REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA

Selle aasta aprillis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1052 sündi*, neist 570 poisslast ja 482 tütarlast. Kaksikuid registreeriti 13 paari – seitse paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja kolm segapaari.

Aprillis olid populaarsemad eesnimed poistele Nikita, Robin, Rasmus, Artjom, Marten, Martin, Matvei ja Oskar. Tüdrukutele pandi enim nimeks Maria, Sofia, Polina, Alina, Johanna, Mirtel, Viktoria ja Arina.
Aprilli statistika järgi registreeriti Tallinnas 391, Harjumaal 124, Tartumaal 113, Ida-Virumaal 91, Pärnumaal 69, Lääne-Virumaal 48, Viljandimaal 37, Saaremaal 30, Võrumaal 29, Valgamaal 24, Jõgevamaal 20, Järvamaal 20, Põlvamaal 18, Läänemaal 16, Raplamaal 15 ning Hiiumaal 7 lapse sünd.

2012. aasta aprillis sõlmiti kokku 300 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 10 ja notarite poolt 10 abielu. Vaimulikud sõlmisid Tartumaal kuus, Tallinnas kolm ja Viljandimaal ühe abielu. Aprillis lahutati 228 abielu ning registreeriti 1313 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 34 isikule ja maavalitsuse otsusega 88 isikule, neist eesnimi 26, perekonnanimi 85 ning ees- ja perekonnanimi 11 isikule. Nimevahetajate hulgas oli 50 meest ja 72 naist.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5031, 50 87 370
kaili.uusmaa@siseministeerium.ee

SISEMINISTEERIUM

Alates käesolevast aastast hakkab siseminister tunnustama ettevõtjaid, kes on oma tegevusega toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on andnud muul vabatahtlikkust toetaval moel panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.

„Vabatahtlikel on oluline osa tänapäeva demokraatliku ühiskonna toimimisel. Vabatahtlik tegevus põhineb inimeste omal soovil ja initsiatiivil, kuid vajab samas ka ühiskonna toetust. Selleks, et vabatahtlikud päästjad saaksid tööajast väljakutsele reageerida või abipolitseinikud oma graafikuid töökohaga sättida, on vaja tööandja toetust. Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetusega tahangi tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees ning märkavad valdkonda, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline,“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher.

Selleaastane pidulik tunnustuste jagamine toimub Siseministeeriumis teisipäeval, 22. mail. Esimeste tunnustamist väärivate ettevõtete kandidatuuri seadsid üles Päästeamet, Politsei-ja Piirivalveamet ning Eesti Priitahtlik Päästeliit.

Laekunud viieteistkümne kandidaadi seas leidub nii üle-Eestilisi suuri ettevõtteid kui ka väiksemaid kohalikke firmasid. Toetatud on priitahtlike tuletõrjujate ja abipolitseinike tegutsemist, samuti vabatahtlikke mere- ja järvepäästjaid.

Kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse Vabatahtlike päästjate toetaja ning Abipolitseinike toetaja aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Edaspidi ootab Siseministeerium põhjendatud ettepanekuid kandidaatide osas igal aastal alates 1.- 31. detsembrini. Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega lisaks mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning maavalitsuste poole.

Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks veebruarikuu keskel Siseministeeriumis toimuval pidulikul aktusel.

Lisainfot tunnustuse kohta leiab siit.

Heade soovidega,

Kadri Talvistu
Siseministeerium
Pressinõunik
Tel: 612 5227
Mob: 53 943 559
 

SISEMINISTEERIUM

Poola taastab juunis jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajaks sisepiiridel ajutiselt piirikontrolli.

Piirikontrolli tehakse julgeoleku kaalutlustel kõigis Poola piiriületuskohtades 4. juunist 1. juulini, mistõttu võib piiriületus võtta aega. Poola siseministeeriumi teatel ei rakendata kontrollimeetmeid siiski lauskontrollina kõikjal, vaid paindlikult vastavalt vajadusele.

Piirikontrolli ajutise taastamise õiguse annab liikmesriikidele Schengeni piirikoodeks, et ära hoida avaliku korra ja julgeoleku vastu suunatud ohtusid.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM       

Neljapäeval, 10. mail saabuvad Eestisse EL liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni eksperdid, et kontrollida Schengeni piirikontrolli nõuete täitmist ja välispiiri valve tõhusust merepiiril.

10.-13. maini hindab Euroopa Liidu ekspertide rühm Schengeni välispiiri kontrolli Eesti merepiiril. Hindamismissiooni käigus tutvutakse merepiiri valvamise põhimõtete ja korraldamisega. Hindamise põhirõhk on suunatud Tallinna mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskusele, Tallinna, Muuga ning Narva-Jõesuu kordonile ja piiripunktidele. Hindamisgrupp esitab oma raporti Euroopa Nõukogu Schengeni hindamiste töögrupile sügisel.

„Inimeste õigus Schengeni ruumis vabalt liikuda seab erilise vastutuse välispiirile. Seetõttu on piirikontrollile antav hinnang märgilise tähtsusega,“ ütles siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli. „Kuna Schengeni riikide ühispiiride ületamisel kontrolli ei toimu, on võimalike negatiivsete tagajärgede vähendamiseks välja töötatud kompensatsioonimeetmed. Schengeni õigusruumi kuuluvad riigid on kehtestanud ühised piirikontrolli protseduurid, võtnud kasutusele Schengeni infosüsteemi, taganud Schengeni viisade väljastamise vastavalt ühtsetele konsulaarjuhistele ja tõhustanud politseikoostööd naaberriikidega. Lisaks teevad kõik liikmesriigid pingutusi välispiiride valve tehniliste ja kontrollivahendite pidevaks täiustamiseks. Kõigi nende meetmete täitmist hinnatakse liikmesriikides iga viie aasta tagant,“ lisas Lilleväli.

Merepiiri hindamine on esimene etapp Eesti seekordsest hindamisprotsessist. Käesoleva aasta juulis hindab Euroopa Liidu hindajate delegatsioon Eesti õhupiiri, oktoobris andmekaitse ning novembris politseikoostöö tõhusust. Viisade väljastamise, maapiiri (v.a sisepiir) ja Schengeni infosüsteemi hindamised toimuvad 2013. aastal.

Viimati viidi Eestis läbi Schengeni hindamised 2006. ja 2007. aastal, mil hinnati Eesti valmisolekut Schengeni ruumiga liitumiseks.
Eesti liitus Schengeni leppega detsembris 2007. Eesti õhupiir avanes Schengeni ruumi märtsis 2008.

Lugupidamisega
Katrin Lunt
Avalike ja välissuhete osakonna juhataja
Siseministeerium
Tel 612 5032; 527 6806
katrin@siseministeerium.ee

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA

Täna tähistati Maarjamäe mälestusväljakul Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning mälestati kõiki selles sõjas langenud ja hukkunud inimesi. Valitsuse esindajana asetas pärjad kõikidele Maarjamäel asuvatele Teise maailmasõja langenute hauatähistele regionaalminister Siim Kiisler.

„Täna mälestab Eesti kõiki Teises maailmasõjas langenuid ja hukkunuid inimesi, olenemata sellest, kas tegemist oli sõjaväelaste või tsiviilisikutega ning millist mundrit nad kandsid,“ ütles regionaalminister Kiisler. 

Kiisler märkis Maarjamäel peetud kõnes, et Teine maailmasõda oli inimkonna valusaim õppetund, mida ei tohi unustada. „Teine maailmasõda on ajaloo kõige suurem ja ohvriterohkeim konflikt, mil hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, kellest suure osa moodustasid tsiviilisikud. Seetõttu tuleb 8. mail mälestada mitte ainult lahingutegevuses langenuid, vaid ka repressioonide läbi hukkunud tsiviilisikuid,“ lisas minister.

Avaldamaks austust kõikidele Teises maailmasõjas langenuile ja hukkunuile panid Kaitseväe kaplanid täna pärjad ka punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ning natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul.

1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Sakse relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail.

2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.

Mälestusürituse ametlikud fotod leiab Vabariigi Valitsuse koduleheküljelt
http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum.

