu küberkuritegevuse tõkestamisele. 

Kahe ministeeriumi vahelised kohtumised said praeguse koostöövormi 2005. aasta 22. augustil, mil Laulasmaal toimunud konverentsil allkirjastasid siseminister ja justiitsminister ühise, kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide ja eesmärkidega deklaratsiooni.

Lisaks ministritele osalesid seekordsel kohtumisel siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg, siseministri nõunik Jan Trei, siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu , kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Heili Sepp, riigi peaprokurör Norman Aas ning justiitsministri nõunik Madis Timpson.
 

Pressikutse
29. jaanuar 2010

Head ajakirjanikud!

Ootame teid esmaspäeval, 1. veebruaril kell 12.00 siseministeeriumisse, et avalikustada 2009. aasta sisejulgeoleku statistika ja anda ülevaade valdkonna peamistest arengutest.

Töötulemustest räägivad lähemalt siseminister Marko Pomerants, siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt ning päästeameti peadirektor Kalev Timberg.

Pressikonverents toimub 1. veebruaril kell 12.00 siseministeeriumi suures saalis, aadressil Pikk 61, Tallinn.

Palun osalemisest teatada: avalikud@siseministeerium.ee  või telefonil 6125227; 5256542
 

Pressikutse
27. jaanuar 2010

Head ajakirjanikud!

Neljapäeval, 28. jaanuaril annab siseministeerium ülevaate samal päeval toimuvast valitsuse kriisikomisjoni õppusest „Lumetorm 2010.“ Õppuse eesmärk on harjutada kriisikomisjoni tööprotseduuri ulatusliku lumetormi korral, kus tuleb lahendada mitu keerulist ülesannet korraga. Õppuse stsenaariumi kohaselt on praamiühendus saartega katkenud, teed on kohati läbipääsmatud, sideteenused on häiritud ning lisaks on katkenud ka vooluühendus paljudes kohtades üle Eesti.

Mis õppuse stsenaariumi kohaselt riigis reaalselt juhtuks? Kuidas sellistes olukordades vajalik abi tagatakse, kes mille eest vastutab ja milline on riigi valmisolek sellistele sündmustele reageerimiseks?

Kõigest sellest ja kriisikomisjoni otsustest räägivad lähemalt siseminister Marko Pomerants ning siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna. Päästeameti poolt on päästetegevust valmis selgitama peadirektori asetäitja Ain Karafin.

Samuti on valmis oma tegevuste osas kommentaare andma ka teiste õppuse korraldamises osalenud asutuste esindajad.

Pressikonverents toimub 28. jaanuaril kell 13.30 siseministeeriumi suures saalis, aadressil Pikk 61, Tallinn.

Palun osalemisest teatada: avalikud@siseministeerium.ee või telefonil 50 54 231.

Pressiteade nr 7
21. jaanuar 2010

Siseminister arutas Toledos Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegiat

Neljapäeval, 21. jaanuaril osales siseminister Marko Pomerants Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel Hispaanias, Toledos.  Seekordsel kohtumisel arutati Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia loomist.

Ühe olulise punktina käsitleti USA sisejulgeolekuminister Janet Napolitano osalusel koostööd terrorismivastases võitluses. Kohtumisel võtsid USA ja EL siseministrid vastu ühisdeklaratsiooni, milles toonitati vajadust tihendada riikidevahelist infovahetust ning kaaluda täiendavaid võimalusi julgeoleku tagamiseks lennunduses.

Sõnavõttudes rõhutasid ministrid, et kolmandate riikide nagu Afganistani ja Pakistani toetamist terrorismiga võitlemisel tuleks efektiivsemalt koordineerida. Samuti tõid ministrid välja vajaduse kiirendada tööd Euroopa Liidu lennureisijate broneeringuinfo andmete kasutamist võimaldava direktiiviga.
 “Riikide kogemus näitab, et lennureisijate broneeringuinfo on korrakaitseasutustele terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses oluliseks abiks. Kuna broneeringuinfo andmete kasutamine muudab reisijate kontrollimise kiiremaks, teeb see toimingu ka reisijatele lihtsamaks ja mugavamaks,” sõnas siseminister Pomerants. Samas rõhutas minister, et see eeldab kindlasti ka selgete reeglite kehtestamist andmete kasutamiseks ja säilitamiseks.

Siseminister Marko Pomerantsi saatsid visiidil nõunikud siseküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno ning siseministeeriumi nõunik Euroopa Liidu alal Maila Sass.
 

