KÄSIRAAMAT

AVALIKE TEENUSTE LEPINGULINE ÜLEANDMINE

Tallinn 1999

Käesolev käsiraamat on koostatud Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Taani Kuningriigi Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse arendamise alase koostööprogrammi alaprojekti "Kohalike omavalitsuste teenuste lepinguline üleandmine Eestis" raames.

Käsiraamatu väljaandmist toetas:

Maailmapanga Rahandusliku Detsentraliseerimise Initsiatiiv Kesk-ja Ida Euroopale

The Fiscal Decentralization Initiative for Central and Eastern Europe

(FDI - CEE)

Täname: Hr Tom Annikve, Eesti Riigihangete Amet
Koostaja: Mercuri Urval
Toimetaja: Krista Kampus
Väljaandja: Eesti Vabariigi Siseministeerium
Kirjastaja: Artsturm OÜ

© Eesti Vabariigi Siseministeerium, Tallinn 1999

SISUKORD

Lk

Sissejuhatus

Mis on avalike teenuste lepinguline üleandmine eraettevõtjale?

A KUIDAS VALIDA TEENUSEID

1 Tehke kindlaks ,milliseid teenuseid teie omavalitsus osutab

2 Koostage teenuste ülevaade

3 Teenuste mõõdetavaks muutmine

a - Maksumus siseselt osutades

b - Töötajate arv

4 Analüüsige teenuse sobivust sisseostmiseks

a - Kasud

b - Puudused

c - Takistused

5 Selgitage välja riskid

a - Teenuse faktori

b - Ajalised faktorid

c - Tururiskid

d - Tööettevõtjaga seotud riskid

e - Administratiivpiirangud

6 Alternatiivid teenuste üleandmisel eraettevõtjaile

7 Omavalitsuse majasisesed pakkumised

8 Üleandmiseks sobivate teenuste lõplik valimine

B KUIDAS KOOSTADA TEENUSTE KIRJELDUSI

1 Määrake kindlaks ,millise teenuse osa te sisse ostate

2 Omavalitsuse sisene suhtlemine

3 Valige lepingu tüüp

a - Eelnevalt valitud tööettevõtja

b - Eelnevalt hinnatud pakkujad

c - Avatud pakkumine koos reklaamiga

4 Pakkumise ja lepingu ettevalmistamine

5 Pakkumisdokumendi sisu

6 Ajaperioodid

7 Maksetingimused

8 Omavalitsuse sisene planeerimine

C KUIDAS VALIDA TÖÖETTEVÕTJAT

1 Pakkumisprotseduur ja reeglid

2 Pakkumiste läbivaatamine

3 Läbirääkimised pakkujaga

4 Leping

D KUIDAS LEPINGUT HALLATA

1 Sisefinantskontroll

2 Suhted tööettevõtjaga

a - Määrake omavalitsuse esindaja

b - Võtke kasutusele regulaarsed aruanded töö edenemise kohta

c - Võtke kasutusele kvaliteedikontrolli meetmed

d - Ohutus- ja keskkonnakaitsealased meetmed

3 Lepingu täitmise ajal

a - Kvaliteedikontroll

b - Kvantiteedikontroll

c - Töö edenemise kontroll

a - Kontrollimiseks üleandmine

b - Hoolduse planeerimine

c - Probleemide lahendamine

d - Lõppmaksed

5 Jätkumine

a - Olemasoleva lepingu pikendamine

b - Uus pakkumine

c - Naasmine teenuste osutamise juurde omavalitsuse siseselt

6 Lõpetatud protsessi hindamine

LISAD

A. Valikukriteeriumid

B. Riigihangete seadus

B.2. Riigihanke menetlemine

B.3. Riigihanked Euroopa Liidus

C. Lepingu üldtingimused (esitatakse koos lõpliku versiooniga)

D. Pakkumise hindamisleht

SISSEJUHATUS

Eestis on detsentraliseerimise käigus enamus avaliku sektori ülesandeid (sh. avalike teenuste osutamine), antud riigilt üle kohalike omavalitsuste pädevusse. Teatud mõttes on see olnud positiivne , sest kohalikul tasandil on võimalik paremini rahuldada oma elanikke vajadusi, samuti on see kooskõlas Euroopas tunnustatud subsidiaarsusprintsiibiga. Teisalt aga on see pannud nii linna- kui ka vallavalitsused kasvava surve alla, kuna elanike nõudlused ja ootused on suuremad kui omavalitsuste suutlikkus ja võime tagada teenuste osutamine kvaliteetselt ja efektiivselt. Seetõttu on kohalikud omavalitsused hakanud otsima võimalusi teenuste osutamise korraldamise ning organisatsiooni tegustemise tulemuslikkuse parandamiseks ning arendamiseks

Avalike teenuste lepinguline üleandmine e. väljakontraktimine era - ja kolmandale sektorile on protsess, mille käigus teenust või osa teenusest, mida kohalik omavalitsus peab rahvale osutama, hakkab täielikult või osaliselt osutama eraldi tööettevõtja või teenuse osutaja.

Asjakohane väljakontraktimise kasutamine võib parandada nii kohaliku omavalitsuse haldamist ning juhtimist kui ka kohalike teenuste osutamist, sest:

• Avalike teenuste ning muude tegevuste väljakontraktimine avaliku konkursi korras hoiab kokku kulusid ja tõstab efektiivsust. Konkurss erinevate pakkujate vahel sunnib neid otsima võimalusi teenuse maksumuse vähendamiseks ja pakkumise efektiivsuse tõstmiseks. See paneb tulevasi töövõtjaid otsima võimalusi töö võimalikult tõhusamaks ülevõtmiseks ning annab omavalitsusele informatsiooni teenuse tegeliku maksumuse kohta. .
• Lepingute kasutamine teeb teenuse sisu ja eesmärgi läbipaistvamaks. Formuleerides mingi kindla teenuse või ülesande eesmärgi ja sisu, saavad oodatavad tulemused.selgemaks nii tööettevõtjale kui omavalitsusele.
• Kuna lepingute kasutamine sunnib avalikku sektorit nende pooolt osutatavaid teenuseid kirjeldama ning mõõtma nende kvaliteeti ning kuluefektiivsust, muutub teenuste arendamine ning parandamine asjakohasemaks. Teenuste osutamine muutub enam kliendile ja vajadustele orienteerituks.
• Lepingute kasutamine toetab mittetulundus- ja erasektori arengut , ning paneb aluse suurema turu tekkimiseks teenuste pakkumiseks avalikule sektorile..
• Avalike teenuste väljakontraktimine, kui seda tehakse läbimõeldult, edendab sektoritevahelist koostööd ning võimaldab "parimate kogemuste" vahetamist, sh erasektoris kasutatavate juhtimisstiilide ning efektiivsemate haldamise vormide rakendamist avalikus sektoris.

On väga oluline, et avalike teenuste lepinguline üleandmine oleks hoolikalt kavandatud ning korraldatud, arvestades kõiki erinevaid aspekte.

Eelkõige tuleb lähtuda vastavast seadusandlusest ning muudest riigipoolsetest regulatsioonidest, kuid oluline on ka kohalike omavalitsuste eneste suutlikkus ja võime rakendada vajalikke meetmeid avalike teenuste lepinguliseks üleandmiseks erasektorile.

Avalike teenuste üleandmise protsessi olulisemad tegurid on:

Esiteks, tuleb hoolikalt kaaluda, millised teenuseid ja ülesandeid saab välistele pakkujatele üle anda. Tehakse vahet (i) põhiteenuste (tervishoid, haridus, veevarustus),

(ii)abiteenuste (koristus, auditeerimine, kontoriseadmed, toitlustamine, paljundamine jt) ning

(iii) administratiiv-õiguslike ülesannete (õigusaktide väljaandmine, sotsiaalabi taotluste ning ehituslubade väljatöötamine) vahel.

Põhiteenustest võib omakorda eristada üheltpoolt ehitamist, konstrueerimist ning teisalt teenuste ja ülesannete pakkumist.

Administratiiv-õiguslikud ülesanded ei ole tihti väljakontraktimiseks sobilikud sest:

• nimetatud ülesanded võivad sisaldada elanike ja teenuste tarbijate kohta käivat delikaatset informatsiooni ning
• poliitilise otsustusprotsessi mahtu ei tohi vähendada. Teatud riikides, näiteks Taanis, ei ole selliste ülesannete väljakontraktimine lubatud.

teenuste üleandmisele peab eelnema turu hindamine. Seetõttu peetakse tihti oluliseks turu, millele saab ülesandeid ja teenuseid välja kontraktida, olemasolu (st on palju potentsiaalseid pakkujaid, mis tagab konkurentsi). Väljakontraktimine on võimalik ka siis, kui turg on piiratud. Väljakontraktivad võimuorganid teevad "sisese" pakkumise, s.t paralleelse "kontrollpakkumise", mida on võimalik võrrelda ühelt või mitmelt väliselt pakkujalt laekunud pakkumistega. Seda on tihti nimetatud turu testimiseks. Sobivate väliste pakkujate puudumisel võidakse sõlmida "sisene" leping, s.o sissekontraktimine väljakontraktimise asemel. Samuti peab mainima, et selline teenuste osutamine võib omada kasulikke mõjusid teenuste korraldusele ning arendada teenuste osutamise eesmärke.