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Avalike- ja välissuhete osakond
Siseministeerium
612 5031, 50 87 370
kaili.uusmaa@siseministeerium.ee

SISEMINISTEERIUM

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb Eesti päästesüsteemi tulevikku planeerides olla realistlik ning arvestada rahaliste võimaluste kõrval ka väliskeskkonnas toimunud muudatusi.

„Päästesüsteemi tuleviku planeerimisel tuleb lähtuda tegelikkusest ja vähem unistustest. Tegelikkus ei tähenda ainult rahalisi võimalusi. Tuleb vaadata ka, mis toimub väliskeskkonnas, kuidas elanikkond on ümber paiknenud, kuidas on muutunud piirkondlikud ohud, kui palju saame koolitada oskustöötajaid täna ja lähemas tulevikus. Ükskõik mida neist me ka ei vaataks, kõik märgid näitavad, et muudatused on vältimatud,“ ütles Vaher teisipäeval Pärnus toimuval päästeameti 20. aastapäeva konverentsil.

Tema sõnul on riigi kohustus ja vastutus otsida uusi arenguvõimalusi ning muutuda mõistlikuma rahakasutuse kaudu pidevalt tõhusamaks, tegemata samas järeleandmisi oma ülesannete täitmise ja teenuste osutamise kvaliteedis. „Just kvaliteet on päästevaldkonnas praegu oluliseks märksõnaks. Oluline on leida parim tasakaal piiratud võimaluste ja võimalikult hästi toimiva turvalisuse süsteemi vahel. Sellest põhimõttest on kantud ka siseministeeriumi valdkonnas toimunud ja veel toimuvad muudatused,“ lausus ta.

Vaher märkis, et turvalisuspoliitika põhisuunad on seadnud eesmärgiks ohutuma elukeskkonna, inimeste turvatunde kasvu ning hukkunute ja kannatanute arvu vähenemise. Tema sõnul tähendab see, et võimalikult palju tuleb keskenduda ennetustööle, panustada elupäästevõimekuse tagamisele ja vabatahtlike päästjate tegevuse toetamisele ning väärtustada ja kaitsta inimeste elu ja tervist.

Seejuures tuleb siseministri sõnul teadvustada, et ennetustöö nõuab pidevat pingutust ja uusi lähenemisi, sest meetodid, mis on tõhusad praegu, ei pruugi juba mõne aasta pärast enam tulemusi anda. „Seetõttu vaatame üle ennetustegevused, et kasvaks inimeste teadlikkus ja oskus ohutult käituda. Õnnetuste arvu vähendamisel on igal elanikul hindamatu roll,“ lisas ta.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid neljapäeval Luksemburgis heaks liikmesriikide ühise tegevuskava, mis näeb ette konkreetsed sammud ja eesmärgid illegaalse rände tõkestamiseks.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti seisukohalt võtmetähtsusega välispiiride valve tugevdamine ning tagasivõtulepingud kolmandate riikidega. „Olulised on praktilised meetmed Schengeni tugevdamiseks, nagu üle-euroopalise sisenemiskontrolli süsteemi loomine, ID-kaartide formaatide ühtlustamine ning illegaalide väljasaatmist puudutavad koostöölepped naabritega,“ märkis ta.

Euroopa Piirivalveagentuuri andmetel pandi eelmisel aastal EL-i välispiiridel toime 140 980 illegaalset piiriületust, registreeriti 254 054 varjupaigataotlust ja 350 944 illegaalset viibijat. Sealjuures kasvas ebaseaduslike piiriületuste arv 2010. aastaga võrreldes enam kui 35 protsenti, peamiseks põhjuseks ebastabiilsus Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas. „Statistika viitab ilmselgelt, et Euroopal on vaja toimivaid samme, et olukorda kontrollida,“ ütles Vaher.

EL-i tegevuskava järgi on põhirõhk ebaseadusliku sisserände vähendamisel Kreeka-Türgi piiril, välispiiri valve tõhustamisel, seaduslike rändekanalite väärkasutamise ennetamisel, koostööl kolmandate riikidega ning toimivama migratsioonihalduse korraldusel. Iga prioriteedi all on toodud konkreetsed tegevused, tähtajad ning vastutajad.

Vaheri sõnul peab Eesti oluliseks, et Euroopa Komisjon esitaks ettepanekud üle-euroopalise sisenemiskontrolli süsteemi loomiseks, mis aitaks edukamalt tuvastada illegaalseid viibijaid ning sisenemisreeglite kuritarvitajaid. „Eri hinnangutel on EL-is kokku kaks kuni neli miljonit ebaseaduslikku viibijat, kellest valdava osa moodustavad inimesed, kes on sisenenud küll täiesti seaduslikult, kuid seejärel jäänud üle lubatud aja,“ lausus ta.

Samuti pidas siseminister tähtsaks ID-kaartide formaatide ning sellega seoses ka digitaalallkirjade ja autentimismeetodite standardite ühtlustamist. „Meie huvides on see, et ID-kaartide osas tehtav ei piirduks üksnes turvaelementide lisamisega, vaid võetaks eeskuju Eesti praktikast ning loodaks võimalus turvalisemaks internetiteenuste kasutamiseks,“ ütles Vaher. Lisaks on tema sõnul oluline tagasivõtulepingute sõlmimine naaberriikidega ning Schengeni hindamismehhanismi reform.

Teiste teemadena arutas EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogu neljapäeval Türgi tagasivõtulepinguga seonduvat ning kiitis heaks järeldused, mis käsitlevad radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse osas tehtavat koostööd. Vaheril oli Luksemburgis kahepoolne kohtumine ka Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku aseministri Jane Holl Lute’iga, kellega arutati koostööd küberküsimustes.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtub neljapäeval Luksemburgis Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku aseministri Jane Holl Lute’iga, et arutada koostööd küberkuritegevuse tõkestamisel.

Vaher märkis, et küberruumis toime pandavad kuriteod, eelkõige majanduskuriteod ja lastevastased ründed, on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. „Küberkuritegude piiriülene iseloom ning tekitatav suur kahju näitavad vajadust nendega tõsiselt tegeleda. Riikidevaheline koostöö on selles võitluses esmase tähtsusega,“ ütles ta.

Vaher sõidab Luksemburgi seoses Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisega, mis keskendub ebaseadusliku rände ja terrorismivastase võitluse teemadele. Ministrid arutavad koos USA sisejulgeoleku aseministriga terrorismi ja radikaliseerumisega seotud probleeme ning plaanivad heaks kiita järeldused, kus kutsutakse tegema kogemuste vahetamisel tihedamat koostööd.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu peaks heaks kiitma ka Euroopa Liidu tegevuskava illegaalse sisserände ohjeldamiseks ning andma Euroopa Komisjonile suunised, et allkirjastada Türgiga tagasivõtuleping. Samuti saavad ministrid ülevaate Euroopa Varjupaigasüsteemi eelnõude menetluse seisust ning Schengeni infosüsteemi arendustest.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM
Pressiteade

Täna, 24. aprillil kohtuvad Moskvas Venemaa Föderatsiooni riigipiiri arendamise föderaalse agentuuri ja Eesti siseministeeriumi esindajad, et allkirjastada Eesti-Vene riigipiiri läbilaskepunktide ületamiskorra muutmise protokoll.

Eesti poolt kirjutab lepingumuudatusele alla selleks valitsuse poolt volitatud siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort. „Eesti ja Venemaa sõlmisid kokkuleppe läbilaskepunktidest riigipiiri ületamiseks kümme aastat tagasi, kuid kuna Eesti on vahepeal saanud Schengeni liikmeks, vajab osa sätteid muutmist,“ sõnas Koort.  „Schengeni kontekstis saab rääkida piiripunktidest, mille kaudu saavad piiri ületada kõik isikud võrdsetel tingimustel, kuid seni kehtinud lepingu kohaselt sellist võimalust kõikides Eesti-Vene piiripunktides polnud. Täna uuendatava lepingu muudatusena sätestatakse alaliseks piiripunktiks Narva-2 ja Saatse, kus tulevikus saavad piiri ületada kõik Eestis ja Venemaal alaliselt elavad isikud sõltumata kodakondsusest,“ ütles Koort. Senise, 2002. aastal sõlmitud  lepingu alusel said piiri ületada vaid mõlema riigi kodanikud ning kodakondsuseta isikud.

