SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER
Pressiteade nr 62
25. august 2010

2010. aasta juulis koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1377 sünnikannet*.

Juulis registreeriti 676 poisi ning 701 tüdruku sünd.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Markus/ Markkus, Martin/ Marten, Kaspar, Aleksander, Rasmus ja Robert. Tütarlastele pandi enim nimeks Sofia/ Sofja, Anna, Sandra, Maria, Emma, Laura ja Viktoria.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juuli statistika järgi on Tallinnas registreeritud 475 lapse sünd, Tartumaal 200, Harjumaal 168, Ida-Virumaal 103, Pärnumaal 97, Lääne-Virumaal 59, Viljandimaal 36, Valgamaal 32, Põlvamaal 32, Järvamaal 31, Raplamaal 30, Jõgevamaal 27, Võrumaal 27, Läänemaal 27, Saaremaal 26 ja Hiiumaal 7 lapse sünd.

2010. aasta juulis registreeriti kokku 821 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 132 ja notarite poolt registreeriti 16 abielu.

Perekonnaseisuametites registreeriti 181 abielulahutust.

Regionaalministri käskkirjaga anti juulis 96 isikule uus nimi.

2010. aasta juulis registreeriti 1390 surma.

2009. aasta juulikuus registreeriti 1395 sündi, 807 abielu, neist 91 vaimulike poolt, 200 abielulahutust,134 nimemuutmist ja 1247 surma.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Euroopa Liidu toetus 23 648 491 EUR piiriülese koostöö edendamiseks Eesti-Läti-Vene piiriregioonides

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 esimene taotlusvoor avanes 23. augustil 2010.a. Esimese taotlusvooru Euroopa Liidu poolse toetuse maht on 23 648 491 EUR. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 29. november 2010.

Programm  toetab ühiseid arengualaseid tegevusi edendamaks regiooni konkurentsivõimet, kasutades ära selle potentsiaali ning soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni ristumisteel. Programmil on kolm prioriteeti:                                                         

1.     Sotsiaalmajanduslik areng

2.     Ühised väljakutsed

3.     Inimestevaheliste kontaktide edendamine

Programmi abikõlblikud piirkonnad on:

·         Eestis: Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ning lähipiirkond: Põhja-Eesti

·         Lätis: Latgale, Vidzeme ning lähipiirkond: Riga ja Pieriga,

·         Venemaal: Leningradi regioon, Pihkva regioon, Peterburi linn.

Abikõlblikud projektipartnerid on riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid; assotsiatsioonid; avaliku sektoriga võrdsustatud asutused; mittetulundusühendused; haridusasutused; väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd ainult programmi prioriteet 1 raames).

Nõudmised projektitaotlusele:

·         iga projekt peab hõlmama vähemalt kaht partnerit;

·         vähemalt üks projektipartner peab olema Eesti ja/või Läti programmialalt

·         vähemalt üks projektipartner peab olema Vene Föderatsiooni programmialalt;

·         avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonide omaosalus projektis peab olema vähemalt 10%;

·         väike- ja keskmise suurusega ettevõtete omaosalus projektis peab olema vähemalt 50%;

·         väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võivad osaleda projektis vaid programmi 1. prioriteedi

·         projektil peab olema juhtpartner.

Projekti taotlusvorm, juhendmaterjalid taotlejale ning muu asjakohane dokumentatsioon (sh. programmdokument, programmi käsiraamat, asjakohane EL seadusandlus) on kättesaadav programmi kodulehel: www.estlatrus.eu

Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond  ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ning seda rakendatakse ka avatud taotlusvoorudena. Programmi Euroopa Liidu poolse rahalise toetuse kogumaht on 47 miljonit EUR. Täiendavalt panustavad rahalisi vahendeid programmi Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon. Eestis on liikmesriigi esindajaks Siseministeerium.

KONTAKTID:

Programmi tehnilise sekretariaadi harukontor Tartus

Sõbra 56, 51013, Tartu

Telefon: +372 738 6011

E-mail: liane.rosenblatt@eas.ee

Programmi tehnilise sekretariaadi harukontor Jõhvis

Pargi 27, 41537, Jõhvi

Telefon: + 372 339 5609

E-mail: artur.viira@eas.ee

Programmi ühine tehniline sekretariaat Riias

Ausekļa 14 – 3, Riia, LV-1010, Läti

Telefon: +371 6750 9520

E-mail: info@estlatrus.eu                                                                                                          

Pressiteade nr 61
12. august 2010

Täna lisas valitsus linnaliste piirkondade arendamise investeeringukavasse Kultuurikatla ja Pirita spordikeskuse edasiarendamise ning Tartu ühistranspordi infosüsteemi kaasajastamise projektid.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegu käegakatsutavate investeeringutega kvaliteetse linnaruumi arengusse. „Panustamine Kultuurikatlasse, Pirita spordikeskusse ning Tartu ühistransporti toovad reaalse positiivse muudatuse meie igapäevasesse elukeskkonda. Kõik kolm projekti on otseselt suunatud inimestele kättesaadava linnaruumi arendamisele,“ ütles Kiisler.

Valitsuse tänase otsusega eraldati projektile „Linnaruum Kultuurikatlas“ 9,4 miljonit krooni, Pirita spordikeskuse arendamiseks 12,7 miljonit ning Tartu ühistranspordi infosüsteemi loomiseks 21 miljonit krooni. Kõigi projektide rakendamise eeldatav alustamise aeg on selle aasta kolmas kvartal.

Linnaliste piirkondade arendamise meede on suunatud viiele Eesti suuremale linnapiirkonnale. Tallinn koos lähiümbrusega, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi ning Pärnu saavad taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust avaliku linnaruumi arendamiseks, linnaspetsiifiliste probleemide lahendamiseks ja keskuste paremaks ühendamiseks tagamaaga.

Meetme kogumaht on 886 miljonit krooni. Koos tänase otsusega saab toetust 25 projekti.

Meetme eesmärgiks on avaldada transpordiprobleemide leevendamise kaudu positiivset mõju keskkonnaseisundile, avaliku linnalise ruumi ja parkide ning puhkealade arendamise kaudu positiivset mõju inimeste elukeskkonnale ja terviseseisundile ning sotsiaal- ja lapsehoiuobjektide arendamise kaudu positiivset mõju sotsiaalsete probleemide leevendamisele ja tööhõive edendamisele.

Lisainfo regionaaltoetustest: http://www.siseministeerium.ee/9670/

Avalike suhete osakond:
Osakonnajuhataja kt Anne-Maarja Olei – tel: 6125032; 53329079;anne-maarja.olei@siseministeerium
Pressinõunik Kristel Tuul – tel: 6125031; 5054231; kristel.tuul@siseministeerium.ee
Twitter - http://twitter.com/regionaal

Täna, 3. augustil Narvas toimunud kohtumisel arutasid siseminister Marko Pomerants ja justiitsminister Rein Lang kuritegevuse vastase võitluse ja kriminaalpoliitika prioriteete ning õigusloomega seotud küsimusi.

Kohtumisel kooskõlastati ministeeriumite vahelisi Riigikogu menetlusse jõudvaid sisejulgeolekualaseid seaduseelnõusid. Lisaks vaadati läbi eelmise poolaasta kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide täitmise ülevaade, mille tulemused said positiivse hinnangu. Arutelu all oli ka alaealiste vastu suunatud kuritegude menetlemise ja menetluste kiirusega seotud küsimused. Kohtumisel tõdeti, et selles osas on astutud rida olulisi samme ning saavutatud tulemustega võib rahule jääda.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul oli kohtumisel arutlusel karistuse ning menetluse efektiivsemaks muutmine. „Igal asjal on hind ning selle peab kinni maksma maksumaksja. Püüame saavutada selles osas parima hinna ja kvaliteedi suhte,“ sõnas Pomerants.