Kolmandaks, teenuste üleandmise eeltingimuseks on täidetavate ülesannete võimalikult täpne määratlemine. Vastasel juhul ei ole võimalik sõlmida lepingut, mis oleks piisavalt täpne (et teostada tõhusat järelevalvet väljakontraktitud teenuste üle).

Neljandaks, kuna väljakontraktimisega on seotud ka administreerimiskulud (mis mõnikord on suhteliselt suured), siis tuleb arvestada kuivõrd tõenäoline on kulude kokkuhoiu saavutamine. Saadud efektiivsuse tõus võib olla suhteliselt väike võrreldes kuludega, mida kohalik omavalitsus peab tegema pakkumisprotsessi administreerimiseks ja lepingu täitmise järelevalve tagamiseks.

Viiendaks, tuleb arvestada kas kohaliku omavalitsuse asutused või töötajad peaksid või tohiksid osaleda pakkumistel. Kohaliku omavalitsuse osalemisega tekitatakse tihedam konkurents, mis on kõige efektiivsemate lahenduste saavutamise eeltingimus. Selle rakendamine peaks Eestile olema eriti sobiv, kuna paljudes maapiirkondades on vähe kohalike teenuste potentsiaalseid osutajaid. Vähem tähtsam on see, kas leping sõlmitakse era- või avalik-õigusliku isikuga. Ülaltoodud kriteerium peab olema üleantavate teenuste ja ülesannete täitmiseks tehtavate kulude kokkuhoiu peamiseks tingimuseks. Siiski on oluline, et avalik-õiguslikud teenuste osutajad arvestaksid ka kaudseid kulusid (nt administreerimine, trükkimine ja asjaajamine), et tagada eraõiguslike isikutega õiglane ja võrdne konkurents.

Kuuendaks, väljakontraktimisel on oluline silmas pidada personaliküsimusi. Kas on võimalik teha vajalikke personalimuudatusi? Kuidas mõjutab personali vähendamine organisatsiooni administratiivsele suutlikkusele ja asjatundlikkusele? Millised on tagajärjed organisatsiooni arengu seisukohalt?

Oluline on teenuste osutamise tagamine ka pärast väljakontraktimist. Kui seda ei suudeta saavutada, siis tuleks teenuste osutamine jätta kohalikule omavalitsusele.

Lõpuks, tuleb otsustada, millist liiki pakkumist kasutada teenuse väljakontraktimisel: avalik pakkumine, piiratud pakkumine (välja valitakse potentsiaalsed pakkujad, võib-olla kasutades eelvalimisi) või otsesed läbirääkimised üksiku pakkujaga. See võib esiteks sõltuda sellest, kas on kehtestatud teatud reeglid pakkumise liigi kohta. Teiseks tuleb arvestada, millist liiki pakkumine annab tõenäoliselt parima tulemuse. Kolmandaks, tuleb arvestada erinevate pakkumiste maksumusega. Paljudes Euroopa maades on pikk väljakontraktimise kogemus, kuid suhteliselt väikese võistleva pakkumise kaasamisega. Väljakontraktimine rajaneb pigem traditsioonidel ja vastastikusel usaldusel kui võistleval pakkumisel.

Eesti kohalikud omavalitsused on mitmete aastate jooksul kasutanud kohalike teenuste lepingulist üleandmist sellistes valdkondades nagu transport, veevarustus, prügivedu, sotsiaalhooldus. Sellest hoolimata on rida põhjuseid miks on sobiva väljakontraktimise kasutamist kohalike omavalitsuse poolt vaja edaspidi edendada ja toetada:

1. Põhjalik väljakontraktimist ja hankeid reguleeriva seadusandliku raamistiku loomine on Eesti jaoks üheks tähtsaimaks tegevusvaldkonnaks EL-ga ühinemise ettevalmistamisel. EL direktiivid reguleerivad avalikke hankeid ja pakkumisi avaliku sektori võimuorganite ja väliste osapoolte vahel kui lepingu (lepingud võivad olla sõlmitud teenuste osutamiseks, kontsessioonide või projektide elluviimiseks) rahaline maht ületab teatud piiri (milleks praegu on 200 000 ECU), samuti sätestatakse direktiivides lepingute sõlmimise kord. See regulatsioon puudutab riigi ja kohaliku omavalitsuse organeid, kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja teisi avaliku sektori võimuorganeid. 31. märtsil 1998. alanud EL ja Eesti intensiivsetel läbirääkimistel rõhutati Eesti seadusandluse ja praktika kujundamisel EL liikmesriikide poliitika jälgimise vajadust. Antud kontekstis tuleb märkida, et erasektori aktiivsem kaasamine avaliku sektori teenuste osutamisse tõenäoliselt suurendab Eesti ettevõtete võimalusi efektiivseks osalemiseks EL pakkumistel.

2. Poliitilisest keskkonnas ja Eesti majanduslikest ja poliitilistest prioriteetidest tulenevalt võib väljakontraktimine muutuda üheks olulisimaks vahendiks avaliku sektori poolt osutatavate teenuste kvaliteedi tõstmisel. Vastuseis avaliku sektori laienemisele seab piirid ka kohaliku omavalitsuse ametnike arvu kasvule. Seetõttu tuleks teistest sektoritest lepinguliste osapoolte leidmist pidada kasulikuks ja poliitiliselt vastuvõetavaks, kuna see on alternatiiv avaliku sektori poolsele teenuste osutamisele.

3. Kogemuste ja spetsialistide nappus Eesti suhteliselt väikestes kohaliku omavalitsuse üksustes tingib vajaduse tulevikus senisest enam kasutada väliste pakkujate teenuseid. Kuigi lähema 5-6 aasta jooksul on planeeritud kohaliku omavalitsuse üksuste arvu vähenemine 254-lt umber 150-ni, ei kompenseeri see väliste ekspertide ja kogemuste kasutamisest saadavat kasu. Peamiseks takistuseks on siin kohaliku omavalitsuse üksuste suhteliselt vähe arenenud administratiivne suutlikkus, mis ei võimalda efektiivselt korraldada hangete ja väljakontraktimisega seonduvat. Ei tohi alahinnata nende toimingute teostamiseks vajalike oskuste ja suutlikkuse (nt teenuste määratlemine, pakkujate väljaselgitamine, hindamine ja järelevalve jne) osa.

Pealegi toimub regulaarselt väliste teenuste osutajate määramine, mis -nagu paistab- toimub avatud ja õiguspärase konkursita (võistleva pakkumiseta) ning ei tagata vajalikul määral projekti haldamist. Sellise olukorra tekkimine on tingitud mitmetest põhjustest. Esimesena tuleb märkida, et praktiliselt puudub väljakontraktimise-alane õiguslik regulatsioon, milles tuleneb ka suurem oht selle väärkasutamiseks. Samas takistab väljakontraktimise kasutamist ka oskusteabe ja kogemust puudumine. Tihtipeale ei too väljakontraktimine kaasa olulisi muutusi teenuste loetelus või osutamisel, kuna sellega ei taotleta olulisi muutusi kohaliku omavalitsuse ja teenust osutava isiku suhetes (nn "distantseeritud" juhtimine). Lõpetuseks võib öelda, et mõnes Eesti osas -peamiselt maapiirkondades- on väljakontraktimise teostamiseks liialt väikene turg st on vähe potentsiaalseid teenuste pakkujaid. Kuna teenuste väljakontraktimisel kasutatakse küllaltki vähe avalikke konkursse, siis on suhteliselt palju ruumi ökonoomsuse ja efektiivsuse suurendamiseks avaliku sektori väliselt osutatavate teenuste kaudu.

Lõpetuseks tuleks rõhutada, et avalike teenuste üle andmine eraettevõtjale EI OLE erastamine, mis seisneb riigi või kohaliku omavalitsuse kõigi varade ja kogu vastutuse üleandmises eraettevõtetele müümise teel. Avalike teenuste lepingulise üleandmise korral jääb omavalitsus vahendite omanikuks ja teenuse eest vastutavaks, aga igapäevast tööd teostab spetsiifilise lepingu alusel eraldiseisev organisatsioon - tööettevõtja.

Käesolevas käsiraamatus antud juhtnöörid on mõeldud teie abistamiseks siis, kui olete otsustanud uurida, milliseid võimalusi pakub avalike teenuste üleandmine eraettevõtjaile.

Raamat on jagatud nelja ossa:

A. Kuidas valida lepinguliseks üleandmiseks sobivaid teenuseid

B. Kuidas üleantavaid teenuseid lähemalt kirjeldada

C. Kuidas valida tööettevõtjat

D. Kuidas hallata tööettevõtulepingut

Võite alustada ükskõik millisest osast, mis teile enda arvates kõige vajalikum on.

A. KUIDAS VALIDA AVALIKKE TEENUSEID ÜLEANDMISEKS

1. Tehke kindlaks, milliseid teenuseid teie omavalitsus osutab

(Lisas A on toodud teenused, mida omavalitsused tavaliselt osutavad)

2. Koostage teenuste ülevaade

Peale teie poolt osutatavate teenuste kindlaks tegemist peate iga teenust lähemalt uurima ning esitama endale alljärgnevad küsimused:

a. Kes on kliendid?

b. Millised on eesmärgid?

c. Mida te vastavalt seadusele minimaalselt tegema peate?

d. Milliseid teenuseid te tahate osutada?

e. Milliste teenuste osutamist saate endale lubada?

f. Milline on nõudmine praegu ja tulevikus?

g. Kuidas on teenuse osutamine praegu organiseeritud?

h. Kas teenuse osatähtsus on liiga väike, et selle osutamiseks leping sõlmida?

i. Milline on olemasolev standard?