Samuti allkirjastavad osapooled lepingu koostöö ja infovahetuse tõhustamiseks Vene-Eesti piiripunktide töö korraldamise vallas. Koorti sõnul mõistavad mõlemad pooled tihedama koostöö vajadust vastastikkust huvi pakkuvates küsimustes ja soovivad sellise koostöö edasist laiendamist ja tugevdamist. „Antud lepinguga sätestatakse infovahetuse organiseerimise põhimõtted ning valmisolek sünkroniseerida ühiste piiripunktide arendamise plaane. Meie peamine eesmärk on koos arendada piiripunkte, et läbilaskevõime oleks maksimaalne,“ ütles Koort.

Kadri Talvistu
Siseministeerium
Pressinõunik
Tel: 612 5227
Mob: 53 943 559

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA

Selle aasta märtsis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1154 sünniakti*.

Kokku registreeriti 598 poisi ja 556 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis 18 paari – neist viis paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.

Populaarsemad eesnimed poistele olid Mattias, Rasmus, Kirill, Artjom, Gregor, Sebastjan, Kristofer. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Olivia, Alina, Annabel, Maria, Mia ja Darja.

Märtsi statistika järgi registreeriti Tallinnas 410, Harjumaal 159, Tartumaal 140, Ida-Virumaal 105, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 38, Raplamaal 31, Võrumaal 27, Jõgevamaal 23, Järvamaal 23, Põlvamaal 21, Valgamaal 17, Saaremaal 12, Läänemaal 12 ning Hiiumaal 4 lapse sünd.

2012. aasta märtsis sõlmiti kokku 245 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 10 ja notarite poolt 16 abielu sh Tallinna notarite poolt 9 abielu. Vaimulikud sõlmisid Tartumaal 7, Tallinnas 2 ja Viljandimaal 1 abielu.

Märtsis lahutati 239 abielu ning registreeriti 1420 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 isikule ja maavalitsuse otsusega 113 isikule, neist eesnimi 21, perekonnanimi 110 ning ees- ja perekonnanimi 12 isikule. Nimevahetajate hulgas oli 95 meest ja 48 naist.

*Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5031, 508 7370
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA

Ühiskomisjon on regionaalministrile nõuandev komisjon, mis tegutseb vabatahtlikkuse alusel. Komisjoni koosseisu kuulub kuni üheksa valitsusasutuste ning sama palju vabaühenduste esindajaid.

Vabariigi Valitsuse ja vabaühenduste esindajate ühiskomisjoni ülesandeks on Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamise üle järelevalve teostamine, kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) elluviimise hindamine ning avaliku võimu ja vabaühenduste koostöö edenemisele kaasa aitamine.

Ühiskomisjoni liikmetel on võimalus suunata ja toetada kodanikuühiskonna arengut Eestis. Ühiskomisjon aitab kodanikuühiskonna valdkonna terviklikule arengule kaasa, koondab erinevaid seisukohti ja tagab erinevate osapoolte vahelise konsensuse. Samuti annab ühiskomisjon hinnangu EKAK koostööpõhimõtete rikkumisele ja tõlgendab selle sisu.

Ühiskomisjoni pädevuse ja ekspertteadmiste suurendamiseks oodatakse liikmekandidaate erinevatest valdkondadest ning tegevusaladelt. Samas eeldatakse vabaühenduste esindajatest liikmetelt suutlikkust esindada kogu vabakonda. Ühiskomisjon selgitab valdkonna huvirühmadele ja valitsusasutuste seisukohti ning jagab seeläbi otsustusõigust erinevate probleemide lahendamisel.

Kandideerivalt vabaühenduselt või võrgustikult ootame:
- tegutsemist avalikes huvides;
- vabaühenduste eetikakoodeksi järgimist;
- jätkusuutlikkust ning võimet kodanikuühiskonna arengu küsimustes kaasa rääkida
- laia ühiskondlikku kandepinda;
- kursisolekut Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) ja kodanikuühiskonna arengukavaga (KODAR).

Konkursikuulutus on täistekstina kättesaadav Siseministeeriumi koduleheküljel www.siseministeerium.ee/konkursikuulutus. Taotlusi oodatakse kuni 8. maini 2012.

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5031, 508 7370
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
 
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks regionaalministri esitatud eelnõu, millega algatatakse maakonnaplaneeringu koostamine Rail Baltic raudtee asukoha määramiseks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on kolme maakonda läbiva raudteetrassi asukoha määramine arvestades erinevate osapoolte huve. 
 
„Konkreetse trassi kokkuleppimine saab kindlasti olema keeruline ülesanne, kuna rong ei sõida ju õhus ega ka maa alt, vaid läbi inimeste kruntide,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. „Planeeringu koostamisel on oluline, et kuulataks ära kõik osapooled ning esmatähtis on maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja kodanike hea koostöö,“ lisas ta.
 
Eelnõuga määratakse maavalitsuste ja ministeeriumite ülesanded ning nimetatud asutuste vaheline töökorraldus maakonnaplaneeringu koostamisel. Maakonnaplaneeringute koostamist korraldavad Pärnu, Rapla ja Harju maavalitsused. Kõigi kolme maavalitsuse, kohalike omavalitsuste, kodanike, keskkonnaspetsialistide koostöös tuleb leida riigi kui terviku arengu huvides sobivaim planeeringulahendus trassi asukohavaliku osas.
 
Eelnõu kinnitamise osas avaldas Kiisler head meelt ning ütles, et Rail Baltic projekti realiseerimine võimaldaks lõpuks ometi Eestile luua maismaad pidi kiire ühenduse Euroopaga. „Tallinnast peab tulevikus võimalikult kiiresti ja mugavalt Riiga, Kaunasesse, Varssavisse ning sealt edasi Kesk- ja Lõuna-Euroopasse saama. Kiirusega 240 kilomeetrit tunnis sõitev rong võimaldab liikuda hõlpsalt mitte ainult Eesti elanikel välisriikidesse, vaid ka miljonitel eurooplastel Eestisse ja siit edasi Põhjamaadesse ning Venemaale. Lisaks reisijateveole on Rail Baltic väga oluline kaubavedude suund, mille tähtsus tulevikus kasvab,“ lisas ta.
 
Rail Baltic protsessi koordineerimiseks moodustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde juhtkomitee, kuhu kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi esindajad ning Harju, Rapla, Pärnu maavanemad. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise finantseerimine tagatakse riigieelarvest ja Euroopa Liidu finantsvahenditest.
 
Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5031, 508 7370
 

SISEMINISTEERIUM

Vabariigi Valitsus kiitis heaks siseministeeriumi eelnõu moodustada uimastiennetuse valitsuskomisjon, mis hakkab strateegiliselt suunama nii narkomaania ennetamise kui tõkestamisega seotud tegevusi.

Siseministri sõnul paistavad Eesti halvad näitajad narkootikumidega seotud statistikas silma kogu Euroopas. „Eestis on viimase kümne aasta jooksul narkootikumide tarvitamise tagajärgedesse surnud 933 inimest. See tähendab, et narkootikumide tarvitamise tulemusena oleme kaotanud rohkem inimelusid kui liiklusõnnetuste, uppumissurmade või tulesurmade tagajärjel,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Näiteks kaotas 2011. aastal narkootikumide tarvitamise tulemina elu 123 inimest, samas kui tulesurmade arv oli 73.“

„Narkokuritegevus on ka organiseeritud kuritegevuse väga mõjus osa, see moodustab ligi viiendiku kõikidest toimepandud kuritegudest. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse kogutulust moodustab see pea poole,“ lisas Ken-Marti Vaher. „Samas aga on uimastiprobleemiga võitlemise kulud riigile kolm korda suuremad, kui sellest saadav tulu kurjategijatele.“
„Eesti tänane olustik näitab, kui hädavajalik on pöörata uimastiennetusele riiklikul tasemel senisest suuremat tähelepanu. Kõige kõrgemal valitsuse tasemel komisjoni loomine on probleemiga tegelemisel uus samm, et hakata nii ennetustegevusi kui pakkumise vähendamist strateegiliselt juhtima ja koordineerima,“ ütles Ken-Marti Vaher. „Komisjoni moodustamisel tihedas koostöös sotsiaalministriga lähtusime sellest, et narkovastase võitluse võib laias laastus jagada kaheks: nõudluse ja pakkumise vähendamiseks. Uimastinõudluse vähendamine tähendab narkomaania ennetamist ja ühiskonnale tekitatava kahju vähendamist: see hõlmab näiteks laste tervisekasvatust koolis ja ennetustööd riskirühmade laste seas. Ühtlasi tegelemist juba süstivate narkomaanidega. Seevastu uimastite pakkumise vähendamine hõlmab peamiselt jõustruktuuride, eeskätt politsei ja prokuratuuri, jõupingutusi narkoäri tõkestamiseks,“ selgitas siseminister.