Kohtumisel otsustati tõsta küberkuritegevuse vastast võitlust riiklikul tasandil. „Suund on, et virtuaalmaailma on üha rohkem ümber kolimas siiani reaalmaailmas levinud kuriteod. Seetõttu on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oluliselt tõstmas võimekust küberkuritegevusega võitlemisel,“ ütles justiitsminister Rein Lang. „Küberkuritegevuse vastu võitlemise kaasajastamine ja tõhustamine eeldavad ressursside efektiivsemat planeerimist ning selleks on justiitsministeerium ja siseministeerium valmis,“ lisas Lang.

Kahe ministeeriumi vahelised kohtumised said praeguse koostöövormi 2005. aasta 22. augustil, mil Laulasmaal toimunud konverentsil allkirjastasid siseminister ja justiitsminister ühise, kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide ja eesmärkidega deklaratsiooni.

Lisaks ministritele osalesid kohtumisel siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna, siseministri nõunik Jan Trei, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu, kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Heili Sepp, riigi peaprokurör Norman Aas ning justiitsministri nõunik Madis Timpson.

Eesti on valmis vajadusel saatma Vene Föderatsiooni valitsusele ulatuslike metsatulekahjude kustutamiseks päästetöödele appi varustust.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on viimaste aastakümnete rängimate metsatulekahjude tagajärjel hukkunud kümneid inimesi ning sajad on jäänud ilma oma kodudest. „Tunneme kaasa kõigile põlengute ohvritele ning nende lähedastele. Oleme valmis abistama Venemaad kustutustöödes,“ lausus välisminister Paet. „Eesti ametkonnad on valmis täpsustama abi andmise vajadust ja üksikasju metsapõlengute kustutamiseks Venemaa valitsusasutustega,“ lisas ta.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koorti sõnul on Eestil olemas valmisolek abi osutamiseks. „Kuigi Eesti ja Venemaa vahel puudub päästeleping, ei saa see olla põhjuseks jätta abikäsi ulatamata,“ ütles Koort.

Venemaa president on metsatulekahjude tõttu kuulutanud riigi seitsmes regioonis välja eriolukorra, millega piiratakse inimeste liikumist ja majandustegevust. Eriolukord on kuulutatud välja Mari Eli Vabariigis ja Mordvas ning Vladimiri, Voroneži, Moskva, Nižni Novgorodi ja Rjazani oblastis.

Vene Föderatsiooni Eriolukordade Ministeeriumi andmeil on kokku loendatud umbes 7000 põlengut enam kui 500 000 hektaril. Kõige tõsisem on olukord Nižni Novgorodi ja Moskva oblastites.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
52 16 821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

SISEMINISTEERIUM
Avalike- ja välissuhete osakond
612 5031
50 54 231
avalikud@siseministeerium.ee
www.siseministeerium.ee

23. juuli 2010

Head ajakirjanikud!

Ootame teid esmaspäeval, 26. juulil kell 12.00 Siseministeeriumisse, kus anname ülevaate I poolaasta sisejulgeoleku statistikast ja valdkonna peamistest arengutest.

Töötulemustest räägivad lähemalt siseminister Marko Pomerants, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, Päästeameti peadirektor Kalev Timberg, Kaitsepolitsei ameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna ning Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Pressikonverents toimub 26. juulil kell 12.00 siseministeeriumi suures saalis, aadressil Pikk 61, Tallinn.

Palume osalemisest teatada: avalikud@siseministeerium.ee  või telefonil 612 5031; 505 4231
 

Pressiteade nr 59
16. juuli 2010

2010. aasta juunis koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil 1378 Eesti perekonnaseisuasutustes kokku sünniakti*.

Juunis registreeriti 719 poisi ning 659 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 20 paari, nendest 5 paari poisse, 8 paari tüdrukuid ja 7 segapaari.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Robert, Artjom, Jakob, Nikita, Oliver, Sander, Kaspar, Marten, Rasmus, Artur. Tütarlastele pandi enim nimeks Laura, Sofia/ Sofija, Alisa, Sandra, Anna, Anni, Meribel, Viktoria, Emma, Liisbet.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juuni statistika järgi on Tallinnas registreeritud 463 lapse sünd, Tartumaal 171, Harjumaal 170, Ida-Virumaal 130, Pärnumaal 88, Lääne-Virumaal 62, Viljandimaal 50, Raplamaal 41, Saaremaal 32, Võrumaal 32, Valgamaal 30,  Jõgevamaal 29, Järvamaal 28, Põlvamaal 24, Läänemaal 16 ja Hiiumaal 12 lapse sünd. Registreeriti üks surnult sünd.

2010. aasta juunis registreeriti kokku  657 abielu, vaimulike poolt sõlmiti neist 67.

Perekonnaseisuametites registreeriti 222 abielulahutust.

Regionaalministri käskkirjaga anti juunis 140 isikule uus nimi, nendest eesnimi 18, perekonnanimi  110 ning ees- ja perekonnanimi 12 isikule.

2010. aasta juunis registreeriti 1191 surma.

2009. aasta juunikuus registreeriti 1453 sündi, 614 abielu, neist 72 vaimulike poolt, 229 abielulahutust, 42 nimemuutmist ja 1353 surma.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisuaktide üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Kristina Kareva
pressinõunik

Pressiteade nr 58
15. juuli 2010

Neljapäeval, 15. juulil osales siseminister Marko Pomerants Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kus peateemana arutati Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi loomist.

Euroopa ühtne varjupaigasüsteem peaks käivituma 2012. aastal. Eesmärk on tagada varjupaigataotlejate võimalikult sarnane kohtlemine liikmesriikides, kiirendada taotluste läbivaatamist ning vähendada süsteemi kuritarvitusi. Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi loomine on olnud kavas alates 1999. aastast, mil kiideti heaks esimene mitmeaastane tööprogramm justiits- ja siseküsimuste valdkonnas (nn Tampere programm). Viimase kümme aasta jooksul on võetud vastu peamised varjupaigavaldkonda reguleerivad õigusaktid ning hetkel toimub olemasoleva õigusloome ülevaatamine ning täiendamine.

„Eesti toetab Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi loomist. Rõhuasetus peab olema suunatud kvaliteedile, mis tagab kiire ja tõhusa varjupaigataotluste menetluse ning taotlejate võimalikult ühetaolise kohtlemise. 2012. aasta ei tohiks kujuneda omaette eesmärgiks," ütles kohtumisel siseminister Marko Pomerants.

Teise teemana arutasid ministrid kuriteoennetusega seotud küsimusi, eelkõige efektiivset võitlust piiriülese kuritegevusega. Leiti, et selleks on vajalik liikmesriikidevaheline tõhus koostöö ning Euroopa Liidu ühine sisejulgeoleku strateegia, mis peaks rakenduma 2014. aastaks.

„Eesti on valmis toetama Euroopa sisejulgeoleku strateegia väljatöötamist,“ sõnas Marko Pomerants. „Kuid peab tõdema, et rakendada dokumenti, mida veel pole, juba nelja aasta pärast on üsna ambitsioonikas eesmärk. Eelkõige peab kokku leppima EL sisejulgeoleku kui termini ühise mõistetavuse osas kõikide liikmesriikide vahel ning seejärel alustama läbirääkimistega,“ täpsustas minister.

Siseminister Marko Pomerantsi saatsid visiidil nõunikud siseküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno ning siseministeeriumi nõunik Euroopa Liidu alal Maila Sass.