Teenuse osutamist praegusel ajal peaks kirjeldama juhtkonna ja hetkel teenuse eest vastutavate töötajate vahelises koostöös. Võib tekkida ka vajadus konsulteerida mõnede klientide ja teiste huvirühmadega.

Iga teenuse käsitlemisel kirjeldage teenuse hetketaset ja tehke kindlaks, millisel tasemel teenust vajatakse tulevikus (kogused, kvaliteeditase).

Teenuse, mille osatähtsus paistab sisseostmise jaoks liiga väike olevat, võib ühendada teiste teenustega, et koostada laiaulatuslikum ja ligitõmbavam leping, või selle võib ühendada lepinguga, mille alusel naaber omavalitsustes sarnaseid teenuseid pakutakse.

Selle ülevaate põhjal saate kindlaks määrata, milline on minimaalne nõudmine selle teenuse järele tulevikus.

3. Muutke teenused mõõdetavaks arvestades alljärgnevat:

a. Teenuse aastane maksumus kokku .

Võrrelge neid kulusid teenuste üleandmisel tôenäoliselt tekkivate kuludega.

Omavalitsuse poolt osutatud teenuse maksumus	Teenuse maksumus lepingulise üleandmise korral
Sisetööjõukulud Tegevus- ja hoolduskulud Põhikapitalikulud Materjalikulud Administratiivkulud Juhtimis- ja järelevalvekulud	Eeldatav lepingu hind Omavalitsuse poolt antavate seadmete maksumus Lepingu haldamis- ja järelevalvekulud Pakkumise ja lepingute koostamise maksumus Üleminekukulud ja koondatud personal Sulgemiskulud ja hindamiskulud

b. Töötajate arv

Arvutage välja nende töötajate arv, kes on omavalitsuses tööl täiskohaga või osalise tööajaga seoses selle teenuse osutamisega. Kui juhtkonnal on mitmeid ülesandeid, siis kasutage murde, nt. 0,5 inimest, kui isik vastutab kahe asja eest.

Vaadake läbi töötajate töölepingud. Kas neid on võimalik muuta või lõpetada ja milliseid kulutusi see nõuaks?

4. Analüüsige teenuse sobivust üle andmiseks:

Nüüd peate iga teenuse puhul analüüsima, millised eelised ja puudused kaasnevad selle teenuse sisseostmisega eraettevõtjailt. Allpool on toodud näited kasudest ja puudustest, mis tavaliselt seonduvad teenuse sisseostmisega. Kasutage teenuse hindamiseks punktitabelit ning andke punkte alljärgnevate asjade eest (vt. näidist lisas A):

a. Kasud

• Rahaline kokkuhoid (ülaltoodud kalkulatsioonist 3.a)
• Igapäevase vastutuse üleandmine eratööettevõtjale
• Suurem läbipaistvus, maksumaksjad näevad, mida nad saavad

  b. Puudused

  Mõju töötajatele

  Teie praegused töötajad võivad esialgu teenuse sisseostmise vastu olla. Rääkige nendega avameelselt võimalikest alternatiividest. Julgustage töötajaid ja toetage neid, et nad moodustaksid üksusi, mis saaksid esitada pakkumise ja tulevikus erainitsiatiivil moodustatud struktuurina teenust osutada. Kui vajalik, siis kehtestage kaheaastane üleminekuperiood, mille jooksul töötajatest moodustatud üksus saab omandada kogemusi pakkumises osalemiseks.

  Pakkujate puudus

  Koostage erinevaid teenuseid pakkuvate isikute andmebaas

  Julgustage kohalikke ettevõtteid teenust pakkuma

  Vahetage infot kolleegidega teistes omavalitsustes või ministeeriumides

  c. Takistused

  Peaksite vaatlema ka teenuste sisseostmisel esinevaid takistusi. Nendeks võivad olla:

• Seadusandlus
• Sotsiaalse turvalisuse aspektid
• Poliitilised põhjused
• Lepingu maht

Riskid on teenuse osutaja suutmatus nõutavat teenust osutada, teha seda õigeaegselt, vajalikule standardile vastavalt ning lepingus kokku lepitud hinna eest.

Kui kalliks võivad sellised riskid maksma minna? Kas neid on võimalik vältida ja kui palju see maksaks?

a. Teenuse faktorid (s.t. te ei saa seda, mida ootasite)

Põhjuseks on sageli see, et teenuse lähim kirjeldus ei ole õieti koostatud. Teenuseid võib kirjeldada täpsustades protsessi või tulemust, teostust, nagu on näidatud alljärgnevas tabelis.

PROTSESSI KIRJELDAMINE (spetsifitseerimine)		TEOSTUSE KIRJELDAMINE
Ressurss	Tegevused	Väljundid	Tulemused
Töötajate arv Töötajate kvalifikatsioon Seadmed Materjalid Muud ressursid	Protsessid Ülesanded Metodoloogiad	Teenuse maht ja kvaliteet. Õigeaegsus.	Kliendile avaldatava mõju mõõtmine. Tarbijate rahulolu.

Näide:

Protsessi kirjeldamine: võite teedeparandust kirjeldada kui x ruutmeetrit, mis tuleb katta kindlat tüüpi kattematerjaliga.

Tulemuse kirjeldamine: võite spetsifitseerida, et tee peab liiklusele x aastat vastu pidama, ilma et sinna tekiks auke või esineks muid probleeme.

Alus teenuse üleandmiseks eraettevõtjaile on tugevam siis, kui teenust saab spetsifitseerida selle teostuse osas.

b. Ajalised faktorid

Ajastamine katab nii regulaarsete teenuste osutamise kontrolli (nt. igapäevane koolilõunate pakkumine) kui ka kindlaid täitmistähtaegu (nt. ehituse lõpetamine enne talve saabumist).

Need teenused, millega ei kaasne õigeaegsuse nõuet, sobivad üleandmiseks alati paremini. Kui viivitused või katkestused põhjustavad suuri kulutusi ja ebamugavusi, siis on väga tähtis, et lepingu tingimused oleksid väga konkreetselt paigas ning sisaldaksid vajadusel leppetrahve, mida teenuse osutaja peab hilinemise korral tasuma.

c. Tururiskid

Alus teenuse üleandmiseks muutub seda tugevamaks, mida suurem on konkurents võimalike pakkujate vahel.

Kui kõnealuse teenuse pakkujat ei ole leitud, siis kaaluge alljärgnevaid võimalusi:

• Jagage töö väiksemateks osadeks, kui see on liiga suuremahuline või
• Ühendage ühes pakkumises mitu teenust, kui igaüks eraldi on liiga väike
• Kasutage konkurentsi ergutamiseks omavalitsuse siseseid pakkumisi
• Õhutage erafirmasid teenuse osutamises osalema, pakkudes esmalepingu sõlmimisel häid finantsitingimusi

Hinnake, kui suur on risk, et tööettevõtjal läheb halvasti ja ta lõpetab tegevuse.

Alus teenuste üleandmiseks muutub tugevamaks, kui suudate nende täitmisele saada pangagarantiid ja kui mitterahuldavaid tööettevõtjaid on võimalik karistada või välja vahetada, ilma et see teenuse osutamises olulisi katkestusi tekitaks.

e. Teie enda administratiivpiirangud

Hinnake, kas teie omavalitsusel on piisavalt võimeid ja eriteadmisi kirjelduste (spetsifikatsioonide) koostamiseks, pakkumiste hindamiseks, järelevalveks teostuse üle, lepingu haldamiseks jne.

Kui teil need eriteadmised puuduvad, siis kaaluge, kuidas oleks võimalik neid oskusi näiteks konsultantidelt või teistelt omavalitsustelt omandada.

Hinnake, millist mõju avaldab leping töösuhetele teie omavalitsuses ja personalijuhtimisele.

Vajadusel kasutage organisatsiooniliste muutuste hindamiseks omavalitsuse väliseid konsultante.

6. Alternatiivid teenuste üleandmisel eraettevõtjale

Lõpetuseks peaksite kaaluma, millised on võimalikud alternatiivid teenuste sisseostmisele. Muuhulgas võivad need olla:

• Teie oma organisatsiooni ümberorganiseerimine või moderniseerimine
• Koostöö teiste omavalitsustega või riiklike agentuuridega
• Konkurentsi tekitamine omavalitsuses
• Erastamine, s.t. vara ja teenusega seotud vastustuse täielik müük siis, kui vastutuse üleandmine omavalitsuselt erasektorile on vastuvõetav

Omavalitsus peaks iga eraldi juhtumi korral kaaluma, kas omavalitsuse majasisesed pakkumised on lubatud ja kas nende tegemist julgustatakse. Kui see on nii, siis on tähtis, et sisepakkumised konkureeriksid omavalitsuse väliste firmade pakkumistega võrdsetel alustel.