„On oluline, et lisaks valitsuskomisjoni alalistele liikmetele kaasame komisjoni töösse ka vabakonda ning teisi riigi- ja omavalitsusasutusi esindavaid asjatundjaid, et üheskoos siduda ja planeerida eri asutuste tegevusi, tagada ühiste suundade ja tegevuste seire, vältida topelttööd ning kindlustada, et narkovastane võitlus oleks pideva tähelepanu all,“ ütles Ken-Marti Vaher.

Siseministeerium saatis jaanuaris valitsuskomisjoni töös osalemise kutsed laiale ringile koostööpartneritele, erilist rõhku pandi vabakonna organisatsioonidele. Lisaks uimastiennetuse ja uimastikuritegevuse vastase võitluse eest vastutavatele ametkondadele on komisjoni kutsutud noorte, lapsevanemate, koolijuhtide ja tudengite ühendused, samuti kohalike omavalitsuste esindajad ja teised olulised koostööpartnerid.

Siseminister peab iga aasta 1. aprilliks andma Vabariigi Valitsusele ülevaate komisjoni tööst.

Lugupidamisega
Katrin Lunt
Tel 612 5032; 527 6806
katrin@siseministeerium.ee
 

SISEMINISTEERIUM

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks välismaalaste seadust muutva eelnõu, mis täpsustab väärkasutuste ohu vähendamiseks tähtajaliste elamislubade andmise tingimusi.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on muudatuste eesmärk viia miinimumini sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade väärkasutamise risk ja kindlustada, et elamisloa saaksid välismaalased, kelle Eestisse elama asumine aitab kaasa ühiskonna arengule. Selleks sätestatakse eelnõus elamislubade andmise eesmärgid ja tingimused, millele töötamiseks ja ettevõtluseks elamisluba taotlevad välismaalased peavad vastama. Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek annab ühiskonnale lisaväärtust, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus.

Eelnõu seab lisatingimusi neile, kes taotlevad elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Praegu võib välismaalane elamisloa saada, kui äriühing on registreeritud Eestis ja ta on nimetatud selle juhtorgani liikmeks. Eelnõu kohaselt peab äriühing olema Eestis registreeritud aga vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist ja sama kaua peab see olema Eestis tegutsenud, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka tema tööandja tegevus soodustama majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

Vaher märkis, et uued nõuded ei tekita elamisloa taotlejatele olulist lisakoormust, kuid samas võimaldavad need juba enne elamisloa andmist hinnata, kas välismaalane kavatseb taotletavat elamisluba kasutada eesmärgipäraselt. Tema sõnul ei pea välismaalane äriühingu juhtimiseks elama tingimata ka Eestis, vaid ta võib oma ülesandeid täita välismaal elades või Eestis viisa alusel olles.

Teise muudatusena kaotab eelnõu senise piirangu, mille järgi võib välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Eelnõu kohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalase suhtes.

Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused muutuvad eelnõuga paindlikumaks, et soodustada Eesti majanduse arengut. Praegu on ettevõtluseks elamisloa saamise ja omamise tingimuseks üksnes 63 900 euro suuruse investeeringu tegemine. Eelnõu näeb ette, et pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalane nõuded täitnud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele.

Eelnõu rakendamiseks on politsei- ja piirivalveametil võimalik luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandev komisjon ja kaasata menetlusse teisi asutusi. Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peaks politsei- ja piirivalveamet kaasama ka majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline.

Seadusemuudatused peaksid eelnõu järgi jõustuma 1. juulil.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

SISEMINISTEERIUM
29. märts 2012

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks hädaolukorra seadust muutva eelnõu, mille kohaselt peavad elutähtsat teenust osutavad ettevõtted nagu pangad ja sideettevõtjad tagama teenuste toimimise ka juhul, kui nende infosüsteemid paiknevad välismaal ning elektrooniline side välisriikidega on katkenud.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et nii praegu kui edaspidi võivad elutähtsa teenuse osutajad ise valida, kas nende infosüsteemid asuvad Eestis või mõnes välisriigis. Samas peavad asutused, kelle andmekogud ja kriitilised infosüsteemid paiknevad välismaal, tema sõnul tagama, et elutähtsaid teenuseid oleks võimalik osutada ka infosüsteemi rikete või sidekatkestuste korral.

„Riik peab välistama olukorra, kus Eesti-siseste maksete tegemine, sularaha kättesaadavus või telefonivõrgu ja mobiilside toimimine sõltub ainuüksi ühendustest välisriikidega,“ lausus ta ja lisas, et kui mõne suurema panga kesksete infosüsteemide töö Eestis katkeks ning kaardimaksed, internetipank ja sularahaautomaadid ei töötaks, mõjutaks see mitte ainult pangateenuste kasutamist, vaid inimeste heaolu ja turvalisust laiemalt.

Vaheri kinnitusel jääb teenuseosutajate endi otsustada, milliste tehniliste lahendustega seaduses kehtestatavat nõuet täita. „Pangad ja teised elutähtsaid teenuseid osutavad asutused saavad valida, kas hoida oma infosüsteeme täies mahus Eestis või luua siia tagavarasüsteemid, mis võimaldaksid teenust osutada vähemalt miinimummahus,“ ütles ta.

Välisriikides asuvate infosüsteemide rikked ja elektroonilise side katkemine on olulised julgeolekuohud, millega tuleb elutähtsate teenuste pideva toimimise kindlustamisel arvestada. Sidekatkestusi võivad põhjustada näiteks küberrünnakud ja kaablite purunemine.

Kui kriitilised infosüsteemid ja nende hooldusmeeskond on Eestist sadade kilomeetrite kaugusel või sõltuvad otseselt elektroonilise side toimimisest välisriikidega, võib rikete kõrvaldamine aega võtta mitte tunde, vaid päevi. Samuti võib riik ulatusliku küberrünnaku tõrjumisel sattuda dilemma ette, kas kasutada andmeside kaitseks tõhusat, nii-öelda Eesti äralõikamise meetodit, halvates samal ajal teadlikult mõne ühendustest sõltuva elutähtsa teenuse toimimise.

Vaher osutas, et elektroonilise side katkemine ei ole mitte ainult teoreetiliselt hinnatud oht, vaid lähiminevikust on teada mitmeid juhtumeid, kus elektrooniline side on olnud eri põhjustel kas oluliselt häiritud või katkenud. „Näiteks 2007. aasta mais toimunud küberrünnaku vastumeetmena piirati teatud välismaiste masinate ligipääsu Eesti võrku, samuti piirati ligipääsu rünnaku all olevatele teenustele. Piiratud ligipääsuga serveritega ühendus oli tavakasutajate jaoks katkenud ja teatud teenused välisriikidega ei töötanud,“ lausus ta.

Seadusemuudatused peaksid eelnõu kohaselt jõustuma 2013. aasta algul.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
28. märts 2012

Regionaalministri valitsemisalas tutvustati täna kohalike omavalitsuste ühinemiste finantsmõjude analüüsi, millest selgub, et ühinemiste tulemusena on omavalitsustes õnnestunud kokku hoida pea kolmandik senistest valitsemiskuludest. Vabanenud raha on peamiselt suunatud haridusse, kultuuri ja teistesse olulistesse valdkondadesse.