Pressiteade nr 6
21. jaanuar 2010

Eesti ja Läti regionaalministrid arutavad reedel Valgas piiriülest koostööd

Reedel, 22. jaanuaril  toimub Valgas regionaalminister Siim Kiisleri juhtimisel Eesti ja Läti piiriülese koostöö tõhustamise valitsuskomisjonide ühisistung. Kavas on kokku leppida koostöö prioriteedid ning kava konkreetsete probleemide lahendamiseks.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on Eesti ja Läti vaheline koostöö oluline, et tagada piirialade elanikele kvaliteetsed sotsiaalsed teenused ja luua võimalusi tööhõive parandamiseks. „Näiteks on meile muuhulgas oluline vastastikune abi piirialadel kiirabi ja päästeteenistuse osas ning Valga-Riia raudteeühendus. Kui saavutame kahe riigi vahel prioriteetide osas kokkuleppe, saame määrata ka vastutajad ja tähtajad. Minu jaoks on oluline, et koostöö ei jääks ainult paberile,“ ütles Kiisler.

Eesti ja Läti vaheline piiriülene koostöö valitsuskomisjonide tasemel algas 2004. aastal. Komisjoni kuuluvad ministeeriumite, Riigikogu, maavalitsuste ning kohalike omavalitsuste esindajad. Viimati toimus kahe komisjoni ühisistung 2005. aastal.

Kohtumine toimub Valga maavalitsuses, aadressil Kesk 12.

Kontaktinfo:
Kaja Mõts
Valga Maavalitsuse avalike suhete juht
766 6145
5301 0621
Kaja.Mots@valgamv.ee

Kalev Härk
Valga maavanema ülesannetes
502 7768

Rainer Kuutma
Valga maavalitsuse peaspetsialist väliskoosöö alal
504 1099
 

Pressiteade nr 5
15. jaanuar 2010

2009. aastal registreeriti Eestis 15 884 sündi

2009. aastal koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 15 884 sünniakti*.
Registreeriti 8066 poisi ja 7818 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis möödunud aastal 269 paari, neist 84 paari poisse, 93 paari tüdrukuid ning 92 segapaari. Registreeriti neljade kolmikute sünd.

Tallinnas registreeriti 2009. aastal 5559 lapse sünd, Harjumaal 1931, Tartumaal 2130, Ida-Virumaal 1401, Pärnumaal 1050, Lääne-Virumaal 662, Viljandimaal 493, Võrumaal 326, Raplamaal 408, Järvamaal 345, Valgamaal 320, Saaremaal 340, Jõgevamaal 326, Põlvamaal 302, Läänemaal 226, Hiiumaal 64 lapse sünd. Eesti Vabariigi välisesindustes registreeriti 1 sünd.

Populaarseimad tüdrukute nimed olid 2009. aastal Sofia, Laura, Maria, Anna, Sandra, Eliise, Darja, Lisette, Aleksandra ja Marta. Poisslastele pandi enim nimeks Rasmus, Nikita, Markus, Martin, Marten, Artjom, Aleksander, Sander, Oliver ja Kevin.

2009. aastal sõlmiti 5409 abielu, neist 456 vaimulike poolt. Perekonnaseisuasutustes registreeriti 2657 abielulahutust.

Regionaalministri käskkirjaga anti 2009. aastal uus nimi 966 isikule, nendest sai uue eesnime 158, perekonnanime 741 ning ees- ja perekonnanime 67 isikut.

2009. aastal registreeriti 16201 surma.

2008. aastal registreeriti 16294 sündi, 6175 abielu, neist 617 vaimulike poolt, 2791 abielulahutust,16827 surma. Nime muutis 1013 isikut. 

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisu aktide üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.
 

Pressiteade nr 4
15. jaanuar 2010

Detsembris registreeriti Eestis 1307 lapse sünd

2009. aasta detsembris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1307 sünniakti*.
 
Detsembris registreeriti 653 poisi ning 654 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 24 paari, nendest 12 paari poisse, 8 paari tüdrukuid ja 4 segapaari.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Daniil, Nikita, Joosep, Martin, Rasmus, Sander, Markus ja Steven. Tütarlastele pandi enim nimeks Alisa, Maria, Sofia, Emma, Sandra, Elisabeth, Johanna, Laura ja Marta.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna detsembri statistika järgi on Tallinnas registreeritud 439 lapse sünd, Harjumaal 185, Tartumaal 151, Ida-Virumaal 125, Pärnumaal 91, Lääne-Virumaal 54, Viljandimaal 45, Saaremaal 26, Raplamaal 35, Võrumaal 25, Põlvamaal 20, Valgamaal 26, Jõgevamaal 32, Järvamaal 31, Läänemaal 20 ja Hiiumaal 2 lapse sünd. Registreeriti 5 surnult sündi.