Majasisene pakkumine viitab olukorrale, kus juhatajatest ja töötajatest koosnev sisemeeskond, kelle tööandjaks on omavalitsus, osaleb pakkumise konkursis ja, kui ta on edukas, võtab vastustuse vajaliku teenus eest üle "lepingulisel" alusel.

Enne kui otsustate, kas lubada majasiseste pakkumiste esitamist, peate kaaluma iga eraldi juhtumi kasusid ja puudusi:

Kasud:

Sisepakkumised annavad kohalikule omavalitsusele võimaluse valida suurema hulga teenuse osutajate vahel ning tagab selle, et potentsiaalsel teenuse osutajal on kogemusi kohaliku omavalitsuse poolt teenusele esitatavate nõuete rahuldamiseks. Kasu võib olla ka personalijuhtimisele ja töösuhetele, kuna kohalik omavalitsus kohtleb oma sisepersonali õiglaselt.

Puudused:

Teisest küljest võivad sisepakkumised omavalitsuse jaoks lisakulusid tekitada. Kulude hulka võib kuuluda personali ja juhtkonna poolt pakkumise koostamiseks kulutatud aeg ning koolitus, mis võimaldaks sisemeeskonnal jõuda välisosalejate omaga võrreldavale tasemele. Peale selle võidakse sisepakkumisi pidada ebaausaks konkurentsiks. Võivad tekkida küsimused seoses juurdepääsuga informatsioonile ja lähedaste suhetega sisemeeskonna ja pakkumiste vahel valiku tegemise eest vastutava personali vahel.

Sisemeeskondadel on seoses nende poolavaliku omandivormiga mitmeid potentsiaalseid eeliseid ja puudusi:

Kindlasti tuleb tagada, et konkurents sisemeeskondade ja väliste tööettevõtjate vahel oleks aus.

• Eraldage sisemeeskond kõigist teenuse reguleerimise ja kirjelduse , pakkumise hindamise ja lepingu haldamise aspektidest

• Kehtestage teatud juhtimisautonoomia tase

• Kehtestage ärilise autonoomia tase, millega kaasneks nõue katta kõik kulud, sobiv kapitali tulumäär, oma äriarved jne.

• Kindlustage, et kuluarvestuse süsteemid oleksid läbipaistvad, et säilitada välisosalejate usaldus sisepakkumiste kuluarvestuse vastu.

Peale sellist läbikaalumist valite te lõpuks välja teenused, mis sobivad teie omavalitsuses eraettevõtjaile üleandmiseks.

Kui valik on tehtud, siis peaksite valitud teenuse kõiki ülaltoodud aspekte arvestades uuesti läbi vaatama, aga seekord peate seda tegema põhjalikumalt ja arvestusega, et peate koostama tulevase pakkumise dokumendid.

Valige lõpuks välja need teenused, mis tuleks teie arvates sisse osta ja koostage orienteeruv ajakava pakkumise ja lepingu sõlmimise protsessi jaoks.

Kui pakkumise esitab ka majasisene meeskond, siis võiksite kaaluda 2 aasta pikkuse perioodi eraldamist, mille jooksul siseüksus saaks ennast konkurentsivõimeliseks pakkumiseks ette valmistada.

Joonis: teenuste valimine

* teenused/tegevused, mida ei ole otstarbekas üle anda erasektorile

teenused/tegevused, mida võib täielikult lepinguga üle anda

teenused, mida võib ainult osaliselt lepinguga üle anda

B. KUIDAS KOOSTADA TEENUSTE KIRJELDUSI (SPETSIFIKATSIOONE)

1. Määrake kindlaks, millist teenuse osa te sisse ostma hakkate

Kui olete välja valinud teenused, mida te eraettevõtjale hakkate üle andma, siis peate analüüsima kõiki teenuse osi ning kindlaks määrama, milliseid teenuseid antakse üle ja milliste teenuste osade osutamist jätkab omavalitsus.

Selle analüüsi tegemiseks peate tegema tihedat koostööd töötajatega, kes on hetkel vastutavad teenuse osutamise eest, siis saate kindel olla, et ühtegi osa ei ole kahe silma vahele jäetud ja et seos eraldi osade vahel on selge.

Näitena vaatleme kooli. Teenuste osad võivad olla järgmised:

KOOLID:

Hooned:

Ehitamine*

Hooldus*

Koristamine*

Koolivarustus.

Õppematerjalid

Koristus- ja hooldusvahendid*

Kontoritarbed

Mööbel

Toit*

Elekter*

Küte*

Personal:

Õpetajad

Administratsioon

Raamatupidamine*

Peale teenustekogumi läbivaatamist võite te näiteks otsustada, et kõiki * märgitud teenuseid võiks tulevikus üle anda eraettevõtjale. Siis peate otsustama, kas kõigi valitud teenuste üleandmiseks peaks sõlmima ühe lepingu või tuleb need jagada kahe või enama lepingu vahel.

Ülaltoodud näidet oleks võimalik jagada viie eraldi lepingu vahel:

a. Hoonete ehitamine/hooldus

b. Hoonete koristamine ja materjalide muretsemine

c. Toidu muretsemine

d. Elekter ja küte

e. Raamatupidamine

2. Omavalitsuse sisene suhtlemine

Omavalitsuse töötajate informeerimine kavatsusest hakata eraettevõtjaile üle andma selliseid teenuseid, mille eest hetkel vastutavad nemad, on väga tähtis.

Hoolikalt läbimõeldud omavalitsuse sisese suhtlemisprotsessi korraldamise kolm peamist põhjust on:

Töötajad valdavad väärtuslikku informatsiooni tarbitavate teenuste kohta

Arutades võimaliku teenuste üleandmise üksikasjad läbi koos nende töötajatega, kes hetkel selle teenuse osutamise eest vastutavad, kindlustate te selle, et omavalitsuse siseselt mitme aasta jooksul kogutud kogemused ei lähe raisku, vaid neid kasutatakse parema teenuse osutamiseks tulevikus. Kui töötajatel lubatakse endal pakkumine esitada, siis peate kõigest hoolimata kindlustama selle, et neil ei tekiks lisainformatsiooni tõttu teiste pakkujatega võrreldes eeliseid.

Töötajad võivad arvata, et plaanid seavad ohtu nende töökohad.

Seda hirmu saab vähendada, kui leiate nendele töötajatele uued töökohad või moodustate omavalitsuses majasisese üksuse, mis esitab lepingu saamiseks pakkumise. Sellisele üksusele tuleks anda kokkulepitud 2 aasta pikkune miinimumperiood, mille jooksul nad saavad iseseisvamaks muutuda ning ennast tulevaseks konkurentsil põhinevaks tööatmosfääriks ette valmistada.

Töötajad ei pruugi soovida eraettevõtjaga koostööd teha.

Enamus teenuste sisseostmise lepingutest nõuavad tihedat koostööd avalike teenuste erinevate harude vahel. Koostöövalmiduse puudumisest tekkida võivate konfliktide ärahoidmiseks on väga tähtis teha töötajatele selgeks, et leping ei kujuta ilmtingimata ohtu nende töökohtadele, vaid võib nende tingimusi parandada ja vabastada ressursse omavalitsuse teiste tegevuste jaoks. Võimalust töötajate üleminekuks uue eratööettevõtja teenistusse peaks samuti uurima.

3. Valige lepingu tüüp:

Tööettevõtjaga lepingu sõlmimiseks, mille alusel ta teile valitud teenuseid osutama hakkab, võite kasutada kolme põhimeetodit:

a. Pidage eelnevalt valitud tööettevõtjaga otseseid läbirääkimisi

Seda meetodit võib kasutada juhul, kui on olemas alljärgnevad tingimused:

Teenuse iseloom on nii spetsiifiline, et ainult ühel tööettevõtjal on teenuse osutamiseks vajalikud teadmised või seadmed. Näiteks võib olla keskküte, kui kohalikule firmale kuuluvad nii soojusenergiajaam kui ka jaotustorustik.

Te olete veendunud, et ainult üks tööettevõtja on võimeline teenust osutama. Sellesse väitesse peaksite siiski alati kriitiliselt suhtuma, kuna on võimalik, et kusagil riigis on teisi konkurentsivõimelisi tööettevõtjaid või mõni uus ettevõtte võib olla huvitatud teenuse osutamiseks vajalikke eriteadmiste omandamisest, kui sellekohane pakkumine välja kuulutatakse.

Hädaolukordades võib osutuda vajalikuks sõlmida leping ühe tööettevõtjaga, kes on võimeline teenust otsekohe osutama, näiteks kui on tegemist loodusõnnetuste, tormide, tulekahjude, lumega jms.

Kui olete otsustanud ilma pakkumist korraldamata pidada otseseid läbirääkimisi ühe tööettevõtjaga, siis on igal eraldi juhul tähtis, et te põhimõtteliset võrdleksite oma tegevust punktidega, mis on välja toodud alljärgnevates tööettevõtja valimiseks pakkumise korraldamist kirjeldavates lõikudes, nt. lepingu elemendid, järelevalve jne.

b. Piiratud pakkumine eelnevalt hinnatud pakkujatele

Seda meetodit kasutades määrate te kõigepealt ära kindla arvu tööettevõtjaid, kellel teie arvates on teenuse osutamiseks piisavalt kogemusi ja kes kõik on huvitatud pakkumise esitamisest. Tööettevõtjaid võib eelnevalt kindlaks määrata reklaamide, kogemuste või teenuste osutajate andmebaaside põhjal.