Analüüsis on võrreldud kõikide seni toimunud ühinemiste mõju omavalitsuste eelarvetele ja vaadatud, kuidas on muutunud omavalitsuste põhitegevustele suunatud kulude ja valitsemiskulude osakaal. „Erinevaid ühinemisi on ka varem uuritud, aga selles analüüsis on võrreldavatele alustele pandud kõik seni toimunud ühinemised,“ tutvustas regionaalminister Siim Kiisler uuringut. Analüüsitud on ühinenud omavalitsuste eelarvete jagunemist erinevate valdkondade vahel ühinemiste eelsel ja järgsel 6-aastasel perioodil.

Kiisler rõhutas, et märgatav kokkuhoid valitsemiskuludelt on toimunud eranditult kõikides ühinenud omavalitsustes. „Keskeltläbi on valitsemiskulude osakaal vähenenud kolmandiku võrra – 14,9-lt protsendilt kümnele. See tähendab aga seda, et pärast ühinemist on võimalik pea kolmandik senistest kuludest kasutada inimeste, mitte bürokraatia ja juhtimise jaoks,“ rääkis Kiisler. Analüüsist tuleb välja, et ühinenud omavalitsustes on peamiselt kasvanud haridus- ja kultuurivaldkonnas. Mõningane kasv toimus ka majanduskulude osas.

„Täna on meil poolteist aastat kohalike valimisteni. See on täitsa piisav aeg selleks, et neil, kellel on reaalne soov ühineda, oleks võimalik see ka teoks teha. Meie koostatud analüüs annab neile kindlust ning toob välja ühe aspekti, mis ühinemisest võita on,“ selgitas Kiisler uuringu koostamise eesmärki.

Eestis on toimunud omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised alates 1996. aastast, kui senise Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. Kokku on Eestis toimunud 51 kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemised, mille tulemusel on moodustunud 22 uut omavalitsusüksust  ning omavalitsuste arv on vähenenud 254-lt 226ni.

Kohalike omavalitsuste ühinemiste finantsmõjude analüüs ja pressikonverentsi materjalid on kättesaadavad Siseministeeriumi kodulehel aadressil www.siseministeerium.ee/kov-2.

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5031, 508 7370
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA

Hea ajakirjanik!

Regionaalministri valitsemisalas valmis analüüs Eesti kohalike omavalitsuste ühinemiste mõjude kohta omavalitsuste eelarvetele. Ootame Sind analüüsi tulemuste tutvustamisele kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.30–12 siseministeeriumi neljanda korruse saalis Pikk tn 61, Tallinn. Üritus on mõeldud ajakirjanikele.

Eestis on toimunud omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised alates 1996. aastast, mil toimus esimene vabatahtlik kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine, kui senise Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. Sellest ajast on toimunud kokku 51 kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemised, mille tulemusel on moodustunud 22 uut omavalitsusüksust ning omavalitsuste arv on vähenenud 254-lt 226ni. Tutvustatavas analüüsis on võrreldud kõikide seni toimunud ühinemiste mõju omavalitsuste eelarvetele – kuidas on muutunud omavalitsuste põhitegevustele suunatud kulude ja valitsemiskulude osakaalud.

Uuringust räägib ja küsimustele vastab regionaalminister Siim Kiisler. Uuring põhineb omavalitsuste poolt rahandusministeeriumile esitatud andmetel ning selle on koostanud siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik ning Tallinna Ülikooli riigi- ja poliitikateaduste doktorant Ave Viks.

Oma osalemisest anna palun teada telefoni 612 5031 või meili kaili.uusmaa@siseministeerium.ee teel.

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Avalike- ja välissuhete osakond
Siseministeerium
612 5031, 50 87 370
kaili.uusmaa@siseministeerium.ee

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
25. märts 2012

Sel nädalal lõppes teenuskeskuste programmi taotluste vastuvõtt. Kokku esitati kolmes Kagu-Eesti maakonnas 39 taotlust ligi 550 000 eurole, millega kohalikud poepidajad soovivad tänastes külapoodides senisest rohkem teenuseid pakkuda või uusi külapoode avada.

Toetusprogrammi ellu kutsunud regionaalminister Siim Kiisler rääkis, et laekunud taotluste arv oli üle ootuste suur. „Enamiku taotluste puhul on tegemist olemasolevate kohalike kaupluste teenusevaliku täiendamisega. Eriti rõõmustav on aga see, et toetusvõimalus on pannud päris mitmes kohas inimesi mõtlema ka uute külapoodide avamisele,“ ütles Kiisler.

Kiisleri sõnul olid taotlejatel jäetud suhteliselt vabad käed väljamõtlemaks, milliseid teenuseid oma poes lisaks tavapärasele toidu- ja esmatarbekaupade müügile pakkuda. „Eesmärk oligi see, et tehtaks just neid asju, mille järele kohapeal kõige suurem vajadus on,“ selgitas ta. Teenusteks, mida kõige rohkem soovitakse toetuse abiga pakkuma hakata, on internetipunkti rajamine või WiFi-leviala loomine. Nende teenuste pakkumist nõuavad ka programmi reeglid. Lisaks on esitatud taotlusi paljude muude teenuste, näiteks kauba kojuveo, toitlustuskoha või juuksuriteenuste käivitamiseks.

Lõppenud taotlusvooru esitati 39 taotlust 25-lt taotlejalt, milles soovitakse toetust pea 550 000 euro eest. Enim taotlusi (20) laekus Võrumaalt, Valgamaalt esitati 11 ja Põlvamaalt 8 taotlust. Tänavuse taotlusvooru eelarve oli 300 000 eurot. Aprillis toimub taotluste tehniline läbivaatus ning sisulise hindamise viib regionaalministri poolt moodustatav komisjon läbi maikuus.

Toetust said taotleda kõik äriühingud, füüsiliselt isikust ettevõtjad ning vabaühendused, mis ei ole avaliku sektori valitseva mõju all. Toetust antakse uute teenuste käivitamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks. Toetust sai taotleda nii praeguste ettevõtjate teenustevaliku laiendamiseks kui ka täiesti uute teenuskeskuste rajamiseks.
 

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5031, 508 7370

SISEMINISTEERIUM
23.03.2012

Täna Narvas avastatud väikese Varvara traagilisele juhtumile ei ole lohutust. "Politsei on koondanud kõik jõud, et kurjategija tabada ja kohtu ette viia. Kogu ühiskonda vapustanud juhtumi puhul on inimeste, sealhulgas minu ootused kurjategija kiireks tabamiseks kõrged," sõnas siseminister Vaher.

"See on kohutav juhtum, millele ei ole mingit mõistuspärast seletust. Tunnen südamest kaasa väikese Varvara vanematele ja lähedastele," ütles Vaher. "Hoolimata rõhuvalt kurvast otsingutulemusest tahan tunnustada kõiki, rohkem kui sadat vabatahtlikku, kes viimastel päevadel Narvas toiminud otsingutele appi tõttasid. Tubli pealehakkamisega inimesi on palju, selline hoolivus oma kogukonna poolt on südantsoojendav."
 
Lugupidamisega
Katrin Lunt
Avalike ja välissuhete osakond
Siseministeerium
Tel: 527 6806
katrin@siseministeerium.ee

SISEMINISTEERIUM
22. märts 2012

25. märtsil toimub märtsiküüditamise meenutuspäev Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil. Küüditatute mälestuseks süüdatakse küünlad Tallinnas ja Tartus.

Pühapäeval kell 12 algaval meenutuspäeval asetatakse küüditatute mälestuseks Vabadussõja Võidusamba jalamile riigiasutuste ühine pärg „Eesti rahvalt“, esineb TTÜ Akadeemiline Meeskoor Peeter Perensi dirigeerimisel. Kell 13.00 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.

MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskodade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad inimesi meenutama märtsiküüditamise aastapäeval kõiki küüditamiste ohvreid mälestusküünalde süütamisega. Linnarahvast oodatakse küünlaid süütama algusega kell 18.00 Tallinna Vabaduse väljakule ja Tartu Raekoja platsile. “Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes toona kannatasid,“ räägib MTÜ Tulipisar esindaja Tanel Tsirgu. „Küünalde süütamisest on saanud rahvusvaheline traditsioon,“ lisab ta. 