Kristina Kareva
pressinõunik
 

Pressiteade nr 57
9. juuli 2010

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas Moldovas visiidil viibides tegevuskava kahe riigi regionaalpoliitika alase koostöö elluviimiseks.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on Moldova väga huvitatud Eesti kogemusest regionaalarengu toetusprogrammide kujundamisel ja rakendamisel. „Meil on Eestis arvestatav teadmiste pagas regionaalarengu toetamiseks nii vabaühenduste, omavalitsuste, kui ka ettevõtluse kaudu. Näiteks aitab riik saada taas elektri vooluta jäänud metsataludel, panustab tööstusalade kaudu uute töökohtade tekkesse ning paneb õla alla üle saja kooli ning lasteaia ehitamisel. Nüüd saame neid õppetunde jagada Moldovale, keda huvitab ühelt poolt meie kogemus meetmete koostamisel ja teisalt raha jagamise ja järelevalve süsteemi korraldamisel,“ selgitas Kiisler.

Kahe riigi koostöö regionaalpoliitika vallas sai alguse kaks aastat tagasi, kui Moldova ametnikud külastasid Eestit. Tookord Tallinnas räägitust on mitmed asjad Moldovas juba reaalselt rakenduse leidnud. Sel sügisel tulevad sealsed ametnikud taas Eestisse, et tutvuda lähemalt näiteks EASi tööga.
Regionaalminister Siim Kiisler kohtus kolmapäeval ja neljapäeval Moldova ehituse ja regionaalarengu minister Marcel Raducani ja riigiminister Victor Bodiuga.

2009. aastal oli Eesti regionaaltoetuste maht üle kahe miljardi krooni. Kokku rahastati 25 toetusmeetme- ja programmi kaudu 2329 projekti, välistoetust sai 231 projekti. Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Saare ja Võru maakonnas, kõige väiksem Harju maakonnas. Kõige rohkem projekte ühe elaniku kohta leidis toetust Hiiu maakonnas.

Veel infot Eesti regionaaltoetustest:
http://www.siseministeerium.ee/2009-aasta-regionaaltoetuste-kokkuvote/
 

Pressiteade nr 56
1. juuli 2010

Regionaalminister Siim Kiisler esitles täna valitsusele avalike teenuste delegeerimise kontseptsiooni, mis on suunatud ühtsete põhimõtete kokkuleppimisele teenuste üleandmisel.

Regionaalministri sõnul on avalike teenuste osutamine vabaühenduste abil Eestis väga levinud, kuid seni on üheselt kokku leppimata üldised head tavad ja käitumisviisid. „Vabaühendused on tihti inimesele lähemal kui avalik sektor ja suudavad teenust pakkuda vahetumalt kui riigiasutus või omavalitsus. Näiteks sotsiaalvallas ongi teenuste osutamise delegeerimine juba väga levinud. Valminud kontseptsiooniga saame täpsemalt paika panna osapoolte omavahelised suhted, mis muudab koostöö edaspidi lihtsamaks ja efektiivsemaks,“ selgitas Kiisler.

Kontseptsiooni eesmärgiks on edendada ja ühtlustada nii kohalike omavalitsuste (KOV) poolt mittetulundusühendustele (MTÜ) avalike teenuste delegeerimise põhimõtteid kui leppida kokku MTÜ-dele suunatud arendustegevuste üldises koordineerimises. Lisaks lähtutakse sellest valdkonnaministeeriumide kavandatud arengusuundade elluviimisel ning KOV avalike teenuste delegeerimise juhendmaterjalide ja koolituste väljatöötamisel.

Eestis delegeerivad ligi 60% KOV avalike teenuste osutamist era- või kolmandale sektorile. Kõige rohkem on delegeerimine levinud sotsiaal- (44%), spordi- (15%) ja kultuuri-valdkonnas (10%).

Delegeerimise eesmärgiks on teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning avalike teenuste osutamiseks vajaliku üldise võimekuse tõstmine.

Avalike teenuste delegeerimisel antakse riigi või KOV teenuse osutamine üle eraõiguslikule juriidilisele isikule. Seejuures jääb vastutus ja kontroll teenuse pakkumise üle omavalitsusele. Delegeerimist kasutatakse ka nendel juhtudel, kui KOV ei ole oma ressurssidega võimeline tagama teenuse kvaliteeti või kättesaadavust.

Pressiteade nr 55
30. juuni 2010

1. juulist jõustub uus perekonnaseadus ja perekonnatoimingute seadus. Samaaegselt toimub üleminek rahvastikuregistri täiendatud infosüsteemile. Uue töövahendi saab ligi 700 perekonnaseisutoiminguid teostavat ametnikku, notarit ja vaimulikku.

Jõustuv perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus toovad mitmeid muudatusi perekonnasündmuste registreerimisel. Näiteks valitakse abielu registreerimisel varasuhe, sünni registreerimisel määratakse hooldusõigus ning seniste perekonnaseisutunnistuste asemel väljastatakse tõendeid.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on uue seaduse rakendamisel ja tarkvara kasutuselevõtul esmatähtis, et inimeste teenindamine oleks tagatud. „Juhul, kui ülemineku ajal peaks tekkima ajutisi tehnilisi tõrkeid, on selleks ette nähtud võimalus teostada toiminguid ka paberblankettidel,“ selgitas Pungas.

Paralleelselt infosüsteemiga on kõikidel perekonnaseisuametnikel olemas sünni, surma, abielu ja lahutuse registreerimiseks paberavaldused, paberkanded ja -tõendid. Ajutise tehnilise tõrke korral võtab ametnik inimeselt avalduse vastu ja teostab toimingu paberil ning annab inimesele ka tõendi.

Seoses infosüsteemide uuendamisega suletakse 30. juunil perekonnaseisuasutused kell 12:00. Samuti on X-tee teenuste kasutamine peatatud kolmapäeva õhtul kella 22:00 kuni 2:00. Vabandame kasutajate ees võimalike ebamugavuste pärast.

Rahvastikuregister on riigi põhiregister, kus hoitakse kõikide Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste isikuandmeid nagu näiteks sünniaeg ja -koht, nimed, sugu, kodakondsus, elukoht, perekonnaseisu ja isikut tõendavad dokumendid ning andmed ema, isa, lapse ja abikaasa kohta.

Eestis registreeritakse kuus keskmiselt 1400 sündi, 1350 surma, 300 abielu ning 4000 elukohta.

Rahvastikuregistriga on X-tee kaudu seotud pea kõik riigi infosüsteemid ja selle päringute maht kasvab kiiresti. Kui 2009. aastal teostati sinna üle 20 miljoni päringu, siis 2010. aastal on neid eeldatavalt juba 30 miljonit.

Perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse on välja töötanud justiitsministeerium. Perekonnaseisutoimingute seaduse rakendusasutus on siseministeerium.
 

Pressiteade nr 54
29. juuni 2010

Täna, 29. juunil tutvustas sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll OÜ Siseministeeriumi poolt tellitud uuringut, mille eesmärk oli hinnata inimeste rahulolu tuleohutusjärelevalve teenusega.

Käesoleva aasta juunis läbiviidud tuleohutusjärelvalve rahulolu uuringus analüüsiti inimeste teadlikkust tuleohutusnõuetest, nende vajalikkust ning rahulolu tuleohutusjärelevalve ametnike tööga. Vastajatest 70% leidis, et tuleohutusnõuete täitmine tõstab organisatsiooni ohutust suurel määral ja 28% mingil määral.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koorti sõnul võib sellest järeldada, et suurem osa uuringus osalenutest peab olemasolevaid tuleohutusnõudeid vajalikuks. Uuringu positiivsete tulemustena võib samuti välja tuua selle, et asutuste töötajad hindavad oma teadlikkust tuleohutusnõuetest väga kõrgelt (98%).