2009. aasta detsembris registreeriti kokku 459 abielu, vaimulike poolt sõlmiti neist 19.
 
Perekonnaseisuametites registreeriti 241 abielulahutust.
 
Regionaalministri käskkirjaga anti detsembris 74 isikule uus nimi, nendest eesnimi 5, perekonnanimi 61 ning ees- ja perekonnanimi 8 isikule.
.
2009. aasta detsembris registreeriti 1401 surma.
 
2008. aasta detsembris registreeriti 1338 sündi, 400 abielu, neist 26 vaimulike poolt, 219 abielulahutust, 47 nimemuutmist ja 1458 surma.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisu aktide üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.
 

Pressiteade nr 3
11. jaanuar 2010

Homme, 12. jaanuaril toimub Viljandis maavalitsuste ühise raamatupidamisüksuse pidulik avamine. Avaüritusel osalevad regionaalminister Siim Kiisler ja maavanemad, kes tutvuvad keskuse ruumide ja töökorraldusega.

Viljandi maavalitsuse raamatupidamise ja personaliarvestuse ühine raamatupidamisüksus alustas tööd 2010. aasta 1. jaanuaril.

Ühise raamatupidamisüksuse loomine võimaldab maavalitsuste ja nende hallatavate asutuste finants- ja personaliarvestuses saavutada suuremat efektiivsust ning annab võimaluse loobuda iseseisvatest majandustarkvaradest, minnes üle ühtse tarkvara SAP kasutamisele.

“Tegemist on uudse lahendusega ja Viljandi maavalitsuse jaoks kahtlemata väljakutsega,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse. “Riigi valitsemise seisukohalt vaadates paraneb kindlasti ülevaade finants- ja personalivaldkonnas toimuvast.“

Maavanema sõnul on tal väga hea meel selle üle, et regionaalminister Siim Kiisler võttis seisukoha teha taoline üksus mõnda maakonnakeskusesse, mitte Tallinna või Tartusse.

Uues osakonnas on loodud 26 asutuse teenindamiseks 18 töökohta.

Lugupeetud ajakirjanikud!

Olete homme, 12. jaanuaril ajavahemikul 12.40-13.30 oodatud tutvuma Viljandi Maavalitsusse uue üksuse töö ja ruumidega. Ülevaate annavad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja raamatupidamise ja personaliarvestuse osakonna juhataja Lia Hussar.

Oma tulekust palume teada anda Peep Talimaale tel. 4330408, 5036727.

Pressiteade nr 2
11. jaanuar 2010

Uue üleriigilise planeeringu algatamine ootab heakskiitu

Täna, 11. jaanuaril saatis regionaalminister Siim Kiisler ministeeriumidele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise algatamiseks. 

Üleriigiline planeering on pikaajaline strateegiline kava, mis on suunatud otstarbeka ruumikasutuse saavutamisele Eesti riigi kui terviku vaatekohast. Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010“ võeti vastu aastal 2000.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tuleneb vajadus üleriigilise planeeringu ajakohastamise järele eelkõige Eesti käesolevast arengujärgust. „Eesti majanduse moderniseerimiseks ja inimeste elatustaseme tõstmiseks on lähematel aastakümnetel tarvis jätkuvalt ja palju investeerida. Eriti infrastruktuuridesse tuleb vahendeid paigutada läbimõeldult. Eesti elu pikka aega mõjutavad suured otsused eeldavad igakülgselt kaalutud ja laiapõhjaliselt läbi arutatud plaane,“ ütles Kiisler.

Eesti ruumiline planeerimise süsteem hõlmab endas üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringuid, omavalitsuse üld- ja detailplaneeringuid ning kitsama spetsiifikaga maakonna- ja üldplaneeringute teemaplaneeringuid. Üleriigilise planeeringu osaks on anda lahendusi riigi kui terviku kõige üldisematele ja peamistele ruumilise arengu küsimustele. Näiteks annab üleriigiline planeering suundumused, kuidas linnade areng võiks kaasa aidata ümbritsevate maapiirkondade arengule ning milliseid transpordi- ja energiavõrkude ühendusi on vaja arendada rahvusvahelises tööjaotuses või regionaalse tasakaalu parandamiseks. Nende lahenduste elluviimine on aga võimalik vaid üleriigilise planeeringuga koordineeritud riiklike poliitikate ja detailsema tasandi planeeringute kaudu.