Märtsiküüditamise käigus viidi 1949. aastal Venemaale üle 20 000 inimese. Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine, mis toimub käesoleval aastal kolmandat korda. Märtsiküüditamise meenutuspäevad toimuvad üle Eesti.

Meenutuspäeva korraldavad Memento Tallinna Ühendus ja MTÜ Tulipisar.

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786

SISEMINISTEERIUM

22.-23. märtsil viibivad Eestis Euroopa Liidu IT-agentuuri haldusnõukogu liikmed, et arutada juulis aktiivset tööd alustava agentuuri juhtimise küsimusi.

Möödunud aasta lõpus loodud EL sisejulgeoleku suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks loodud agentuuri haldusnõukogu peab oma esimese istungi Tallinnas 22. ja 23. märtsil. EL liikmesriikide ja Schengeniga ühinenud riikide esindajad arutavad kohtumisel IT-agentuuri tegevusprogrammi 2012.-2013. aastal, selle eelarvet, struktuuri ning personaliküsimusi. Lisaks valitakse haldusnõukogule juht ja juhi asetäitja. Esimesest kohtumist juhatab Euroopa Komisjoni siseküsimuste peadirektoraadi peadirektor Stefano Manservisi. Eestist kuuluvad nõukogusse siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli ja SMITi infrastruktuuri divisjoni juhataja Erki Arus.

Kohtumisega seoses külastab Eestit ka Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström, kellel on lisaks töökohtumised vabariigi presidendi, peaministri ja siseministriga. Volinik ja siseminister annavad ühise pressikonverentsi Euroopa Liidu Maja pressikeskuses neljapäeval, 22. märtsil kell 11.
IT-agentuuri ülesandeks on EL turvalisusvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. IT-agentuuri hallata saavad olema Schengeni Infosüsteem (SIS), Viisainfosüsteem (VIS), Eurodac (European Union-wide electronic system for the identification of asylum-seekers) ning samuti tulevaste uute justiits- ja siseküsimuste andmebaasid. Agentuuri peakorter hakkab asuma Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Heade soovidega,

Kadri Talvistu
Siseministeerium
Pressinõunik
Tel: 612 5227
Mob: 53 943 559

SISEMINISTEERIUM

Neljapäeval, 15. märtsil siseministeeriumis toimunud Eesti ja Venemaa vahelise päästealase koostöölepingu läbirääkimistel jõudsid delegatsioonid kokkuleppele lepingu sisu osas, mis sätestab vastastikuse abi andmise hädaolukordade ennetamisel ja lahendamisel. Siseministeerium soovib lepingut sõlmida käesoleva aasta teises pooles, eelnevalt tuleb lepingu eelnõu mõlemas riigis siseriiklikult kooskõlastada.

„Lepe on hädavajalik, sest kriisi ilmnedes ei ole aega ega võimalusi abi tingimusi läbi rääkida,“ ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. „Kui lepe on sõlmitud, on võimalik tagada kiire ja tõhus välisabi lepingupartnerile Venemaale, aga ka Eestile. Seni on koostöö toimunud üksikjuhtudel, erikokkuleppe põhjal. Näiteks oleme osalenud metsatulekahjude kustutamisel Venemaal 2010. aasta suvel.“

„Lepingu sõlmimine aitab muuta meie koostööd Venemaaga süsteemsemaks, samuti parandab see riikidevahelist infovahetust. Päästealane infovahetus on eelkõige oluline Venemaa loodepiirkonnaga. Samuti on Eesti päästetöötajaid huvitanud Venemaal tehtud tuletõrje- ja päästealased teadusuuringud ning nende praktilisest kasutamisvõimalused igapäevases tegevuses,“ lisas Koort. „Antud koostöövormid on tänasega lepingu eelnõusse sisse kirjutatud.“

Läbirääkimisel oleva kokkuleppe kohaselt nähakse ette viis koosöövormi:
1) vastastikuse abi osutamine hädaolukordade lahendamisel ning päästemeeskondade varustamisel tehnika ja varustusega;
2) transiit läbi teineteise territooriumi kolmandate riikide abistamiseks hädaolukorra lahendamisel;
3) teabevahetus küsimustes, mis puudutavad hädaolukordade ennetamist ja lahendamist;
4) koostöö piiriäärsetel aladel metsatulekahjude ennetamiseks ja kustutamiseks;
5) teadusuuringute projektide ühine planeerimine, väljatöötamine ja teostamine, teadus- ja tehnikakirjanduse ning uuringute tulemuste vahetamine;
6) ühiskonverentside, -seminaride, -töönõupidamiste, -õppuste, sealhulgas taktikaliste tuletõrjeõppuste, -treeningute ja spetsialiseeritud näituste korraldamine.

Kokkuleppe järgi palutakse vajadusel abi valitsuse tasandil ning võimalik abipalve päästemeeskonna, varustuse ja materiaalse abi näol rahuldatakse samuti valitsuse tasandil.

Siseministeerium on sõlminud vastastikuse abi koostöökokkulepped Läti, Rootsi ja Soomega. Venemaaga kokkulepe seni puudub, kahe riigi päästealast ühistööd raamistab 2003. aastal sõlmitud siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni kodanikukaitse, eriolukordade ja loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise ministeeriumi vaheline ühiste kavatsuste protokoll.

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786
 

SISEMINISTEERIUM

Siseminister Ken-Marti Vaher kehtestas laupäeval jõustunud määrusega sisserände piirarvu jaotuse, mille alusel võib Eestis esimesel poolaastal tähtajalise elamisloa saada 504 välismaalast.

Määruse kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kummalgi poolaastal välja anda kuni 504 piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba. Nende täpsema jaotuse kehtestab määrus esimeseks poolaastaks, mil saab töötamiseks anda 394, ettevõtluseks 85 ja välislepingu alusel 25 elamisluba. Juhtorgani liikmena töötamiseks ning piisava legaalse sissetuleku olemasolul välismaalased aasta esimese kuue kuu jooksul tähtajalisi elamislube ei saa. Samas on välismaalastel võimalik Eestis viibida ka viisaga, mida saab vajadusel pikendada.

Vaheri sõnul on jaotuse eesmärk toetada piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade andmist eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele, kelle Eestisse elama asumine on avalikes huvides ja aitab kaasa ühiskonna arengule. Ta märkis, et elamislubade väärkasutuste ohu vähendamiseks on siseministeeriumis valminud ja kooskõlastusele saadetud välismaalaste seaduse muudatused, mis esitatakse parlamendile kevade hakul. „Sellepärast kehtestab määrus piirarvu jaotuse esialgu vaid esimeseks poolaastaks. Teiseks poolaastaks kehtestame selle õiguslikust ja faktilisest keskkonnast olenevalt juunis,“ ütles ta.

Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Igal aastal valitsuse korraldusega kehtestatav piirarv ei tohi aastas ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Tänavuseks sisserände piirarvuks kehtestati jaanuaris 0,075 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1008. Mullu jaanuaris kehtestas valitsus piirarvuks samuti 0,075 protsenti, kuid suurendas seda sügisel 0,1 protsendini alalisest elanikkonnast. Kokku oli piirarv eelmisel aastal 1344, millest kasutamata jäi 61.
 

avalikud@siseministeerium.ee

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
11. märts 2012

8.-9. märtsini Chicagos toimunud OECD linnapeade ja ministrite ümarlaual käsitleti ühe peateemana linnapiirkondade säästva arengu temaatikat. Ümarlaual osalenud regionaalminister Siim Kiisler jagas oma ettekandes muuhulgas Eesti kogemusi säästva transpordi ja hoonete energiasäästlikkuse alal, mis tekitas osalejais suurt huvi.

Linnapiirkonnad tarbivad täna kõige rohkem ressursse ja energiat, kuid on samal ajal üks peamiseid allikaid ressursside tõhusa ja jätkusuutliku kasutamise tagamisel, rääkis Kiisler oma kõnes. Ta tõi positiivsete eeskujudena välja mitmeid Eestis ette võetud samme, nagu näiteks ulatuslik kergteede rajamine, elektriautode soetamine riigi poolt ja toetus eraisikutele ning üleriigilise kiirlaadimispunktide väljaarendamist. Lisaks tõi ta välja hoonete energiasäästlikuks renoveerimise programmi.