Seda meetodit võib kasutada alljärgnevates olukordades:

Kui teenusel on selline iseloom, et selle osutamine nõuab kõrgetasemelisi ja spetsiifilisi eriteadmisi või kui peetakse vajalikuks, et tööettevõtja oleks sobiv ka teiste omaduste poolest, nt. tal peaks olema hästi konsolideeritud finantstaust või teistest sarnastest lepingutest saadud tõendatud kogemused.

Sellise korralduse eelis avatud pakkumisprotsessiga võrreldes on see, et siis peate tegelema vähema hulga pakkumistega ja väldite mõnede liiga madala hinnaga pakkumiste tagasi lükkamist, mille teie arvates on esitanud kogenematud või soovimatud pakkujad.

Pakkujate eelneva väljavalimise protsess peaks sisaldama ka avatud reklaamiprotsessi, milles sobivaid firmasid kutsutakse esitama ennast ja oma kogemusi tutvustavaid materjale, tõendeid oma rahaliste võimaluste kohta ning informatsiooni oma töötajate ja seadmete kohta. Peale selliste huviväljenduste kättesaamist peaks valimiskomitee kogu esitatud informatsiooni läbi vaatama, vajaduse korral soovituskirjade kohta järelpärimisi tegema, ning siis valima välja minimaalselt kolm ja maksimaalselt seitse tööettevõtjat, kellel seejärel palutakse pakkumised esitada.

Kui olete otsustanud pakkujad eelnevalt välja valida, siis on igal eraldi juhul tähtis, et te põhimõtteliset võrdleksite oma tegevust punktidega, mis on välja toodud alljärgnevates tööettevõtja valimiseks pakkumise korraldamist kirjeldavates lõikudes, nt. lepingu elemendid, järelevalve jne.

c. Avatud pakkumine koos reklaamiga

Seda süsteemi kasutades püüate te tekitada teenuse vastu huvi paljudes teenuste osutajates ja tööettevõtjates, tavaliselt üleriigiliselt. Mõned neist võivad olla teile täiesti tundmatud ja seega peab nende soovituskirju hoolikalt kontrollima.

Alljärgnevalt on seda meetodit üksikasjalikumalt kirjeldatud.

4. Pakkumise ja lepingu ettevalmistamine

Pakkumise ettevalmistamisel on vaja meeles pidada järgmisi põhiprintsiipe:

a. Järgige kõiki avalikule pakkumise esitatavaid seaduslikke nõudmisi:

Vt. lisa B: Riigihangete seadus, ning hoidke end kursis uute paranduste ja eeskirjadega, mis jõustuvad Eesti pürgimisel EL-i liikmeks.

b. Pidage meeles, et lõplikust pakkumisdokumendist koos mistahes muudatustega, milles eduka pakkujaga läbirääkimisi on peetud, saab tegelik leping siis, kui see on pakkujaga sõlmitud.

Lõpliku dokumendi kontrollimiseks ja kinnitamiseks on soovitav kasutada juristi abi, või siis kasutage pakkumiste ja lepingute standardseid vorme.

c. Esitage kogu teie valduses olev informatsioon teenuse ja tingimuste kohta.

Pigem liiga palju kui liiga vähe. Kui te ei esita kogu olemasolevat informatsiooni, võib see hiljem juriidilisi probleeme põhjustada.

Näide: Kui ehitusprojekti raames on koostatud aruandeid pinnase kohta, siis esitage kindlasti kõik andmed, isegi kui see informatsioon võib teie arvates hinda tõsta.

d. Vältige riski ja ebakindlust nii suures ulatuses kui võimalik.

Pakkumisdokumentides esineva iga riski või ebakindluse korral peab pakkuja eraldama vahendid ettenägematute kulude katteks. Isegi kui risk jääbki vaid riskiks, peate te ikkagi raha maksma, hoolimata sellest kas ettenägematuid asju juhtus või mitte. Riskide kindlaksmääramisel ja hindamisel peate maksma ainult siis, kui see tõepoolest materialiseerub.

Näide: Kui te pakkumisdokumendis ei maini makseid halva ilma tõttu kaduma läinud päevade eest, defineerides näiteks min. vihma või lume koguse kaotatud päevana, siis peab pakkuja tegema eraldisi liiga suure arvu kaotatud päevade jaoks selleks, et ennast katta, või te peate temaga pidama mitmeid ebameeldivaid koosolekuid tema lisanõudmiste arutamiseks.

5. Pakkumisdokumendi sisu

Tüüpiline pakkumisdokumentide komplekt koosneb alljärgnevast:

1. Pakkumiskutse koopia

2. Pakkumise vorm

3. Osutatava teenuse kirjeldus

4. Spetsifikatsioonid

5. Joonised

6. Lepingu dokument

Pakkumiskutse on tavaliselt ajalehekuulutuse tekst või valitud pakkujatele saadetud kutse tekst.

Pakkumise vorm on dokument, millele pakkuja kannab oma pakkumise, hinnad ja tingimused. Sellele peab alla kirjutama isik, kes on volitatud tööettevõtja eest tegutsema.

Teenuste kirjeldus kirjeldab teenuse protsessi sõnades.

Tüüpilise "soft" teenuse (nt. vanurite eest hoolitsemine) lepingu jaoks esitage teile vajaliku terve teenuse üksikasjalik kirjeldus. Tavaliselt põhineb see olemasoleval teenusel, mida osutab omavalitsus, aga uurige oma praegust tegevust hoolikalt ja kriitiliselt ning määrake täpselt kindlaks tulevikus vajatavad minimaalsed teenused. Tegemist võib olla hoopis teistsuguse teenusega, kui praegune.

Kirjeldus peab samuti sisaldama minimaalse kvaliteeditaseme kirjeldust, aga ärge nõudke vajalikust kõrgemat kvaliteeti, kuna sellisel juhul raiskaksite raha. Teenuse osutamise aja ning teostamismäära kindlaksmääramine on samuti tähtis  näiteks kui sageli tuleb täita kindlaid funktsioone.

Tüüpilise "hard" teenuse (nt. teedeehitus) lepingu jaoks on sageli vaja kõigepealt tehniline projekt koostada. Suuremad omavalitsused võivad seda ise teha, aga tavaliselt võtavad selle ette omavalitsusevälised konsultandid, insenerid või arhitektid. Sellisel juhul defineeritakse teenus tervet teenuse protsessi iseloomustavas sõnalise kirjelduse, ehitustööde loetelu ja jooniste komplektis.

Spetsifikatsioonides näidatakse ära materjalide tarnimise ja osutatava teenuse mõõtmiseks ja arvestamiseks vajalikud kogused ning erinevate artiklite tehnilised definitsioonid.

Näide: teedehooldus lepingu puhul peate te välja arvestama ja kinnitama hooldatavate kilomeetrite tegeliku arvu. Peate samuti kindlaks määrama tee asukoha, laiuse, kasutatavad materjalid, säilitatava seisukorra, perioodi, millal te saate tagada juurdepääsu maanteele. Lisaks teie poolt määratud kilomeetrite arvule, mille ulatuses tööettevõtja peab kindla hinna eest teenust osutama, peate te kokku leppima ka lisatööde ühikuhinnas, juhuks kui töö maht ületab teie esialgsed hinnangud. Kui tööettevõtjad ühikuhindu esitavad, siis kontrollige, kas need hinnad on põhjendatud ja mitte ülemäärased.

Kirjeldustes tuleb anda ka kvaliteedi definitsioonid ning määrata kindlaks kvaliteedi kontrollimiseks kasutatavad meetodid.

Materjalide kvaliteeditasemeid, nagu kergesti kontrollitav ja mõõdetav betooni tugevus, on kerge kindlaks määrata. Isegi "soft" teenuste, nagu vanurite eest hoolitsemine, lepingud on kvaliteedi osas mõõdetavad. Näiteks võib seda defineerida kui etteteatamata kontrollkäikudel põhinevat statistilist kalkulatsiooni, vastavalt kokkulepitud süsteemile, või kasutada sõltumatute organisatsioonide poolt läbiviidud kasutajate rahuolu uurimusi.

Kirjeldustes tuleb kindlaks määrata ka keskkonnakaitsealased meetmed, mida tööettevõtja rakendama peab.

Pakkumisdokumendid võivad sisaldada ka jooniseid.

Kui te kasutate omavalitsuse välise konsultandi projekti või kirjeldust, siis veenduge, et leping teie ja professionaalse nõustaja vahel teeb nõustaja vigade ja puuduste eest selgelt vastutavaks. Vajadusel paluge konsultandil muretseda ametikindlustus vigade ja puuduste katteks.

Kõigi kirjelduste, spetsifikatsioonide, jooniste ja aruannete kogum moodustab tegeliku lepingu dokumendi, mis vastab kõigile seaduslikele nõudmistele.

Selle peaks koostama jurist või siis kasutage standardset dokumenti. Tüüpiliste lepingu üldtingimuste kirjeldus on toodud lisas C.

Leping peab samuti sisaldama selgeid eeskirju, mille põhjal lahendatakse konflikte. Kui pakkumisdokument on koostatud ja täidetud, siis tuleb terve pakett juriidilisest vaatenurgast läbi vaadata, et tagada selle täielikkus ja aukude puudumine, mis võiksid tulevikus konflikte tekitada.