Üleriigiline planeering käsitleb ka ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone. Planeering käsitleb asustuse ruumilist suunamist ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas ka  linnade ja piirkondade eripära.

Pressiteade nr 1
6. jaanuar 2010

Rahvastikuregistrisse tehti 2009. aastal üle 20 miljoni päringu

Isikuandmeid hoidvasse rahvastikuregistrisse tehtavate päringute maht on viimasel kahel aastal hüppeliselt kasvanud.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on rahvastikuregistri päringute arvu kasv indikaatoriks e-riigi arengust. “Rahvastikuregistri andmeid kasutavad oma igapäevases töös paljud avaliku sektori asutused nagu näiteks politsei, maksuamet või haigekassa. Siit pärinevad isikuandmed on eelduseks inimeste elu mugavamaks muutvate e-teenuste loomisele. Päringute arvu peadpööritav kasv on rõõmustav märk sellest, et Eesti e-riik ei ole lihtsalt uhke silt, vaid reaalne töövahend,” ütles Kiisler.

Regionaalminister lisas, et päringute arvu kahekordistumine on märk registri usaldusväärsusest ning seega tunnustus rahvastikuregistri arendajatele ning neile ametnikele, kes andmete sisestamise ja kvaliteedi kontrollimise eest vastutavad.  

Rahvastikuregistrisse tehti 2007. aastal 8,6 miljonit, 2008. aastal 13,1 miljonit ning 2009. aastal 20,2 miljonit päringut.

Kõige enam teostavad päringuid rahvastikuregistrisse kohalikud omavalitsused, maavalitsused, kohtud ja notarid ning paljud teised ametiasutused. Märgatavalt on tõusnud ka inimeste huvi. Näiteks saab portaali eesti.ee kaudu muuhulgas rahvastikuregistrisse esitada avalduse lapse sünni registreerimiseks, teate elukoha muutusest või päringu riigi poolt tema enda kohta kogutud andmete kohta.

Rahvastikuregister hoiab isikuandmeid Eesti kodanike ning Eestis viibivate välismaalaste kohta. Registris sisalduvad peamised andmed on isikukood, nimed, sünniaeg ja –koht, kodakondsus, perekonnaseis, elukoht, suhted vanemate ja laste ning abikaasade vahel ja palju muud. Rahvastikuregistrit kasutavad oma igapäevatöös väga paljud erinevad asutused nii avalikus kui erasektoris. Rahvastikuregistri andmete abil korraldatakse valimisi, jagatakse omavalitsuste vahel üksikisiku tulumaksu ning pakutakse elukohast tulenevaid teenuseid.
 
Rahvastikuregistri andmete kasutamise kiire kasv tuleneb üldisest riigi registrite arengust ning vajadusest automaatselt inimeste isikuandmeid kasutada. Kasvu toetab ka rahvastikuregistri andmete kvaliteedi kasv. Kindlasti mõjutab päringute arvu ka inimeste enda aktiivsus e-teenuste kasutamisel.
 

Pressiteade nr 244
29. detsember 2009

Valitsus kinnitas teisipäevasel, 29. detsembri istungil kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT) perioodiks 2009- 2012  kogusummas 443 miljonit.

Pressiteade nr 243
28. detsember 2009

Seoses lõppeval aastal sagenenud pommiähvardustega kutsub siseminister Marko Pomerants inimesi üles alusetuid väljakutseid ära hoidma.

Pressiteade nr 243
18. detsember 2009

Pressiteade nr 242
18. detsember 2009

Regionaalminister tunnustas Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemia saajaid

Regionaalminister Siim Kiisler tunnustas neljapäeval, 17. detsembril Pirita kloostris toimunud Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) aastapreemia pälvinud Eesti Piibliseltsi ja Lootuse Küla.

Minister rõhutas oma sõnavõtus koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöö olulisust ning tõi esile EKN-i aastapreemia üheks nominendiks osutunud Eesti Piibliseltsi kultuurilise tähenduse meie rahva kujunemisel. Oluliseks pidas regionaalminister ka teenuste delegeerimist kogudustele ning nõnda tekkivaid töökohti.

Kiisler ütles, et Eesti Kirikute Nõukogu moodustamine 1989. aasta sügisel oli tärkava kodanikuühiskonna ilming. „Kirikujuhid ei oodanud ära turvalist aega, riigi taastamist ja jõukuse kasvu. Nad kogunesid ühise tegevuse otsustamiseks siis kui seda oli kõige rohkem vaja, andes signaali ka nendele, kes tollal kahtlesid või kartsid. Vajadus suurema ühtsuse järele on Eesti ühiskonnas ka praegu. Peame püüdlema selle poole, et ühendada kogu rahvas,“ sõnas minister.

