Vaata lisaks

Kodanikuühenduste riikliku rahastamise korrastamise programm

Uuringud, analüüsid, aruanded ja kontseptsioonid

Õigusaktid

Riiklikud rahastusprogrammid

Vabariigi Valitsuse 26.03.2009 kabinetinõupidamise otsusega kiideti heaks regionaalministri esitatud kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon.

Valminud eelnõu on jätk Siseministeeriumi 2007. aasta tegevusele, kus protsessi esimeses etapis töötati välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioon (KÜSK kontseptsioon), millele vastavalt 2008.a jaanuaris käivitati kodanikuühiskonna riiklik rahastamisinstrument, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon , st  kontseptsiooni terviktekst  ja poliitikasoovitused on koostatud vahemikus 21.mai – 1.detsember 2008 ning see on valminud koostöös ministeeriumide esindajatest ning kodanikuühiskonna ekspertidest koosneva  töögrupiga. Kontseptsiooni väljatöötamises lähtuti kodanikuühiskonna rahastamist ja arengut puudutavatest uuringutest Eestis ja välismaal (Praxise analüüs), kontekstist tulenevalt on analüüsitud erinevate riikide rahastamismudeleid ning nende rakenduslikku potentsiaali.

KODANIKEÜHENDUSTE  RIIKLIKU RAHASTAMISPOLIITIKA PÕHISUUNAD

Kontseptsiooni eesmärk on luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Kontseptsiooni elluviimine keskendub rahastamise korrastamisele valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste rahastamispraktikate ühtlustamisel, rahastamise muutmisel läbipaistvaks, selgeks ja üheselt mõistetavaks ning riigieelarveliste vahendite kasutuse muutmisel sihipärasemaks ja efektiivsemaks.

Rahastamine on avaliku võimu ja mittetulundussektori suhete võtmeküsimusi. Riikliku rahastamispoliitika aluste määratlemisel ja osapoolte suhete korrastamisel eristatakse kahte lähenemist:

1. Mittetulundussektori rolli tugevdamine ühiskonna arenguks oluliste väärtuste kujundajana.
Alusidee tuleneb  osalusühiskonna ideoloogiast, mille põhieelduseks on, et riik eraldab piisavalt vahendeid kodanikualgatuse tugevdamiseks nende tegevuse sisu puudutavate eeltingimusteta, sest eesmärgiks on ühiskonna pluralismi toetamine. Valitsus tunnustab (teadvustab, aktsepteerib ja rahastab) mittetulundussektori rolli täitmist ühiskonna arenguks oluliste väärtuste (aktiivne kodanikkond, kõigi isikute võrdsus ja kaasamine ühiskonna ellu, erinevuste austamine ning sotsiaalse õigluse nõue) kujundajana. Poliitika kavandamine ja rakendamine lähtub regionaalministri pädevusest kodanikuühiskonna arendamisel ning puudutab valitsusasutuste ülest rahastamisskeemi, mis keskendub kodanikuühiskonna arendamise riiklike tugistruktuuride (EAS regionaalarengu riiklikud programmid, maakondlike arenduskeskuste MTÜde konsultantide võrgustiku tegevus regionaalsel ning kohalikul tasandil, KÜSK tegevus)  eesmärkide saavutamisele.

2. Kodanikeühenduste rahastamise seostamine organisatsiooni tõhususega.
Sektori tunnustamise küsimus lahutatakse ühenduste rahastamisega seotud küsimusest, kus rahastamisotsused peavad lähtuma organisatsiooni võimekusest saavutada rahastamisega seatud eesmärke ning pakkuda teenuseid. Avalike vahendite eraldamise otsused seatakse sõltuvusse ühenduste juhtimise läbipaistvusest ja juhtimiskvaliteedist. Puudutab ministeeriumide ja edaspidi KOV üksuste otsesuhteid  ehk strateegilist partnerlussuhet ühendustega valdkondlike eesmärkide planeerimisel ning saavutamisel.

KONTSEPTSIOONI RAKENDAMINE

Kontseptsiooni elluviimine keskendub rahastamise korrastamisele valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste rahastamispraktikate ühtlustamisel, rahastamise muutmisel läbipaistvaks, selgeks ja üheselt mõistetavaks ning riigieelarveliste vahendite kasutuse muutmisel sihipärasemaks ja efektiivsemaks.

Kontseptsiooni rakendumise peamiseks eelduseks on, et valitsusasutused võtavad ühenduste rahastamisotsuste tegemisel aluseks riigipoolse rahastamise põhimõtted ja eesmärgimääratlused, rahastamise sisu definitsioonid, mis toetavad läbipaistva, ligipääsetava, tulemusliku, avalikke huve kaitsva ja ühenduste võimekusele kaasa aitava rahastamise rakendumist ning mis on rahastamise liikide ja allikate lõikes selgelt eristatud. Rahastamise oluliseks eelduseks on ministeeriumide rahastamisotsuste seostamine riiklike arengukavade planeerimise ja elluviimise protsessi ning tulemusjuhtimise mudeliga.

Rahastamise korrastamist ja ühenduste rahastamispoliitika elluviimist koordineerib regionaalminister.  Kontseptsiooni põhimõtete elluviimine  toimub läbi   „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise  programmi" rakendamise.