Kiisler märkis oma kõnes, et kuigi linnad on majanduskasvu mootorid, ei tohi selle kõrval unustada ka elukeskkonna kvaliteeti ja elamiskõlblikkust laiemalt. Koordineerimatu valglinnastumine on ühiskonnale kaasa toonud mõttetuid lisakulutusi. Seetõttu on äärmiselt oluline panustada linnalise elukeskkonna arendamisesse ja hoolitseda selle eest, et ka erinevates linnapiirkondades oleks piisavalt püsielanikke. Viimasele aitab kaasa kindlasti ka kodualuse maa maksuvabastus, rääkis minister.

Sügavamat huvi Eesti kogemuste vastu tundsid kohapeal USA elamu- ja linnaarengu ministeeriumi ning Massachusettsi tehnoloogiainstituudi esindajad, kellele minister Kiisler ka Eesti kogemusi põhjalikumalt tutvustas.

Chicago kohtumise arutelude põhjal täiendatakse käesoleva aasta juunikuus Rio de Janeiros toimuva ÜRO säästva arengu konverentsi Rio+20 päevakorda. Samuti on kohtumine aluseks kliimamuutuste vastu võitlemise ja mõjude leevendamise tööriista loomisel, mille abil ehitada üles vastupidavaid linnakeskkondi C40 võrgustikus.

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5031, 508 7370
kaili.uusmaa@siseministeerium.ee
 

SISEMINISTEERIUM

Siseminister Ken-Marti Vaher osaleb neljapäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel, kus arutatakse peateemana Schengeni ala reformi ja ühenduse naaberriikidega tehtava piirivalvekoostöö tõhustamist.

Vaheri sõnul toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekuid Schengeni ala reformiks, mille käigus peaks muutuma Schengeni hindamiste kord ja täpsustuma sisepiiridel kontrolli taastamise reeglid. Tema sõnul on liikmesriikide ühine eesmärk Schengeni ala tugevdada, milleks on oluline nii välispiiride valve, võimalike puuduste varajane tuvastamine kui ka tõhus kontroll selle üle, kuidas liikmesriigid oma kohustusi täidavad.

Vaher märkis, et liikmesriikide endi korraliku kodutöö kõrval tuleb tagada toimiv koostöö ka ühenduse naabritega. „Euroopa Liidu välispiiride valve tulemuslikkus sõltub otseselt sellest, kui edukalt valvavad oma piire naaberriigid ja kui hea on piirivalveasutuste praktiline koostöö,“ ütles ta.

Samuti on siseministri sõnul tähtis, et Euroopa Liit läheneks rändeküsimustele strateegiliselt ja pööraks ühenduse välissuhtluses sellele rohkem tähelepanu. „See tähendab, et naabritele huvi pakkuvate teemade osas nagu viisad, arengukoostöö või kaubanduslepingud peaks seadma rohkem tingimusi,“ ütles ta ja lisas, et näiteks Türgi puhul tuleks siduda Euroopa Liidule vajaliku tagasivõtulepingu sõlmimine lubadusega alustada viisadialoogi.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323

SISEMINISTEERIUM

Siseministeerium korraldab koos ligi saja riigiasutusega ühishanke, et osta nii sisejulgeoleku valdkonnale kui ka teistele asutustele senisest soodsamalt bensiini ja diislikütust.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul avaldab kütusehinna pidev tõus enim survet politsei- ja piirivalveametile ning päästeametile, kelle töö eeldab kiiret reageerimist ööpäevaringselt. „Kulude kokkuhoiu eesmärgil on riik võtnud üha enam suuna riigiasutuste üleste suurte ühishangete korraldamiseks ja praegune kütusehange on üks näide sellest. Ajal, mil kütusehinnad on tõusutrendis, on asutuste tõhus majandamine määrava tähtsusega.“
„Jätkuva kütusehinna tõusu tingimustes oleme sisejulgeoleku valdkonnas tõsise probleemi ees. Seetõttu peame leidma lahenduse, kuidas jätkata soodsaimalt suvel lõppevaid kütuseostu lepinguid,“ lausus ta.

Siseministeerium tegi hankega ühinemiseks ettepaneku kõikidele ministeeriumitele ja nende valitsemisala asutustele, samuti riigikantseleile, riigikohtule ja riigikontrollile. Liitumissoovi avaldas ligi sada riigiasutust.

Kaheaastase raamlepingu kohaselt ostavad asutused kokku ligi 6,47 miljonit liitrit bensiini ja 6,1 miljonit liitrit diislikütust. Eeldatavalt läheb leping maksma 17,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hanke tulemused peaksid selguma aprilli teises pooles.

Hankega selgitatakse välja parim kütusepakkuja Eesti viies piirkonnas: Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eestis ning saartel. Parima pakkuja väljaselgitamisel võetakse arvesse kütuse hinda ja tanklate arvu piirkonnas.

Siseministeeriumi valitsemisalas lõpevad praegused autokütuse riigihanke lepingud tänavu juunis.

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786
 

SISEMINISTEERIUM

Täna toimunud Balti siseministrite kohtumisel jagati Eesti kogemusi elektroonilisele piiriületussüsteemile üleminekul. Läti ja Leedu siseministrite arvates on Eesti e-piiriületussüsteemi kasutuselevõtuga teinud ära suure töö, olles teistele riikidele eeskujuks.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on uue süsteemi loomine andnud häid tulemusi. „Õnnestumist näitab kasvõi see, et sama süsteemi soovivad rakendada ka teised riigid. E-piiriületussüsteemi puhul on tegemist uudse ja toimiva lahendusega,“ kinnitab Vaher.

Vaher ütles, et piiripunktides on ootejärjekorrad varasemaga võrreldes lühenenud ning teedel ootavate veokite kadumisega on ka liiklusohutus tunduvalt suurenenud. „Aga nagu iga uue süsteemi puhul, saab seda veelgi täiendada ja edasi arendada. Hetkel on loomisel korduvatele piiriületajatele täiendavate tingimuste loetelu, et hõlbustada piiril nende liikumisvõimalusi veelgi,“ lisas ta.

Läti siseministri Rihards Kozlovskise sõnul on Eesti e-piiriületussüsteemi rakendamisega teinud ära tubli töö. Ka Lätis võeti hiljuti vastu seadus, et sisse viia e-piiriületussüsteem. „Tänane visiit oli väga tähtis, et saada vajalikke kogemusi ja tutvuda e-piiriületussüsteemi võimalustega,“ räägib Kozlovskis. Leedu siseminister Raimundas Palaitise sõnul tõstab e-piiriületussüsteem aga riigi usaldusväärtust.

Eesti e-piiriületussüsteemi vastu on huvi tundnud ka Venemaa, Soome ja Poola. Eesti panustab piirihalduses aktiivselt riikidevahelisse koostöösse, mille maht on aasta aastalt suurenenud. „Tõhus piiride valve on võimalik tagada püsivate rahvusvaheliste sidemetega ja tihedas koostöös lähiriikidega, et välistada takistusi vastuvõtvas piiripunktis, kus sarnane elektrooniline süsteem puudub,“ lisas siseminister Vaher.

Läti ja Leedu siseministritele jagas Eesti kogemusi e-piiriületussüsteemile üleminekul siseminister Ken-Marti Vaher, PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt ning Ida prefektuuri juht Aldis Alus koos piirivalve büroo juhi Aimar Kössiga. Kohtumisel külastati Narva piiripunkti ja Sillamäe veokite ooteala.  

Piirijärjekordade probleem on kestnud Eestis üle kümne aasta, kui piirijärjekorrad ulatusid kohati 5 - 6 päevani, samuti toimus piirijärjekorra kohtadega hangeldamine. Eesti idapiiri ületab aastas üle 600 000 sõiduki Eestist väljuval suunal, keskmiselt tõuseb piiriületuste arv aastas 10 protsenti. Sarnaste probleemidega seisavad silmitsi ka Eesti lõunanaabrid Läti ja Leedu.