„Uuring näitab, et asutuste töötajad on kursis sellega, millised tuleohutusnõuded reguleerivad nende organisatsiooni tegevust,“ sõnas Koort. „Kuid kahjuks ei ole kogu end tuleohutusnõuetest teadlikuks pidav personal vajalikku koolitust saanud,“ rõhutas Koort inimeste tuleohutusalase teadlikkuse tõstmise olulisust.

Uuringu tulemuste kohaselt tuleohutusjärelevalve ametnike üldine professionaalsus tuleohutuse alal on kõrgel tasemel (89%). Uuringus osalejatest 65% esindasid asutusi, kus viimase tuleohutusülevaatuse käigus avastati puudusi.

Uuringuga saate tutvuda Siseministeeriumi koduleheküljel: http://www.siseministeerium.ee/uuringud-2/.

Kristina Kareva
pressinõunik
 

Head ajakirjanikud!

Ootame Teid kolmapäeval, 30. juunil kell 10.00 Siseministeeriumisse Narva piiripunkti eelse piiriületuse ooteala kasutamisega seotud halduslepingu lisa allkirjastamisele.

Seoses 30. juunil 2010 jõustuva riigipiiri seaduse muudatusega allkirjastavad siseminister Marko Pomerants ja Narva linnapea Tarmo Tammiste halduslepingu lisa, millega reguleeritakse Narva maanteepiiripunkti eelse piiriületuse ooteala kasutamisega seonduv.

Allkirjastamine toimub Siseministeeriumi suures sinises saalis (Pikk 61).

Oma tulekust palume teatada:

pressinõunik Kristina Kareva - tel: 6125227; 5256542; kristina.kareva@siseministeerium.ee
pressinõunik Kristel Tuul - tel: 6125031; 5054231; kristel.tuul@siseministeerium.ee

Pressiteade nr 53
18. juuni 2010

2010. aasta mais koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1431 sünniakti*.

Mais registreeriti 747 poisi ning 684 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 26 paari, nendest 7 paari poisse, 9 paari tüdrukuid ja 10 segapaari.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Oliver, Markus, Artjom, Mattias, Rasmus, Robert, Robin, Daniel, Hendrik ja Gregor. Tütarlastele pandi enim nimeks Sofia, Lisandra, Marta, Emily, Mirtel, Polina, Alisa, Emma, Kirke, Sandra ja Aleksandra.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna mai statistika järgi on Tallinnas registreeritud 510 lapse sünd, Harjumaal 196, Tartumaal 176, Ida-Virumaal 119, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 57, Viljandimaal 48, Raplamaal 44, Järvamaal 37, Saaremaal 28, Võrumaal 28, Läänemaal 25, Põlvamaal 25, Jõgevamaal 23, Valgamaal 22 ja Hiiumaal 7 lapse sünd. Registreeriti 9 surnult sündi.

2010. aasta mais registreeriti kokku 310 abielu, vaimulike poolt sõlmiti neist 39.

Perekonnaseisuametites registreeriti 234 abielulahutust.

Regionaalministri käskkirjaga anti mais 62 isikule uus nimi, nendest eesnimi 12, perekonnanimi 43 ning ees- ja perekonnanimi 7 isikule.

2010. aasta mais registreeriti 1319 surma.

2009. aasta maikuus registreeriti 1295 sündi, 323 abielu, neist 41 vaimulike poolt, 217 abielulahutust, 82 nimemuutmist ja 1241 surma.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisu aktide üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Pressiteade nr 52
17. juuni 2010

Regionaalminister Siim Kiisler toonitas täna, 17. juunil Sisekaitseakadeemia halduskolledži lõpetajaid tervitades suurt vajadust kvalifitseeritud spetsialistide järele.

„Mul on hea meel, et Sisekaitseakadeemia haldusjuristi süvaõppe läbinud saavad ühtlasi koos diplomiga ka linna- ja vallasekretäri kutsetunnistused. Just kaasaegse juuraharidusega inimesi on paljudes valdades hädasti vaja,“ ütles regionaalminister oma kõnes.

„Vaid head spetsialistid suudavad muuta kohalikud omavalitsused tugevamaks. Tihti on omavalitsuste madal võimekus kinni heade ametnike nappuses, sest kõigil 226 omavalitsusel ei jätku vastava haridusega inimesi. Täna ülikooli lõpetanud spetsialistid suudavad kindlasti muuta omavalitsused tugevamaks, luues eeldusi ettevõtluse arenguks ja uute töökohtade tekkeks. See omakorda tähendab suuremat maksutulu ja seeläbi paremat elukeskkonda ja teenuseid inimestele,“ lisas Kiisler.

Pressiteade nr 51
17. juuni 2010

Täna, 17. juunil kinnitas Vabariigi Valitsus regionaalminister Siim Kiisleri ettepanekul perioodi 2009-2012 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) muudatuse, millega lisatakse kavasse Järva maakonna projektid.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul näitab otsus Järva maakonna KOIT kava projektide kohta taas, et ka rasketel aegadel on piisava ettevõtlikkuse korral võimalik suuri asju teha. „Tunnustan neid omavalitsusi, kes on osanud oma kulud tuludega tasakaalus hoida. See võimaldab neil ka praegu investeerida olulistesse objektidesse ja sealtkaudu anda tööd paljudele inimestele,“ lausus Kiisler.

Muudatusega täiendatakse kava nelja Järva maakonna projektiga, mille maksimaalne toetussumma on ligi 24 miljonit krooni ja kolme reservprojektiga maksimaalse toetussummaga ligi 70 miljonit Eesti krooni.
2009-2012 KOIT kava koosseisu kuulub eelnevalt 13 maakonna 51 projekti maksimaalse toetussummaga üle 594 miljonit krooni ja 49 reservprojekti maksimaalse toetussummaga ligi 600 miljonit krooni.

Pärast muudatust ei sisalda 2009-2012 KOIT kava veel Harju projektide nimekirja. Harju maakonnast esitatud projektide osas on menetlus viibinud taotlejatelt laekunud vaidlustuste tõttu ning osa projekte vajasid seetõttu täiendavaid hindamisi. KOIT kava kehtestatakse mitmes etapis, et ülejäänud 14 maakonda saaksid oma projektidega kiirelt edasi minna sõltumata osade projektide menetlusaja pikenemisest.

Investeeringutoetuste kava muudatus jõustub valitsuse korralduse kinnitamisel. Seejärel on võimalik kavasse kantud projektide osas esitada taotlused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

Perioodil 2007-2013 saab Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondist regionaalarengu programmidele toetust kokku rohkem kui kuus miljardit krooni. Ligi 2,25 miljardit krooni on mõeldud kohalike avalike teenuste arendamiseks.

Kohalike avalike teenuste arendamine meetme raames toetatakse investeeringuid kohalike avalike teenuste osutamiseks, sh olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamiseks ja ümberkohandamiseks. Toetust saavad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ning mittetulundusühendused ja sihtasutused. Esitatud eeltaotluste vastavuskontrolli ja valiku korraldab Siseministeerium. Kavad koostatakse perioodide 2007-2010 ja 2009-2012 kohta. KOIT kavade raames on eraldatud 179 projektile Euroopa Liidu struktuurifondidest toetusvahendeid kokku ligi 1,933 miljardit krooni. Lõpetatud või töös on 114 erinevat projekti, mille tulemusel saab uue väljanägemise hulk lasteaedu, koolimaju, kultuurikeskusi ja hoolekandeasutusi.

Lähem info: http://www.siseministeerium.ee/35930

Pressiteade nr 50
17.06.2010

 Täna, 17. juunil antakse Sisekaitseakadeemia pidulikul lõpuaktusel diplomid 212 kõrgharidusõppe lõpetajale. Ühtlasi toimub aktuse raames ka inauguratsioonitseremoonia, millega kinnitatakse uueks rektoriks Lauri Tabur.

