Esiteks, nagu teada, on Eestile olnud iseloomulik majandustegevuse jõuline koondumine pealinnaregiooni ja ka Tartu linnapiirkonda ning muude piirkondade panus sisemajanduse kogutoodangus ja eeskätt kõrgemat lisandväärtust loovas majandustegevuses on jäänud selle kõrval liialt tagasihoidlikuks.  

 

Majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole olnud mitmel pool Eestis piirkondliku ja kohaliku avaliku sektori poolt seni eriti prioriteetne ja seetõttu ka piisavalt tulemuslik.

Suurem osa energiast on kohalikus arendustegevuses olnud suunatud muudele olulistele tegevussuundadele nagu avalike teenuste osutamine (koolid, lasteaiad, kultuurimajad jms) ning muude inimeste vajaduste rahuldamisele. Töökoht pole nende hulka üldjuhul kuulunud. Omavalitsuste väiksuse tõttu ei tööta ka inimesed üldjuhul oma valla territooriumil ja on seetõttu kohalikust huvist justkui väljaspool. Selge on ka see, et tänane haldusmudel eeldab piirkondliku ettevõtluse tulemuslikuks arendustegevuseks palju tihedamat piirkondlikku koostööd kui senine praktika valdavalt on olnud.

Need on meile teadaolevad asjaolud.

 

Majandusarengu ja tööhõive tegelik olukord eri piirkondades on seniajani paljuski teadmata maa, kuivõrd ka tänane statistika ei võimalda sellekohast seiret piisavalt adekvaatselt teostada ega tulevikkuvaatavaid hinnanguid anda. Kui avanes võimalus mahukamaid ulatuslikumaid uuringuid rahastada Euroopa Sotsiaalfondi toel „Tarkade otsuste fondist“, otsustasimegi tellida uuringu, et lünki teadmistes likvideerida. 

 

Uuringu üldiseks eesmärgiks ongi saada teadmisi Eesti majanduse eeldatavate struktuurimuutuste piirkondlike mõjude kohta ning aidata ühtlasi tagada riigi, regioonide ja üksikute kohtade parem valmisolek muutustega edukamaks kohandumiseks, sealhulgas mõistagi ka võimalike regionaalsete tööhõiveprobleemidega toimetulekuks.   

 

Uuringu oluliseks osaks on ka uuringut läbi viinud ekspertide soovitused, milliseid erinevaid regionaal-, ettevõtlus ja tööturupoliitika alaseid meetmeid on vajalik selle kõige saavutamiseks täiendavalt rakendada.

Uuring annab ka soovitusi, milline võiks olla ühe või teise piirkonna majanduslikult konkurentsieeliseks, kompetentsiks või nišiks ning kuidas saavutada oma piirkonnaspetsiifiliste eelduste tõhusam ärakasutamine, nii kohalikus ettevõtluses kui arengus laiemalt.  

 

Uuringu ajastus on osutunud väga aktuaalseks. Ettenägemata ulatusega majanduslanguse saabumine on teinud omajagu korrektiive ka uuringu esialgses ülesandepüstituses. Üheltpoolt on tulnud seeläbi vähendada arvulisel kujul tööhõive prognooside tähtsust. Teiselt poolt on lõpptulemusena pööratud jällegi algselt kavandatust enam tähelepanu nõuannetele toetamaks piirkondi majanduskriisi ületamisel ja sellest väljumisel. Ning samuti nende asulate ja omavalitsuste arenguriskide hindamisele, mis prognoositavaid majanduse struktuurimuutuseid arvestades võivad seista silmitsi tõsisemate kohapealsete tööhõive probleemidega. Väiksemates kohtades võivad majanduskriisiga kaasnevad mõjud avalduda oluliselt valulikumalt ja pikemaajaliselt kui riigi tasandil tervikuna. Seepärast on uuringus üksikute väiksematele asustusüksustele ka erilist tähelepanu pööratud.

 

Et, valminud uuringu oodatud eesmärgid ka tegelikkuses teoks saaksid on kahtlemata oluline, et uuringut ja selle tulemusi arvestaksid edaspidi oma tegevustes võimalikult palju erinevaid osapooled.

 

Meie ootuste kohaselt peaksid valminud uuringut ja selle tulemusi edaspidi kasutama ennekõike riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja muud asjakohased institutsioonid.

Tulemused peaksid olema üheks lähtealuseks tööturu-, ettevõtlus- ja haridus aga muidugi ka regionaalpoliitika kujundamisel ning meetmete kavandamisel, et seejuures piirkondlikke eripärasid ja arenguvajadusi paremini arvesse võtta.

 

Muuhulgas näeme, et uuringut kasutataks lähteinformatsioonina eri regioonide ettevõtete nii tänaseid, kui tulevikuvajadusi täpsemini arvestavate tööturumeetmete ning tööjõu esma- täiend- ja ümberõppe kavandamisel.

 

Uuring annab vajalikku teavet ka ettevõtluse piirkondlikule tugivõrgustikule oma ettevõtetele osutatavate teenuste ennetavaks arendamiseks ja kohandamiseks piirkonna majanduse ja tööjõu muutuvatele vajadustele paremini vastavaks. Näiteks EAS-iga koostöös olevad MAK-id. Ka ettevõtjad peaksid saama uuringut arvesse võtta oma strateegiliste arendusotsuste tegemisel, tegevusprofiili kujundamisel arvestades hinnangutega, millised ettevõtlusharud on pikemas perspektiivis taandumas ning millistel tegevusaladel on piirkonnas jällegi paremad kasvu- ja konkurentsieeldused.    

 

Meie ministeeriumi tööks teen ma siit eelkõige selliseid järeldusi:

Lihtsad tööd kaovad välismaale. Majandus muutub tugevalt. Samas ettevõtted ei taha tihti seda tunnistada.

Olulised on linnapiirkonnad, mis on ettevõtluse veduriks ja ankruks. - Samuti on olnud õige meie poolt välja töötatud piirkondlike kompetentsikeskuste arendamise meede ning täiendused piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse piirkondlike ettevõtlus- ja tööstusalade arendamise toetamisega.

Töökohtade kaugenemisetõttu on oluline ühistranspordi jätkuv toetus, mida ei kärbitud sellel ega kärbita ka järgmisel aastal.

Ka meie suund tingliku nimetuse saanud 15+5 haldusreformile oli õige. Piirkondlik koondumine on hädavajalik.

Aga nagu ütlesin, järeldusi saavad siit teha enda jaoks väga paljud.

 

Tänan siin täna esitatava uuringu koostajaid Tartu Ülikoolist ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudist ning kindlasti ka Riigikantseleid, kes on uuringuprojektile läbi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite on oma toe alla pannud.

 

Soovin kõigile kohaletulnuile huvitavat ning töödeks ja tegemisteks kasulikke ideid pakkuvat seminar.