6. Ajaperioodid

Pakkumisprotsessi ajakava tuleb hoolikalt kindlaks määrata.

Reklaami koostamiseks ja avaldamiseks tuleb eraldada piisavalt aega ning pakkujatele peab andma aega pakkumiskutse kättesaamiseks ja läbivaatamiseks, samuti peab valimiskomiteele jätma piisavalt aega pakkumiste läbivaatamiseks. Pakkumisteate tekst peab olema piisavalt üksikasjalik ja selge ning andma potentsiaalsetele pakkujatele ülevaate projektist.

Tüüpilise pakkumisprotsessi korral peaksite pakkumise esitamiseks andma vähemalt neli nädalat alates pakkumiskutse avaldamisest ajalehes. Pakkumiskutses peab kindlaks määrama pakkumiste kehtivusaja, mis on tavaliselt maksimaalselt 3 kuud. Pakkumiste läbivaatamiseks vajalik periood peaks olema nii lühike kui võimalik, kuna mida kauem aega möödub pakkumise esitamisest, seda suurem on võimalus, et pakkuja töötajad ja seadmed on juba kaasatud teistesse projektidesse.

Alati, kui pakkumine peab vastama EL-i eeskirjadele, on olemas ka erireeglid ajaperioodide kohta ning neist peab kinni pidama.

Oma pakkumises peate kindlaks määrama lepingu perioodi, eraldades piisavalt aega tegevuse mobiliseerimiseks ja alustamiseks. Peaksite kindlaks määrama ka minimaalse tööde edenemise kiiruse, millest tuleb kinni pidada.

Põhjendamatult lühikese lepinguperioodi tulemuseks on suuremad kulud ja madalam kvaliteet. Ka liiga pikk periood põhjustab raiskamist ja võib teie jaoks kalliks kujuneda.

Tavaliselt defineerib ehituslepingute ja teiste inseneritöid sisaldavate lepingute ajaperioodi nende objekt, nt. kui kaua võtab aega kooli ehitamine. Teenuste osutamise lepingud sõlmitakse tavaliselt ühe või rohkema aasta pikkusteks perioodideks. Sageli on soovitav määrata teenuse osutamiseks piisavalt pikk periood, mis võimaldaks tööettevõtjal tagasi saada oma esialgsed investeeringud koolitusse ja seadmetesse, muidu võivad ühikuhinnad liiga kõrgeks osutuda.

Kasulik on ka kindlaks määrata esialgne periood, mis on näiteks kindla arvu aastate pikkune, koos võimalusega lepingut veel aastaks pikendada, kui töö teostus on olnud rahuldav. Sellisel juhul peab lepingu alguses kokku leppima selles, et lepingu võimalikul pikendamisel vaadatakse uuesti üle ka hinnad.

Pakkumises tuleb kindlaks määrata ka lepingu täitmisele järgnev hooldusperiood, mille jooksul parandatakse võimalikud vead ja puudused.

Selleks, et omavalitsusel oleks võimu peale lepingu täitmist ka hooldust nõuda, peaks lepingus määrama lõpusumma (nt. 5%), mis peetakse kinni kuni hoolduse lõpetamiseni. Tavaliselt määratakse see üheks aastaks, aga hooldusperioodi pikkus sõltub teenuse tüübist ning vigade ja puudustega seotud nõuete tekkimise tõenäosusest.

7. Maksetingimused

Maksetingimused peab pakkumisdokumendis väga täpselt kindlaks määrama.

Äärmiselt tähtis on otsustada, kas makse põhineb terve teenuste "paketi" eest makstaval fikseeritud kogusummal, või see arvestatakse ühikuhindade alusel, s.t. pakkuja esitab ühikuhinnad ja makse kindlaksmääramiseks korrutatakse tegelike tööde hulk nende määradega. Kolmas võimalus on mõlema kombinatsioon, kasutades mõnede tööde eest tasumisel fikseeritud kogusummat ja lepingu teiste elementide korral ühikuhindu.

Kogusumma on kasulik siis, kui terve teenuse osutamist on võimalik täielikult kirjeldada nii aja kui ka koguste osas.

Näide üldsummal baseeruvast lepingust võib olla terve veevarustussüsteemiga seotud teenuste osutamine, kus veevarustusjaama ja tema töö spetsifikatsioonid saab täpselt kindlaks määrata.

Näited ühikuhindade kohta on hooldus- ja koristusvahendite ning tarbekaupade tarnimine, või prügivedu kindlast hulgast majapidamistest.

Kombinatsiooni näiteks võib olla raamatupidamine, kus kindel kogusumma makstakse süsteemi ja tarkvara ülesseadmise ning aastaaruannete koostamise eest, iga töötaja kuupalga kalkuleerimise eest tasumiseks võib aga kasutada ühikuhindasid.

Pakkumisdokumendis peab kindlaks määrama ka maksete jagunemise lepinguperioodi jooksul. Reeglina ei peaks te kunagi tööettevõtjale rohkem raha maksma, kui kättesaadud tööd väärt on, sest võivad tekkida probleemid ja te võite olla sunnitud uut tööettevõtjat otsima hakkama.

Tavaliselt tehakse lepingu alguses esimene sissemakse, mis võimaldab tööettevõtjal soetada seadmed, mobiliseerida tehas ja seadmed jne. Kandke hoolt selle eest, et see summa oleks tagatud pangagarantii või sarnase tagatisega, juhuks kui tööettevõtjal peaks rahalisi raskusi tekkima.

Muul juhul on võimalik maksta tööettevõtjale igakuiseid progressiivmakseid, mis põhinevad tööde dokumenteeritud edenemisel perioodi jooksul.

Tavaliselt peetakse lepingu lõppemisel kinni kindel summa, millega tagatakse lepingu täielik ja lõplik täitmine. Reeglina on selleks 10% lepingusummast. Kui tööettevõtja on dokumentaalselt tõestanud, et kõik tööd on lõpetatud, näiteks krunt on koristatud, siis võib kinnipeetud summa vähendada 5 protsendini kuni hooldusperioodi lõppemiseni.

Harilikult esitab tööettevõtja lepingu kehtivuse ajaks pangagarantii või muu sarnase tagatise. Mõnedel juhtudel võib tööde edenedes garantiid vähendada.

Trahvide ja preemiate kasutamine on lepingu haldamisel ja selle õigeaegse täitmise kindlustamisel äärmiselt tähtis.

Trahve võib rakendada tähtaegade ületamise või kvaliteedinõuete täitmatajätmise eest. Trahvide suurus tuleb pakkumisdokumendis kindlaks määrata ja selle suurus peab sarnanema tegelikele kuludele, mida omavalitsus hilinemise tõttu kandma peab. Näiteks vanadekodu mittetähtaegne valmimine võib sundida omavalitsust vahepeal kalleid hotellitube üürima ja seega peaks trahvisumma vastama sellise alternatiivse majutuse maksumusele.

Preemiat võib kasutada tööde lõpetamise kiirendamiseks enne algset tähtaega. Neid peaks kasutama ainult siis, kui omavalitsus ennetähtaegsest lõpetamisest selgelt kasu saab. Näiteks võib olla uue veepuhastusjaama lõpetamine, kui olemasolev süsteem on rikkis ja vee jagamine jaokaupa põhjustab elanikele suuri ebamugavusi.

Lepingu kindlustused on äärmiselt tähtsad. Peate tegema selget vahet kindlustusel, mille peab muretsema tööettevõtja ja kindlustusel, millega omavalitsus ise peab oma riskid katma.

Veenduge, et kindlustuspoliisides ei ole kokkulangevusi ega auke. Nõudke, et tööettevõtja poolt muretsetavas kindlustuses, näiteks kolmandatele isikutele põhjustatud kahju kindlustus, nimetaks kaashüvitisesaajana ka omavalitsust, seega on teil vajadusel poliisile seaduslikult põhjendatud ligipääs.

8. Omavalitsuse sisene planeerimine

Kui pakkumisdokument on valmis, võib alustada omavalitsuse sisese planeerimisega. See seisneb alljärgnevas tegevuses:

• Koostage sisemine eelarve
• Määrake kindlaks vajadus siseressursside järele
• Määrake ametisse konkursikomisjon

Eelarve peab sisaldama orienteeruvat pakkumise hinda, mida te loodate saada, ja ka teie enda sisemiste kulude kalkulatsiooni. Nende sisemiste kulude hulka kuuluvad reklaamikulud, kulutused lepingu haldamise ja järelevalvega seotud personalile, kulutused mis tahes omavalitsusvälisele abile (nt. juriidiline abi, spetsialistid), läbiviidavate testide kulud, kindlustuskulud ja mis tahes muud lepinguga seotud kulud. Mõnedel juhtudel võite te kanda kulusid ka seoses kompensatsiooniga, mida tuleb maksta teenuse erateevõtjailt sisseostmise tõttu koondatavatele töötajatele.

Seejärel jaotatakse kogu eelarve ajaliselt, et määrata kindlaks, millal raha vaja on.