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade

Regionaalministri valitsemisala ja Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS koostöös valmis ettevõtete ja ministeeriumite vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi mõjuhinnang. Hinnangust selgus, et oma ala spetsialistide kaasamine kiirendas vabaühenduste arenguvajaduste lahendamist.

„Paljudel vabaühendustel ei ole täna vahendeid, et palgata oma ala spetsialiste. Sedasi jääb neil puudu nii erialastest oskustest kui teadmistest. Samas puuduvad paljudel vabaühendustel kogemused, kuidas professionaalidest vabatahtlikke kaasata. Selle programmiga otsisime nendele kitsaskohtadele lahendust,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler. Tema sõnul on aruanne abiks nii vabaühendustele, kes on mõelnud koostööle ettevõtetega kui ka tööandjatele, kes soovivad pakkuda oma töötajatele vabatahtlikuna tegutsemise võimalust.

2011. aasta sügisel käivitunud programmi eesmärk oli kasvatada vabaühenduste elujõulisust ning näidata ka tööandjatele vabatahtliku tegevuse toetamisest saadavat kasu ettevõtetele. Kolm kuud kestnud programmis osales kokku 20 osapoolt - viis ettevõtet, viis ministeeriumi ning kümme vabaühendust. Programmiga moodustati kümme koostööpaari, kus 28 igapäevaselt ettevõtetes ja ministeeriumides töötavat spetsialisti läksid vabaühendustesse, et neile oma erialaste teadmiste ja oskustega kasulik olla ning arengule kaasa aidata. „Meie eesmärk oli osapooled kokku viia ning olla omamoodi mentoriks,“ selgitas Kiisler ministeeriumi rolli programmis ning lisas, et paljud ettevõtete esindajad on soovinud pakkuda oma töötajatele vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi, samas teadmata, kelle poole pöörduda.

Esmakordselt Eestis ellu viidud kolmepoolse koostööprogrammi analüüs toob üheselt välja, et osalejad pidasid algatust väärtuslikuks ja julgustavaks. Ka olid osalenud vabatahtlikud tänulikud väljastpoolt organiseeritud võimaluse eest. Peamiste soovitustena edaspidiseks toodi aruandes välja, et riik peaks jätkama ettevõtete kaardistamisega, kes võiksid olla sarnases algatuses osalemisest huvitatud. Aruande koostaja rõhutas vajadust tagasiside järele, millest siseministeeriumi programmis ka lähtuti – nii vabaühendused kui vabatahtlikud peaksid saama võimaluse pärast programmi lõppu enda mõtetest ja tunnetest rääkida. Ka toodi aruandes välja, et programm peab kestma kauem kui kolm kuud ning et programmi elluviija peab jälgima osalejate arengut ka pärast programmi lõppu, et kõik mõjud avalduda jõuaksid.

Regionaalministri hinnangul läks programm suures plaanis korda. „Üldiselt peeti algatust positiivseks – osalejad said julgustava kogemuse ise ka tulevikus mõne ettevõtte või ühendusega kontakti otsida ja koostööd alustada,“ lisas Kiisler.

Vabatahtliku tegevuse pilootprogramm ettevõtetele ja ministeeriumitele viidi ellu Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames. Vabatahtliku tegevuse pilootprogramm jätkub vabaühenduste liidu EMSL juhtimisel vabaühenduste arenguprogrammi näol. Lisainfot pilootprogrammi kohta koduleheküljelt vabatahtlik.blog.com.

Kolmepoolse koostööprogrammi mõjuanalüüsiga saab tutvuda siseministeeriumi koduleheküljel www.siseministeerium.ee/uuringud-ja-publikatsioonid.

Kaili Uusmaa
Pressinõunik
Tel: 612 5031, 5087370
 

SISEMINISTEERIUM

Siseminister Ken-Marti Vaher kohtub järgmise nädala algul Läti ja Leedu siseministriga, et tutvustada neile mullu Eesti idapiiril kasutusele võetud elektroonilist piiriületussüsteemi.

Siseminister Vaheri, Läti siseminister Rihards Kozlovskise ja Leedu siseminister Raimundas Palaitise kohtumine toimub teisipäeval Ida-Virumaal, kus nad külastavad Narva-Jõesuu kordonit, Narva piiripunkti ja Sillamäe veokite ooteala.

Vaheri sõnul oli uue ja ka Euroopas unikaalse e-piiriületussüsteemi käivitamise mõte kaotada pikad piirijärjekorrad, muuta piiriületus sujuvamaks ja mugavamaks, lõpetada järjekorrakohtadega hangeldamine ning lahendada turvalisuse, prügi ja reostuse probleemid. „Need eesmärgid on praeguseks saavutatud. Näiteks oli äsjane aastavahetus üle paljude aastate esimene, kui piiril ei tekkinud turistide tagasipöördumisel järjekordi,“ ütles ta.

Lisaks Lätile ja Leedule on uue elektroonilise piiriületussüsteemi rakendamise vastu huvi tundnud ka Soome, Venemaa ja Poola.

Narva, Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktis võeti ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem kasutusele eelmise aasta augustis, et vähendada üle kümne aasta idapiiril püsinud ning nii omavalitsustele, kohalikele elanikele kui sõidukijuhtidele probleeme tekitanud pikki järjekordi. Piiripunktide lähedal alustasid tegevust ka piiriületuse ootealad.

Eesti idapiiri ületab aastas riigist väljuval suunal rohkem kui 600 000 sõidukit, keskmiselt tõuseb piiriületuste arv aastas 10 protsenti.

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323
 

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA
Pressiteade
 
Eile avaldatud väikeste omavalitsuste avalike teenuste pakkumist uurinud Riigikontrolli auditi tulemusi kommenteerides leiab regionaalminister Siim Kiisler, et tähelepanu juhitakse õigetele probleemidele, kuid neid ei saa lahendada täiendavate standardite loomisega.

„Sellega, et suur osa omavalitsusi jäävad täna hätta oma põhiülesannete täitmisega, olen ma väga nõus. Siiski ei hakka lennuvõimetu lind lendama, kui talle pelgalt lendamist kirjeldada ja lennustandard kehtestada,“ rääkis Siim Kiisler. „Samamoodi ei ole ka omavalitsuste puhul lahenduseks täiendavate standardite loomine ja ülesannete veelkordne kirjeldamine, nagu on soovitanud Riigikontroll. Sellest ei muutu omavalitsused ei suutlikumaks ega rikkamaks,“ lisas ta.

Ettepanekut, kus omavalitsustelt, kes mõne teenuse osutamisega hakkama ei saa, võetakse lihtsalt ära kohustus seda teenust osutada, peab Kiisler aga kohaliku demokraatia aluspõhimõtetega vastuolus olevaks. „Inimesed peavad saama oma elu puudutavates küsimustes läbi demokraatlike mehhanismide kaasa rääkida. Kui aga teede korrashoiu, haridusküsimuste või planeeringute üle otsustakse kuskil teises või kolmandas omavalitsuses, ei ole see õigus tagatud. Oma elu korraldamise üle otsustusõiguse äravõtmist mina ei toeta,“ ütles Kiisler.

Lahendusena toob Kiisler välja omavalitsuste suuremaks ja võimekamaks muutmise. „Ühe omavalitsuse piirid peavad võimalikult hästi kattuma inimeste toimepiirkonnaga – see on ala, mille piires inimesed elavad, töötavad ja oma vaba aega veedavad. Siis saavad inimesed neis otsustes ka kaasa rääkida ja omavalitsused on piisavalt tugevad, et kujundada seda elukeskkonda, kus inimesed toimetavad,“ selgitas Kiisler. Erinevate uuringute andmetel kattuvad need toimepiirkonnad pigem maakonna, kui tänaste valdade piiridega.

Inimeste igapäevaste liikumistega arvestav ja toimepiirkondadel põhinev lähenemine on võetud aluseks regionaalministri valitsemisalas koostatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamisel. Ka järgmise perioodi EL regionaalarengutoetuste puhul on regionaalministri ettepanek teha otsuseid suuremat piirkonda silmas pidades kui üks omavalitsus ning üheks eesmärgiks on toimepiirkondade ja nende keskuste tugevdamine.

Annely Martin
Pressinõunik
Tel: 612 5033, 5058786