„Kõik need noored inimesed, kes on oma haridustee läbinud Sisekaitseakadeemias, on oma valikuga teinud nii enda kui ka riigi jaoks väga olulise sammu. See valik näitab tahet oma riigi ja selle inimeste heaks midagi olulist ära teha ja riigi kohus on vastsetele koolilõpetajatele kogemuste omandamiseks võimalused luua,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Sel aastal saavad Sisekaitseakadeemia lõpudiplomi kokku 212 kõrgharidusõppe lõpetajat – neist 87 päeva- ning 125 kaugõppes. Finantskolledži maksunduse ja tolli eriala diplomi saavad 51, Halduskolledži halduskorralduse eriala diplomi 37 ning Justiitskolledži korrektsioonieriala diplomi 33 lõpetajat. Politsei- ja piirivalvekolledži lõpetajaid on piirivalveteenistuse kutsealal tänavu 29 ning politsei erialal 32. Päästekolledži päästeteenistuse erialal on lõpetajaid 30.

Kiitusega cum laude diplomid saavad 14 tudengit. Enim on silmapaistvalt heade tulemustega lõpetajaid maksunduse ja tolli erialal.

„Mul on hea meel tõdeda, et suudame tänastele lõpetajatele ka reaalsed töökohad tagada ning uusi, hakkajaid noori ametnikke jagub sisejulgeolekut tagama kõikjale Eestis,“ lisas Pomerants.

Lisaks siseministrile on Sisekaitseakadeemia lõpetajaid oma sõnavõttudega tervitamas ka regionaalminister Siim Kiisler ning teiste riigiasutuste juhid. Avakõne peab senine rektor Priit Männik ning sõna võtavad Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin, Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhataja Raivo Piiritalo. Lõpetajate poolt esineb kõnega kadett Anti Sulavee.

Lisaks lõpudiplomite üleandmisele toimub aktuse raames ka inauguratsioonitseremoonia, kus ametisse asuv rektorikandidaat Lauri Tabur võtab ametist lahkuvalt rektorilt üle ametiketi ning annab ametivande.

„Olen seadnud endale eesmärgiks arendada Sisekaitseakadeemia rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekuala kõrgkooliks. Meil on selleks täna väga suur potentsiaal ja lai rahvusvaheline võrgustik, mida oskuslikult ära kasutades suudame pürgida maailma parimate sisejulgeolekuakadeemiate hulka,“ võttis ametisse astuv rektor kokku oma lähiaastate plaani.

Sel aastal on Sisekaitseakadeemia ja selle erinevate õppeüksuste lõpetajaid kokku ligi 500. Konstaabli erialal Paikusel on lõpetajaid 68  ning piirivalveametniku kutsealal Murastes 46. Justiitskolledži vanglaametnike kutseõppe lõpetajaid on 43. Väike-Maarja koolis on eksamid parasjagu käimas, kuid kõigi eelduste kohaselt peaks sealt peagi lisanduma 24 päästespetsialisti, 10 päästekorraldaja ja 20 päästja eriala lõpetajat.  

NB! Esmakordselt on võimalik aktuse otseülekannet jälgida Sisekaitseakadeemia kodulehel: www.sisekaitse.ee

Head ajakirjanikud!

Sisekaitseakadeemia lõpuaktus toimub täna, 17. juunil Nokia Kontserdimajas algusega kell 12.00.  Rektorile ametiketi üleandmine leiab aset kell 14.00.

Aktuse kajastamiseks palume ühendust võtta:

Ene Puhm
Sisekaitseakadeemia turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel 696 5529; 5814 1957
E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee

Pressiteade nr 49
15.06.2010

Regionaalminister Siim Kiisler ütles täna regionaalse pendelrände uuringu lõpuseminaril, et mobiilpositsioneerimise teel saadud teave saab aluseks tuleviku regionaalpoliitika ja teiste valdkondade kavandamisel.

Kiisleri sõnul annab uudne kogu riiki hõlmav uuring ajakohast infot, mida meil seni pole olnud. "Eestis on inimeste mobiilsus viimastel aastatel kasvanud. Liigutakse nii kodu- ja töökoha, kui ka vaba aja veetmise keskuste vahel. Ka sesoonsed muutused on märgatavad. Ligikaudu 5% inimestest näiteks liigub suvel kuuks ajaks keskustest väiksematesse omavalitsustesse,“ ütles Kiisler.

Regionaalminister rõhutas, et teave regionaalsest mobiilsusest on vajalik mitte ainult avalikule sektorile, vaid ka ettevõtlusele. "Kindlasti on sellest uuringust palju õppida näiteks ühistranspordi planeerimisel. Samas pean väga oluliseks, et suudame siit saadavat teavet vahendada ka erasektorile. Nii saame üheskoos aidata kaasa Eestis efektiivsema ettevõtluskeskkonna ja mugavama elukeskkonna tekkele," selgitas minister.

Uuringu koostamisel on lähtutud uudsest mobiilside anonüümsete kõnetoimingute positsioneerimise metoodikast, mille on välja arendanud Tartu Ülikooli spin-off ettevõte Positium LBS ja Tartu Ülikooli geograafia osakond. Uuring valmib Siseministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetoolis 25. juuliks 2010. Kogu projekti tulemusena valmistatakse ette ka teaduslik metoodika ja mobiilpositsioneerimise andmebaas rahvastiku lühiajalise mobiilsuse pidevaks seireks, mis on oluliseks täienduseks senisele rahvastiku ja rändestatistikale ja alternatiiviks pikema ajalise väldaga rahvaloendustele. 

Pressikutse
14. juuni 2010

Lugupeetud ajakirjanikud!

Homme, 15. juunil algusega kell 9.30 toimub Tallinnas Radisson SAS (Rävala pst 3) Hamburgi saalis Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava regionaalse pendelrände uuringu tulemusi tutvustav aruteluseminar. Valmiv uuring annab olulist teavet tänase asustussüsteemi iseärasustest ja igapäevasest ruumilisest mobiilsusest Eestis. See on vajalik info kogu asustussüsteemi kujundamisel, ruumilisel planeerimisel ning teenuste ruumikorralduse mugavamaks muutmisel.

Uuringu koostamisel on lähtutud uudsest mobiilside anonüümsete kõnetoimingute positsioneerimise metoodikast, mille on välja arendanud Tartu Ülikooli spin-off ettevõte Positium LBS ja Tartu Ülikooli geograafia osakond. Uuring valmib Siseministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetoolis 25. juuliks 2010. Kogu projekti tulemusena valmistatakse ette ka teaduslik metoodika ja mobiilpositsioneerimise andmebaas rahvastiku lühiajalise mobiilsuse pidevaks seireks, mis on oluliseks täienduseks senisele rahvastiku ja rändestatistikale ja alternatiiviks pikema ajalise väldaga rahvaloendustele.  

Seminari avab regionaalminister Siim Kiisler. Uuringu tulemusi esitlevad uuringu läbiviijad Tartu Ülikooli spin-off ettevõttest Positium LBS.

Oma tulekust palume teatada avalikud@siseministeerium.ee või telefonil 612 5031.

Pressiteade nr 48
11. juuni 2010

Täna, 11. juunil toimus Jõgeva Linnavolikogus kohaliku omavalitsuse internetipõhise infosüsteemi VOLIS pilootprojekti avaüritus. Süsteem valmis Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel.