Vajalikud sisemised ressursid sisaldavad pakkumisprotsessi juhtimiseks vajalikku personali ning lepingu haldamiseks ja järelevalveks vajalikku personali. Järelevalvet võivad teostada praegused töötajad, aga mõnedel juhtudel on kasulikum palgata piiratud lepingutingimustel omavalitsusväliseid järelevalve teostajaid. Lisaks sellele võib teil vaja olla soetada sõidukeid, mõõte- ja testimisseadmeid ning uusi kontoriseadmeid.

Konkursikomisjon vastutab lepinguprotsessi aususe ja korrektsuse eest ning vaatab läbi kõik esitatud pakkumised ja annab soovitusi tööettevõtja valimiseks. Tavaliselt koostatakse see omavalitsuse töötajate esindajatest ja mõnedel juhtudel ka omavalitsuse välistest ekspertidest.

Lõpetuseks on teil vaja volikogu või volitatud organi kinnitust.

C. KUIDAS VALIDA TÖÖETTEVÕTJAT (pakkumisprotsess)

1. Pakkumisprotseduur ja reeglid

Protseduurid tuleb paika panna selleks, et kindlustada kõigi pakkujate õiglane kohtlemine, kaitsta pakkuja põhjendamatu sekkumise eest ja kehtestada usalduslik õhkkond, mis kutsub pakkujaid õiglaseid hindu esitama.

Pakkumisprotsessiga kaasneb tavaliselt asukohakülastus või kokkusaamine võimalike pakkujatega, kus näidatakse asukohta ja antakse selle kohta selgitusi ning kus pakkujad saavad küsimusi esitada ja selgitavaid vastuseid saada. Veenduge, et sellised koosolekud protokollitakse ja vastused saadetakse kõigile pakkujaile, ka neile, kes kohal ei olnud.

Nõudke, et kõik teised küsimused esitataks kirjalikult ja saatke küsimused ja vastused kõigile asjassepuutuvaile isikuile. Reegel nõuab, et kõigile pakkujatele esitataks täpselt ühesugune informatsioon.

Ärge lubage pakkujail kontakteeruda kohalike töötajate või poliitikutega. Selgitage, et selline mittesoovitav kontakteerumine tähendab pakkuja automaatset diskvalifitseerimist.

Konkursikomisjon tuleks moodustada enne pakkumise esitamist. See peaks olema objektiivne ja vaba mis tahes võimalikest huvide konfliktidest. Konkursikomisjon peab enne pakkumist kokku leppima valikukriteeriumides ja võimalusel tuleks need kriteeriumid esitada tööettevõtjale.

Valikukriteeriumid võivad juhtida tähelepanu sellele, et valik põhineb mitmete faktorite hindamisel, nagu näiteks alljärgnevad:

Hind: 40%

Kvaliteet: 10%

Tööettevõtja kogemused: 25%

Tema personali kogemused: 15%

Ajakava: 10%

Kui pakkujad on eelnevalt välja valitud, võib rakendada teistsugust kriteeriumide komplekti, kuna sel juhul eeldatakse, et kõigil pakkujail on vajalikud kogemused olemas ja seega ei anta neile eraldi hinnangut.

2. Pakkumiste läbivaatamine

Peale pakkumiste kättesaamist tuleb kõigepealt kontrollida nende vastavust eeskirjadele.

Kas pakkumine esitati õigeaegselt?

Kas kõik leheküljed on õieti täidetud ja allkirjastatud?

Kas hindade kalkulatsioonid, korrutused ja liitmised on õiged?

Kas pakkuja esitab nõutud garantiid?

Pakkujate soovituskirju tuleks kontrollida selleks, et määrata kindlaks kas pakkujal on vajalikud kogemused ja saada eelmistelt klientidelt aruandeid selle kohta, kuidas ta eelmised projektid täitis. Kui pakkuja kavatseb kasutada alltöövõtjaid, siis tuleks selliste alltöövõtjate soovituskirju hoolikalt kontrollida.

Kas eelmised projektid teostati rahuldavalt?

Kas projektid lõpetati õigeaegselt?

Kas projektid teostati eelarve piires?

Kas tööettevõtja esitas lisanõudeid?

Pakkumise tegelikul hindamisel peab arvestama alljärgnevat:

Milline on pakkujast jäänud üldmulje?

Kas pakkuja pakkumine sisaldab mis tahes kvalifikatsioone või erandeid?

Kui jah, siis millised on nende kvalifikatsioonidega seotud kulud ja riskid?

Millised on tööettevõtja juhtkonna kogemused?

Milline on pakkuja rahaline stabiilsus?

Valikukriteeriumide komplekti kasutades peaks valimiskomitee need tähelepanekud mõõdetavaks. Näide tüüpilisest hinnangulehest on toodud lisas D.

Lõpetuseks tuleks kalkuleerida kogumaksumus, mis annab rahalise väärtuse iga pakkujaga seonduvatele võimalikele kvalifikatsioonidele ja riskidele. Selle kogumaksumuse arvestamisel tuleb koostada ka hinnang omavalitsuse siseste kulude kohta, kuna need võivad erinevate pakkujate korral erinevad olla.

Näidis: Madala hinnaga pakkumine suhteliselt uuelt ja kogenematult pakkujalt võib tekitada vajadusi lisaressursside järele, ms on vajalikud tööde kvaliteedi ja edenemise kontrollimiseks, kõrgema hinnaga pakkumise esitanud kogenud tööettevõtja puhul ei pruugi neid vaja minna.

Tööettevõtjate poolt pakutud erinevad meetodid võivad põhjustada suuri erinevusi ka hoolduskuludes, mis on pakkumishindade võrdlemisel võtmefaktoriks.

Näide: Mingi kindla struktuuri jaoks võib terasstruktuur olla odavaim lahendus, aga selle peab igal aastal üle värvima. Betoonstruktuur võib algselt olla kallim, aga see vajab tulevikus vähem hooldust. Alternatiivsete lahenduste võrdlus peaks soovitavalt sisaldama kogumaksumuse hinnangut kümneaastase perioodi kohta.

3. Läbirääkimised pakkujaga

Kui eelistatud pakkuja on kindlaks määratud, siis võib valimiskomitee tööettevõtja kohtumisele kutsuda, kus selgitatakse mis tahes lahendamata küsimusi.

Olge väga ettevaatlikud ja ärge lubage nende kohtumiste ajal pakkumisse mingeid muudatusi teha, kuna teised pakkujad võivad siis pakkumisprotsessi läbiviimise kohta kaebusi esitama hakata.

Pakkuja poolt pakutud mis tahes erandite või kvalifikatsioonide sisu kohta võib teil juristi arvamust vaja minna. Samuti oleks kasulik tööettevõtja pangagarantiisid kontrollida.

Peale pakkumise lõplikku läbivaatamist valimiskomitee poolt esitatakse kindla tööettevõtja määramiseks soovitus volikogule või organisatsioonile ,kes otsuse teeb.

Soovituse põhjendamiseks tuleb esitada aruanne, milles selgitatakse valiku põhjuseid. Enne kinnitamist volikogu poolt võidakse konkursikomisjonilt nõuda vastamist volikogu spetsiifilistele küsimustele.

4. Leping

Peale lõplikku kinnitust teatatakse tööettevõtjale tema valimisest ja teistele pakkujatele tuleb teatada, et nad ei olnud edukad. Kohelge teisi pakkujaid viisakalt, kuna nad võiksid ka tulevastesse pakkumistesse heatahtlikult suhtuda.

Lepingule, millesse on vajadusel muudatusi tehtud, kirjutavad seejärel alla mõlemad osapooled ja tööettevõtja esitab oma garantiid, kindlustuspoliisid ja üksikasjaliku töögraafiku.

D. KUIDAS LEPINGUT HALLATA

1. Sisefinantskontroll

a. Määrake kindlaks lõplik lepingu hind

Kohe peale lõplikule lepingule alla kirjutamist peaksite kõik oma eelnevad kulude kalkulatsioonid läbi vaatama ja töötama välja korrigeeritud ning lõpliku kulude hinnangu. Kui lõplik summa ületab nüüd teie algseid eraldisi, peate hakkama lisaraha otsima.

b. Hinnake rahavooge ja tagage raha õigeaegne olemasolu

Veenduge, et raha on lepingus sätestatud kuupäevadel olemas.

c. Seadke sisse finantskontroll

Rahaliste vahendite ja väljamaksete kontrollimiseks tuleb sisse viia kindlad korraldused. Tuleb koostada selged juhised selle kohta, kuidas süsteemis kinnitusi antakse.

Tavaliselt järgitakse kinnituste andmisel sellist protseduuri:

Kõigepealt kontrollitakse tööettevõtja poolt vastava perioodi jooksul osutatud teenuste tegelikku hulka ja ulatust. Seejärel käsitletakse tööde edenemise eest makstava summa maksmist omavalitsuses sisse seatud tavaliste finantskontrolli kanalite kaudu. Vältige ebavajalikke pikki viivitusi tööettevõtjale maksmisel, kuna see võib tekitada konflikte ja seisakuid töös.

2. Suhted tööettevõtjaga

a. Määrake omavalitsuse esindaja.

Ühe inimese peaks määrama projektijuhiks, kes esindaks omavalitsust igapäevases suhtlemises tööettevõtjaga. Projektijuhi volitused peavad olema selgelt kindlaks määratud.

