Regionaaltoetusi maksti 2009. aastal üle miljardi krooni

Pressiteade nr 19
3. märts 2010

Siseministeerium avaldas kodulehel ülevaate regionaaltoetuste maksmisest 2009. aastal. Möödunud aastal tehti rahastamisotsus 2329 regionaalprojekti elluviimiseks, välistoetusi sai sealhulgas 231 projekti. Regionaalministri haldusalas olevast 25 erinevast toetusmeetmest ja -programmist maksti projektidele toetust üle miljardi krooni.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul näitab ülevaade 2009. aasta toetustest, et need, kes räägivad, et Eestis puudub regionaalpoliitika, on eksiteel. „Eesti riik suunab piirkondadesse ainuüksi regionaaltoetustena üle miljardi krooni aastas. See tähendab, et igale kümnele kroonile maksutulule lisandub väljaspool suuri keskusi vähemalt 1 kroon regionaaltoetuste kujul. Kõik need toetused aitavad elukeskkonna kvaliteeti ühtlasena üle kogu Eesti,“ sõnas Kiisler.

2009. aasta oli regionaaltoetuste eraldamise ja väljamaksmise osas rekordiline - aasta jooksul maksti välja 1,1 miljardit krooni. Regionaaltoetuste abiga jõudis 2009. aastal lõpule 2203 projekti, neist 51 välisraha ja 2152 siseriikliku rahastamise toel, toetuse mahuga 485 miljonit krooni. Suurim eraldatud toetuse summa oli 80 miljonit krooni Teaduskeskus AHHAA ehitamiseks ja püsiekspositsiooni loomiseks Tartus. Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Saare ja Võru maakonnas, kõige väiksem Harju maakonnas. Kõige rohkem projekte ühe elaniku kohta leidis toetust Hiiu maakonnas.

Piirkondade tasakaalustatud arengu toetamiseks otsustati 2009. aastal rahastada 114 projekti, mille elluviimise tulemusel tehakse korda vähemalt 32 kooli, 16 lasteaeda, 4 tööstusala, 26 külastus- ja 35 muud objekti. Mittetulundusühingute nõustamist ja koolitamist maakondlike arenduskeskustes toetati Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest 6,7 miljoni krooniga.

Eesti osaleb ka mitmes Euroopa territoriaalse koostöö programmis ning saab toetusi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist. Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu sai 2009. aastal 129 eestipoolset projektipartnerit toetust 235 miljonit krooni osalemaks 63 projektis. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist rahastati 2009. aastal 35 regionaalarengu projekti 47 miljoni krooniga.

Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Erinevatest regionaalarenguprogrammidest rahastati 2009. aastal ligi 2100 projekti 123 miljoni krooniga. Nende hulgas on toetused maakodudesse elektri ja puhta joogivee toomiseks, kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning näiteks Peipsiveere, Kihnu ja Setomaa kultuuripärandi tutvustamiseks.

Eestile on perioodil 2007-2013 regionaalpoliitika edendamiseks ette nähtud 6,1 miljardit krooni euroraha, millest on investeeringute kavade ja haldusotsustega kaetud juba 4,78 miljardit. Eraldatud rahast suurem osa investeeritakse väljaspool Tallinna asuvatesse koolidesse, lasteaedadesse, rahvamajadesse, sotsiaalkeskustesse, kultuuri- ja spordihallidesse - kokku 2,3 miljardit krooni. Oluline osa toetusest on suunatud ka ettevõtluse elavdamiseks – toetatakse turismi- ja tootmisettevõtete jaoks vajaliku tugiinfrastruktuuri loomist. Sellele lisanduvad investeeringud kohalikku ettevõtlust toetavatesse kompetentsikeskustesse, internetiühenduste väljaarendamisesse maapiirkondades ning tööstusaladesse vähemalt 600 miljoni krooni ulatuses.

Tutvu 2009. aasta regionaaltoetuste kokkuvõtte ning kaardiga toetuste jaotumisest Eestis siseministeeriumi kodulehel: http://www.siseministeerium.ee/2009-aasta-regionaaltoetuste-kokkuvote/