VOLIS järgib e-valitsemise parimaid tavasid ning aitab kaasa lihtsamale ja kiiremale asjaajamisele kohalikes omavalitsustes. Süsteemi tarkvara saavad kasutada kõik Eesti omavalitsused.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul toetab VOLISe kasutuselevõtt osalusdemokraatiat ning muudab omavalitsuse otsustusprotsessi avatumaks.

„Linna- ja vallavalitsuste ning volikogude uus infosüsteem võimaldab kodanikel jälgida reaalajas omavalitsuste istungeid. See on suur samm kohalike e-teenuste arengus,“ ütles regionaalminister.
Infosüsteem on avatud lähtekoodiga ning kasutuslitsentsi omanik on riik, mis võimaldab VOLISt edasi arendada. „Kuigi riikide omavalitsussüsteemid on erinevad, võib tulevikus osutuda võimalikuks tarkvara rakendamine ka välisriikides,“ lisas Kiisler.

Kiisleri sõnul võimaldab uus avalik teenus senisest enam kaasata omavalitsuse tegemistesse kohalikku elanikkonda. „VOLIS loob oma töökeskkonna volikogude ja kohalike omavalitsuste liikmetele ning näitab interneti vahendusel istungisaalis toimuvat koos päevakorra materjalidega ka avalikkusele. Lisaks saab reaalajas jälgida istungi protokolli valmimist,“ selgitas Kiisler.

VOLISe projektijuht Henri Pook sõnas, et e-riigi võimalusi täiustava VOLISe pilootprojekt Jõgevamaal tekitas suurt huvi infosüsteemi vastu. „Valmisolekut VOLISe kasutuselevõtmiseks on väljendanud kõik Jõgevamaa omavalitsused ehk kolm linna ja kümme valda. Samuti on ka teised Eesti omavalitsused huvi üles näidanud.“

VOLISt saavad kasutada registreeritud kasutajad ID-kaardi või mobiil-ID abil. „Süsteemi registreeritud kasutajateks saavad VOLISega liitunud omavalitsuste volikogude ja juhtorganite liikmed ning ametnikud. Kodanikel pole istungi jälgimiseks ja materjalide lugemiseks vaja ennast sisse logida,“ lisas Pook.

VOLIS valmis regionaalministri valitsemisalas ning tarkvara arendajaks oli riigihankega valitud ettevõte Smartlink OÜ. Tarkvara funktsionaalsus- ja turvaauditi viis läbi Cybernetica AS ning projekti õigusnõustaja oli Auksmaa, Madal ja Partnerid OÜ.

Lisainfo:
Margus Kreinin
VOLISe juhtrühma esimees
kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja
Siseministeerium
margus.kreinin@siseministeerium.ee
tel: 612 5039

Henri Pook
projektijuht
VOLIS
henri.pook@jogevamv.ee
Tel: 5169291
http://kov.riik.ee/projektid/volis
 

Eile ja täna, 9.-10. juunil Moskvas toimunud rahvusvahelisel foorumil arutati võimalusi Afganistani narkotootmise ning narkokuritegevuse leviku tõkestamiseks.

Ligi 40 riigi kõrgetasemelised esindused kohtusid Moskvas, et üheskoos teadvustada narkokuritegevuse vastast võitlust kui väljakutset kogu rahvusvahelisele üldsusele. Sedavõrd mastaapsel foorumil käsitleti Afganistani narkotootmist esmakordselt.

Sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koorti sõnul rõhutasid paljud riigid oma sõnavõttudes, et narkokuritegevuse vastases võitluses on tähtis roll Kesk-Aasia transiitriikide keskvõimul – see peab olema tugev ja suutma jõulisemalt sekkuda.

„Ühiselt tõdeti, et heroiin ning muud Afganistanis toodetavad narkootikumid kujutavad endast tõsist ohtu nii Euroopa Liidu kui ka Venemaa jaoks ning probleemiga tuleb koostöös tegeleda,“ ütles Koort.

Narkokuritegevuse tõkestamise ja kuritegude avastamise aluseks on kiire teabevahetus ja praktiline koostöö. Selle tõhustamiseks sõlmisid Venemaa Föderatsiooni Narkootiliste Ainete Ringluse Kontrolli Föderaalteenistus ja Eesti Vabariigi Siseministeerium vastava koostööleppe juba 2006. aastal. Leppe eesmärk on tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete salakaubavedu. Samuti on leppega määratud tegevused vajalikud narkootiliste ainete ringlusega seotud isikute välja selgitamiseks ja kinnipidamiseks. 

Koort lisas, et narkokuritegevuse vastases võitluses on mõlemad riigid seni edukat koostööd teinud ning eelmise aasta novembris sõlmiti lisaks protokoll eeskätt just piirialade osaluse tõhustamiseks narkokuritegevuse alases koostöös ja teabevahetuses. Ühtlasi sätestati protokolliga kahe riigi vastavate asutuste otsekoostöö võimalused narkokuritegevusega seotud teabe vahetamiseks. 

Moskvas toimunud foorumil osalesid Eesti poolt Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, sisejulgeolekunõunik Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas Rein Orav ning Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalteabe büroo erimenetleja politseileitnant Aleksander Gutmann.

Pressiteade nr 46
7. juuni 2010

Regionaalminister Siim Kiisler tõstis täna, 7. juunil KUMUs toimunud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ visioonikonverentsil esile vabaduse kui Eesti pikaajalise visiooni sõlmpunkti.

„Inimene saab tunda end hästi ainult elades keskkonnas, mis talle sobib ning tehes tööd, mis talle meeltmööda on. Vabadusest valida elukohta ja tööd tuleneb kõik muu. Sellepärast vajame vabadusele tuginevat ühist visiooni Eesti pikaajaliseks arenguks,“ ütles regionaalminister.
Kiisleri sõnul on pikaajalist selget visiooni vaja nii inimestele, kes vajavad turvatunnet oma elu ja töö suhtes, kui ka riigile, et teha mõtestatult pikaajalisi investeeringuid tulevikku. „Ühist arusaama sellest, kuhu Eesti liigub, on vaja ka investoritele, kes siin töökohti loovad. Samamoodi maailma tipptegijatele igal alal, kes võiksid tahta oma elu Eestiga siduda,“ selgitas Kiisler.

„Eesti 2030+“ visioonikonverentsi eesmärgiks oli tutvustada uue üleriigilise planeeringu lähtekohti ning ruumilise arengu visiooni olemust ja selle omamise vajalikkust. Konverentsil anti ülevaade Eesti arengust Euroopa kontekstist ja Läänemere visiooni mõjust meie senisele planeerimispraktikale. Lisaks võimaldavad diskussioonipaneelis toimuvad arutelud saada osalejatelt tagasisidet ruumilise arengu visiooni töövariandi kohta ja arutada ühiselt visiooni edasiarendamist ning täiendamist.

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ on uute teemadena kavas käsitleda merealasid ning lisaks linnade võrgustikule ka maapiirkondade asustust. Protsessi käigus võib lisanduda täiendavaid teemasid, mis riigi ruumilise arengu seisukohalt vajavad lahendamist.

Uue üleriigilise planeeringu koostamise „Eesti 2030+“ algatas Vabariigi Valitsus 4.veebruari 2010 korraldusega nr 32.

Pressiteade nr 45
4. juuni 2010

Täna, 4. juunil Peipsimaa Külastuskeskuse avamisüritusel osalenud regionaalminister Siim Kiisler kiitis kohalikke, kes oskavad sealset vanausuliste kultuurikildu säilitada ja väärikalt tutvustada.

Regionaalministri sõnul on igal kohal oma väärtus ja eripära, aga mõned oskavad oma lugu teistest paremini jutustada. „Peipsi vanausuliste lugu ulatub 350 aasta taha. See on karm ellujäämisest kõnelev jutustus, mis väärib kindlasti edasirääkimist. Siinsed inimesed on ära teeninud suure tunnustuse selle eest, et nad on suutnud oma kultuuri hoida ja samas ka väärikalt tutvustada kogukonna õitsengu huvides,“ ütles Kiisler.