Eesti Kirikute Nõukogu on kirikutevaheline organisatsioon, mis ühendab endas 10 suuremat ja väiksemat kristlikku kirikut üle kogu Eesti. Kirikute nõukogu eesmärgiks on luua dialoogi oma erinevate liikmeskirikute vahel ning aidata kaasa ühiskonnas toimuvatele protsessidele nii kirikute kui ka ühenduste kaudu. Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemiat antakse välja 1999. aastast silmapaistvate saavutuste eest oikumeenilistes valdkondades.
 

Pressiteade nr 241
15. detsember 2009

Eesti nime võtmine muutub lihtsamaks

Riigikogus neljapäeval, 10. detsembril vastu võetud muudatus lisas nimeseadusse võimaluse taotleda nimevahetust põhjendatuna soovist kanda eestipärast perekonnanime.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul sai seadusemuudatus alguse igapäevatöös selgunud vajadusest. „Varem otsiti eestipärase nime taotlemiseks võimalust klausli „muud mõjuvad põhjused all“. Nüüd on taoline võimalus seadusse selgesõnaliselt sisse kirjutatud. Inimesed, kes soovivad kanda eestipärast nime, ei pea selleks enam mingeid vabandusi välja mõtlema,“ selgitas Kiisler.  

Vastavalt nimeseadusele võib nüüd isiku põhjendatud soovil uue perekonnanime anda, kui isik:
1) soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) soovib vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega;
3) soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
4) soovib kanda eestipärast perekonnanime;
5) soovib perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.

Muudatusega lihtsustub ka nime vahetamise protseduur. Näiteks kui soovitakse võtta esivanema nime või muuta mitmest nimest perekonnanime järjestust, saab nime muutmise nüüdsest vormistada regionaalministri poolt volitatud isik.

Seadusemuudatus jõustub 2010. aasta 1. juulil.
 

Pressiteade nr 240
14. detsember 2009

Siseturvalisuse nõukoda peab täna väljasõiduistungi Ida-Virumaal

Täna, 14. detsembril peab siseturvalisuse nõukoda Ida-Virumaale keskenduva väljasõiduistungi.

Väljasõidu ajal annavad vastavate valdkondade spetsialistid ülevaate Ida-Virumaa meediaruumist ja meediatarbimisest ning eesti keele kasutusest. Sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ning politsei-, piirivalve- ja päästeasutuste juhid teevad ettekanded oma valdkonna tööst ja sellega seotud probleemidest Ida-Virumaal.

Lõunaks jõutakse Narva, kus külastatakse Narva piirivalvekordonit ning Narva veehoidla tammi. Pärast lõunat sõidetakse Jõhvi, et kohtuda Ida-Viru maavanem Riho Breiveliga ning Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Veiko Luhalaidiga.

Siseturvalisuse nõukoja tegevuse eesmärk on siseministri nõustamine ühiskonna ootuste paremaks arvestamiseks turvalisuse suurendamisel. Tänasel istungil keskendutakse siseturvalisusele ning erinevate ühiskonnagruppide kaasatusele just Ida-Virumaa kontekstis. Päeva lõpetuseks annavad nõukoja liikmed väljasõidul tehtud ettekannete ja kohtumistel räägitu põhjal tagasisidet ning soovitusi järgmisteks sammudeks.

Väljasõiduistungil osalevad siseminister Marko Pomerants, siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, siseturvalisuse nõukoja esimees Aare Tark, nõukoja aseesimees Indrek Saar, nõukoja liikmed Priit Hõbemägi, Ain Seppik, Peeter Tulviste, Ivar Tallo, Raul Rebane ja Stanislav Tšerepanov.

Lisaks osalevad istungi töös siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, valitsuse infonõunik Uku Arold, Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Gamzejev, Severnoje Poberežje tegevtoimetaja Erik Kalda, Ida politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar Tarmo Tammiste, Kirde piirivalvepiirkonna ülem Aimar Köss, Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann, eesti keele õpetaja Kristi Tamm ja SMITi direktor Mari Pedak.

Head ajakirjanikud!

Teil on võimalus siseministrile ja siseturvalisuse nõukoja liikmetele küsimusi esitada tänasel kohtumisel Ida-Viru maavalitsuse väikeses saalis, kell 14.00-15.00  (Keskväljak 1, Jõhvi).

Osalemiseks palume ühendust võtta Priit Heinsooga, telefon 5078206.