Regionaalminister lisas, et piirkonna jaoks on kindlasti väga olulised uue külastuskeskusega loodavad töökohad. „Ma näen siin siirast soovi edendada käsikäes kohalikku kultuuri ja aidata kaasa piirkonna arengule. Usun, et Eesti ja Norra maksumaksjate toel valminud külastuskeskus hakkab teenima nii kohalike, kui ka välismaalt saabuvate uudistajate huve. Turistid toovad piirkonda uut elu, tulu ja töökohti ning kui inimesel on tööd, tuleb kõik muu juba lihtsamalt,“ sõnas Kiisler.

Peipsimaa Külastuskeskuse loomise projekt sai rahastust Norra ja EMP finantsmehhanismidest ning Peipsiveere programmist 3 095 945 krooni ulatuses. Kohaliku omaalgatuse programmist toetati Peipsimaa Külastuskeskuse sisustamist 44 669 krooniga.

Lisainfo programmide kohta siseministeeriumi kodulehelt: http://www.siseministeerium.ee/9670/

Pressikutse
4. juuni 2010

Lugupeetud ajakirjanikud!

Esmaspäeval 7. juunil toimub üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ - milline on Eesti ruumilise arengu visioon? teemaline konverents.

Konverents toimub 7. juunil KUMU auditooriumis algusega kell 12.30.

Konverentsil tutvustatakse Eesti ruumilise arengu visiooni olemust ning selle omamise vajalikkust. Antakse ülevaade Eesti arengust Euroopa kontekstis, tuuakse näiteid visioonil baseeruva arengu edulugudest ja Läänemere visiooni mõjust meie senisele planeerimispraktikale.
Eesmärgiks on tekitada laiapõhjalist arutelu üleriigilise planeeringu koostamisel ning luua alus Eesti ruumilise arengu visioonile.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamiseks eesmärgiks on riigi ruumilise arengu suunamine. Erinevalt teistest planeeringutest käsitleb üleriigiline planeering ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna.

Uue üleriigilise planeeringu koostamise Eesti 2030+ algatas Vabariigi Valitsus 04.02.2010 korraldusega nr 32.

Huvi korral, võtke palun ühendust siseministeeriumi avalike suhete osakonna pressinõunik Kristel Tuulega tel. 612 5031; 50 54 231 või kristel.tuul@siseministeerium.ee; avalikud@siseministeerium.ee

Pressiteade nr 44
3. juuni 2010

Täna, 3. juunil osales siseminister Marko Pomerants Luksemburgis toimunud sise- ja justiitsküsimuste nõukogu kohtumisel, kus põhiteemaks Euroopa sisejulgeoleku väljakutsed. Siseministrid arutasid Euroopa sisejulgeoleku strateegia ellurakendamist ning ELi agentuuride operatiivkoostöö tõhustamist.

„Eesti seisukohalt on huvitav märkida, et suur osa liikmesriike pidas oluliseks prioriteediks ka küberjulgeolekut,“ ütles Pomerants. Siseministri sõnul on interneti ja sotsiaalvõrgustike laialdane kasutus tõstnud sise- ja justiitsministrite päevakorda mitmed uued ohud, nagu identiteedivargused, elektroonilised pettusskeemid ning küberrünnakud. „Hea on tõdeda, et Eesti selgitustöö ning kogemus antud valdkonnas on leidmas üha laialdasemat kandepinda,“ tõdes Pomerants. Siseministri sõnul oli huvitav Hollandi kolleegi ettepanek käivitada globaalne küberturvalisusega tegelev asutus, mis kannaks hoolt interneti tervise eest. Euroopa Komisjon esitab 2010. aasta jooksul teatise sisejulgeoleku strateegia rakendamise ning operatiivkoostöö tõhustamise kohta.
Euroopa Komisjon andis ministrite kohtumisel ülevaate Schengeni infosüsteemist, mis peaks uue ajakava järgi rakenduma alles 2013. aastal. Nõukogu kiitis heaks Euroopa narkootikumidevastase võitluse pakti, mille eesmärgiks on suunata liikmesriikide koostööd narkokaubanduse vastases võitluses. Võeti vastu järeldused Euroopa rände- ja varjupaigapakti ellurakendamise kohta, soovitused elektrooniliste väravate kasutamise kohta piiripunktides ning järeldused saatjata alaealiste ebaseadusliku rände osas. Euroopa Komisjon tutvustas ettepanekut viisavabaduse andmiseks Albaaniale ja Bosnia- Hertsegoviinale, samuti ELi- Türgi tagasivõtulepingu eelnõu.
Siseminister Marko Pomerantsi saatsid visiidil nõunikud siseküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu ja Uku Särekanno ning siseministeeriumi nõunik Euroopa Liidu alal Maila Sass.
 

Pressiteade nr 43
3. juuni 2010

Täna, 3. juunil Luksemburgis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil kiideti heaks viisalihtsustuslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Gruusia vahel. Leping näeb ette lihtsustatud korra viisade väljastamiseks Gruusia kodanikele ning rakendub üheskoos EL- Gruusia tagasivõtulepinguga.

„Gruusia lähendamine Euroopale on Eestile oluline prioriteet,“ ütles Pomerants. Siseministri sõnul avardab leping Gruusia kodanike võimalusi Euroopa Liitu reisimisel ning loob eeldused edasiseks tööks viisavabaduse suunal. Leping näeb ette vähendatud viisatasu kõikidele Gruusia kodanikele ning loetleb viisatasust vabastatud kodanike kategooriad (näiteks pensionärid, õpilased, alaealised isikud, ametlike delegatsioonide liikmed, spordi- ja kultuuriüritustel osalejad). Lihtsustub viisa taotlemise protseduur ning nähakse ette lühemad tähtajad taotluste läbivaatamiseks. Varasemalt on Euroopa Liit sarnased lepingu sõlminud Venemaa, Ukraina, Moldova ning Lääne-Balkani riikidega. Euroopa Liidu kodanikele kehtib Gruusia külastamisel viisavabadus.

Siseministri sõnul on iga viisalihtsustuslepingu sõlmimise eelduseks toimiv koostöö ebaseaduslike sisserände takistamisel ning tagasivõtulepingu sõlmimine. „Paralleelselt viisalihtsustuslepinguga jõustub EL- Gruusia tagasivõtuleping, mis näeb ette lihtsustatud korra illegaalsete immigrantide väljasaatmiseks“ ütles Pomerants. Tagasivõtulepingu jõustumine võimaldab kasutada väljasaatmisel kiirmenetlust, lihtsustab väljasaatmiseks vajalike dokumentide väljastamist ning näeb ette ka kohustuse võtta vastu kolmandate riikide kodanikud, kes sisenenud ELi ebaseaduslikult Gruusia kaudu.
 

Pressiteade nr 42
1. juuni 2010

Regionaalminister Siim Kiisleri juhitav regionaalsete investeeringutoetuste programmi komisjon toetas 45 taotlusprojekti 17,6 miljoni krooniga.

Regionaalminister Siim Kiisler: „Täna, lastekaitse päeval on mul hea meel teatada, et toetust saanute hulgas on palju laste ja noortega seotud objekte - erinevad mänguväljakud, noortekeskused, lasteaiad ja koolid. See raha annab tööd paljudele ehitusmeestele ja teistele meistritele. Tegemist on reaalse tööga, mis tuleb ära teha ja mul on hea meel, et riik saab raskel ajal siin kohalikele inimestele tööd pakkuda.“

2010.aasta I vooru 1.etappi laekus kokku 121 taotlusprojekti, millest teise etappi suunati neist 56. Komisjoni otsusega kinnitati toetused 45 projektile. Taotlusnõuetele mittevastavuse ja vahendite lõppemise tõttu jäid toetuseta 11 projekti.

Programmi eesmärgiks on parandada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust regioonides ning toetada sellega kohaliku elukeskkonna arengut. Programmi toetused on suunatud ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööde teostamiseks hoonetes ja rajatistes, et parandada hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimusi eelkõige laste ja noorte ning perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks.

Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm käivitus 1998. aasta alguses. Kokku on programmi algusest, 1998. aastast kuni praeguseni toetatud 1570 projekti kogusummas 382 miljonit krooni. Programmi vahendid on viimastel aastatel vähenenud, sest hasartmängumaksus laekumised on vähenenud ja programmile eraldatakse 12,7% hasartmängumaksu laekumistest. Aasta tagasi, 2009. aasta mais jagati toetusteks 18 miljonit krooni.

Taotluste esitamise järgmine tähtaeg on 15. september 2010.

Lisainformatsioon programmi ja komisjoni otsuste kohta http://www.siseministeerium.ee/?id=14980

Loetelu toetuse saajatest saadaval siin:

http://www.siseministeerium.ee/public/2010_Iv_otsused_veebile_ja_mv-le.pdf

Mais tegi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) viimased otsused regionaalministri poolt tootmisele ja logistikale suunatud ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavate projektide jaoks eraldatud 200 miljoni krooni osas. Toetust anti 2009. aastal avatud piirkondade konkurentsivõime meetmest, mida rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul väärib tehtud otsuste puhul tähelepanu loodavate töökohtade hulk ning kaasatav erakapitali maht. „Olen seda meelt, et töökohtade tekkele kaasa aitamine on parim regionaalpoliitika. Selle 200 miljoni krooni raames toetatava üheksa projekti puhul on mõju mitme piirkonna arengule tõesti silmaganähtav. Ligi 600 uut töökohta 90-s ettevõttes – see on Eesti mastaabis suur samm. Väga oluliseks pean ka 14 miljardi krooni erakapitali kaasamist, sest töökohad on küll riigi prioriteet, aga need saavad tekkida ikkagi läbi reaalselt toimivate konkurentsivõimeliste ettevõtete,“ sõnas Kiisler.

Kokku sai 200 miljoni krooni raames toetust 9 projekti. Nende elluviimise tulemusena saavad rajatavast või rekonstrueeritavast infrastruktuurist kasu ligikaudu 90 ettevõtet kokku ligikaudu 246 hektaril. Investeeringu tulemusena luuakse eeldused kuni 600 töökoha loomiseks. Samuti aidatakse kaasa ligikaudu 14 miljardi krooni ulatuses erainvesteeringute kaasamisele. Taotlusi sai EASile esitada jooksvalt 2. septembrist 2009, kuni rahastatud projektide ja esitatud taotluste rahaline kogumaht ületas ettevõtluskeskkonda arendavate projektide jaoks ette nähtud eelarvet.

Meetme raames toetati tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri nagu juurdepääsuteed, vee- ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid ning küttetrassid. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta oli 35 miljonit krooni, mis sai moodustada kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

Näiteks toetati Kohtla-Järve, Püssi ja Rakvere tööstusalade juurdepääsuteede rekonstrueerimist ning Võrumaal Võrukivi tööstusala teede rajamist. Samuti toetati uute tööstusalade loomist Pärnumaal Audru valda ja Ida-Virumaal Vaivara valda. Audru valda Põldeotsa külla rajataval tööstusalal saab toetuse abiga rekonstrueerida elektrikaabliliinid, rajada juurdepääsuteed ja välisvalgustuse ning sadevete-, kanalisatsiooni- ja magevee trassid.

„Äärmiselt positiivne on, et avalik sektor kohalike omavalitsuste näol peab samuti oluliseks ka omalt poolt panustada piirkonna ettevõtlusesse läbi kvaliteetsete ning kõigi infrastruktuuridega kaetud alade loomise,“ tõdes EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme eesmärgiks on tõsta piirkondade konkurentsivõimet, muutes piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. Toetust said taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Infot toetatud projektide kohta saab EASi kodulehelt www.eas.ee
 

Pressiteade nr 41
21. mai 2010

2010. aasta aprillis koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1320 sünniakti*.

Aprillis registreeriti 682 poisi ning 638 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 18 paari, nendest 9 paari poisse, 5 paari tüdrukuid ja 4 segapaari.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Kristjan, Marten, Oliver, Markus/ Markkus, Artjom, Gregor, Kaspar, Martin, Maksim ja Robin. Tütarlastele pandi enim nimeks Anastasia/ Anastassia, Arina, Elisabeth/ Elizabeth, Sofia, Marta, Eliise, Grete, Iiris, Lisandra ja Milana.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna aprilli statistika järgi on Tallinnas registreeritud 445 lapse sünd, Tartumaal 186, Harjumaal 183, Ida-Virumaal 108, Pärnumaal 95, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 36, Võrumaal 33, Valgamaal 32, Raplamaal 31, Saaremaal 30, , Järvamaal 28, Jõgevamaal 22, Põlvamaal 20, Läänemaal 16 ja Hiiumaal 9 lapse sünd. Registreeriti 4 surnult sündi.

2010. aasta aprillis registreeriti kokku 330 abielu, vaimulike poolt sõlmiti neist 14.

Perekonnaseisuametites registreeriti 223 abielulahutust.

Regionaalministri käskkirjaga anti aprillis 107 isikule uus nimi, nendest eesnimi 16, perekonnanimi 80 ning ees- ja perekonnanimi 11 isikule.

2010. aasta aprillis registreeriti 1266 surma.

2009. aasta aprillikuus registreeriti 1361 sündi, 327 abielu, neist 14 vaimulike poolt, 223 abielulahutust, 146 nimemuutmist ja 1374 surma.

*Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisu aktide üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Iibe statistikat ja rahvastiku demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Pressiteade nr 40
18. mai 2010

Teisipäeval, 18. mail siseministeeriumis kogunenud väikesaarte komisjoni koosolekul arutati püsiasustusega väikesaarte rahvastiku, transpordi ja keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme. Samuti tutvustati koosolekul väikesaartega ühenduse pidamiseks vajaliku viie laeva ehitamise projekti.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on kindlustunnet laevaühenduse osas neil saartel pikisilmi oodatud. „Me oleme astumas regionaalpoliitiliselt väga suurt sammu. Valitsus on otsustanud eraldada 340 miljonit krooni Abruka, Kihnu, Prangli, Ruhnu ja Vormsi liinidele uute laevade tellimiseks. Hea on see, et seekord pole me sunnitud otsima hädalahendusi. Need laevad ehitatakse just konkreetsete saarte vajadusi arvestades. Ometi kord on meil projekteerima asudes võimalik ära kuulata ka kohalike inimeste ootused ja vajadused,“ ütles Kiisler.

Regionaalministri sõnul on uute laevade esmafunktsioon saarte elanike teenindamine. „Püsielanike kõrval mõtleme kindlasti ka turismi elavdamise ja seeläbi töökohtade loomise võimalustele. Kolmas eesmärk on keskkonnasäästlikkus – tahame, et valmivad laevad vastaksid uusimatele keskkonnanõuetele,“ selgitas Kiisler.

Minister lisas, et laevadele leitakse operaatorid avalike konkursside kaudu.

Väikesaarte komisjon on moodustatud Vabariigi Valitsuse korraldusega väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste arutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika küsimustes, et aidata kaasa riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmisele püsiasustusega väikesaartel.