Ta peaks olema volitatud igapäevaseid otsuseid vastu võtma, aga mitte kinnitama lepingu pikendamist või hinnatõuse. Selliste küsimustega peab tegelema projektikomisjon.

b. Võtke kasutusele regulaarsed aruanded töö edenemise kohta

Lepingu alguses tuleb leppida kokku regulaarsete koosolekute korraldamise sageduses ja formaadis ning regulaarsete aruannete süsteemis ning neist kinni pidada. Kõigi lepinguga seotud tegevuste kirjalikud aruanded on äärmiselt tähtsad tulevaste teenuslepingute sõlmimise seisukohast või juhul, kui lepingu suhtes tekib tööettevõtjaga juriidilisi vaidlusi.

c. Võtke kasutusele kvaliteedikontrolli meetmed

Kvaliteedikontrolli süsteem võib nõuda omavalitsust esindavate kvaliteediinspektorite ametisse määramist. Sageli võib kvaliteedikontrolli mingis kindlas ulatuses teostada tööettevõtja, kes esitab kvaliteediaruandeid. Sellisel juhul on vaja ainult etteteatamata kontrollkäike ja katsetusi.

d. Ohutus- ja keskkonnakaitsealased meetmed

Ohutus- ja keskkonnakaitsealased meetmeid peab algusest peale rahuldavalt planeerima. Ohutusmeetmed peavad kaitsma nii tööettevõtjaid kui ka omavalitsuse töötajaid ja nende vara ning ka kolmandaid isikuid kahjude eest. Keskkonnakaitsealased meetmed peavad vastama jäätmeid, reovett ja teisi keskkonnaohte käsitlevale kehtivale seadusandlusele.

Suuremate lepingute korral peab tööettevõtja ametisse määrama ohutusjuhi.

3. Lepingu täitmise ajal

a. Kvaliteedikontroll

Regulaarset kvaliteedi kontrollimist peab korralikult jälgima ja protokollima.

Kvaliteedikontrolli süsteemi võib lepingu kehtivuse ajal uuesti üle vaadata, kui leitakse, et rahuldava kvaliteedi osas on tekkinud probleeme. Näiteks kontrollimine, kuidas kooli toiduga varustatakse, võib algselt põhineda kindlal arvul kontrollimiskordadel, kuid nakkuse puhang võib tekitada vajaduse jäigema kvaliteedisüsteemi järele tulevikus.

b. Kvantiteedikontroll

Kuna enamus maksetingimusi on seotud kvantiteediga, siis usaldusväärse ja täpse kvantiteedikontrolli süsteemi sisseaseadmine on äärmiselt tähtis.

c. Töö edenemise kontroll

Tööde ajakavast mahajäämise vältimiseks on vaja jooksvalt tööde edenemist kontrollida ja seda pidevalt algse ajakavaga võrrelda. Kui viivitustest on kujunemas probleem, siis oleks hea kui sellised viivitused avastatakse juba varakult, siis oleks võimalik asja parandamiseks meetmeid tarvitusele võtta. Näiteks kui ehitustöös esineb viivitusi, siis on vaja teha korraldusi elanike majutamiseks teistesse kohtadesse kauemaks, kui alguses arvatud.

4. Lepingu täitmisel:

a. Kontrollimiseks üleandmine

Kui tööettevõtja teatab, et ta on lepingu täitnud, siis viiakse tavaliselt läbi lõplik kontroll. Selle kontrolli ajal on esindatud mõlemad osapooled ja koostatakse nimekiri töödest, mis tuleb lõpetada enne seda, kui omavalitsus tehtuga rahul on. Kui ka need tööd on lõpetatud, võib tööettevõtja viimase makse kätte saada, kuid sellest arvestatakse maha kinnipeetav summa, millega kaitstakse omavalitsust hooldusperioodi jooksul ilmsiks tulla võivate vigade ja puuduste eest.

Projekteerimistööde korral on vaja koostada "nagu ehitatud" jooniste komplekt, kuna enamus ehitusprojekte nõuab muudatuste tegemist tegelike ehitustööde käigus. Algsed projektijoonised tuleb seetõttu uuesti läbi vaadata ja näidata, kuidas hoone või rajatis tegelikult ehitati. See on eriti tähtis siis, kui hoones või rajatises on vaja teha remonti või neile midagi lisada.

b. Hoolduse planeerimine

Selles staadiumis peaks planeerima ka regulaarse hoolduse.

c. Probleemide lahendamine

Paljud lepingud lõpevad lisanõuete esitamisega tööde osas, mida pakkumise ajal ei osatud ette näha. Selliste lisanõuete küsimuses peetavad arutelud ja läbirääkimised on tavaliselt avalike teenuste sisseostmise kõige vähem meeldivad osad, mis võivad osapoolte vahel pikki vaidlusi põhjustada.

Seega on soovitav sisse seada süsteem, kus vaidlused ja konfliktid lahendatakse asjade käigus ja neid ei jäeta lepingu lõppemise ajaks.

d. Lõppmaksed

Kui kõik küsimused on lahendatud ja hooldusperiood on lõppenud, võib tööettevõtjale maksta lõppmakse ja leping lõpetatakse.

5. Jätkumine

Kui on tegemist teenuste üleandmisega, siis peab uue lepingu sõlmima pikka aega enne olemasoleva lepingu lõppemist, et tagada teenuste osutamise jätkumine. Seda võib teha kolmel moel:

a. Olemasoleva lepingu pikendamine

Kui olete olemasoleva tööettevõtja tööga rahul, siis oleks kõige kasulikum pidada läbirääkimisi lepingu jätkamiseks mõistliku hinna alusel. Tavaliselt algsed hinnad koos eraldisega vahepeal asetleidnud kulude suurenemise katteks.

b. Uus pakkumine

Alternatiivina võite algatada uue pakkumisprotsessi, aga uues pakkumises peate arvestama ka teenuse praeguselt tööettevõtjalt ülevõtmise protseduuri, ilma et läheks kaotsi teenuse päevi, väheneks kvaliteet või kaotataks raha.

c. Naasmine teenuse osutamise juurde omavalitsuse siseselt

Kui teie kogemused avalike teenuste üleandmisel eraettevõtjaile ei olnud rahuldavad, on teil alati võimalus naasta süsteemi juurde, kus töid teostatakse omavalitsuse siseselt nagu varem. Teenuste eraettevõtjailt sisseostmisel omandatud kogemustest olete te kindlasti õppinud uusi meetodeid, mille abil lahendada nõudmist selle teenuse järele.

6. Lõpetatud protsessi hindamine

Peale lepingu täitmist on väga tähtis viia läbi lõpetatud lepingu hoolikas hindamine.

Seda võib teha omavalitsuse siseselt, aga objektiivse ülavaate koostamiseks võib olla kasulikum mõne omavalitsusvälise organisatsiooni palkamine.

Ülevaates peaks võrdlema avalike teenuste sisseotsmisest saadud kogemusi endise teenuse osutamise süsteemiga.

LISAD

LISA A: AVALIKE TEENUSTE NIMEKIRI

Erateevõtjatele üleantavate teenuste valikukriteeriumid

Teenuse tüüp	Kasu üleandmisest			Üleandmise puudused		Üleandmise takistused	Alterna- tiivid
	Rahaline	Läbi-paistvus	Vastutus	Mõju töötajaile	Töö-ettevõtjate vähesus
Haridus: Lasteaiad Koolid Täiskasvanute koolitus
Tervishoid: Kliinikud, haiglad
Avalikud maanteed: Ehitus Hooldus ja koristamine
Ühistransport: Koolibuss Muu transport
Raamatukogu-teenused
Eluasemed: Ehitus Hooldus
Kaugküte
Prügivedu
Veevarustus
Kanalisatsioon
Vanurite eest hoolitsemine
Kultuuritegevus
Muud sotsiaal-teenused
Kohalik kesk-konnakaitse
Territoriaalne ja linnaplaneerimine
Raamatupidamine ja töötasud
Ühiskondlike ehitiste ja avalike kohtade hooldus

Käsiraamat: "Avalike teenuste üleandmine eraettevõtjaile" Lk.

LISA B.1: RIIGIHANGETE SEADUS

Terviktekst

Vastu võetud 31. mail 1995. a. (RT I 1995, 54, 883), jõustunud 1. jaanuaril 1996. a. Muudetud järgmiste seadustega:

Vastuvõtmise aeg	Avaldamine Riigi Teatajas	Jõustumise aeg
26.06.1996	(RT I 1996, 49, 953)	26.07.1996
12.12.1996	(RT I 1997, 1, 1)	1.01.1997
22.04.1998	(RT I 1998, 38, 561)	1.07.1998

22.04.1998 muudetud osa järel ümarsulgudes on viide akti(de)le (vastuvõtmise kuupäev), millega on kehtestatud praegune sõnastus.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Seaduse ülesanne

(1) Seaduse ülesanne on kindlustada riigihangeteks kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.

(2) Seadus määrab kindlaks riigihangete teostamise korra ja sätestab riigihangetega seotud subjektide õigused, kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

Paragrahv 2. (kehtetu -12.12.1996)

Paragrahv 3. Riigihangete mõiste

Riigihangeteks käesoleva seaduse mõistes on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, kui see toimub järgmiste rahaliste vahendite arvel:

1) riigi-, linna- ja vallaeelarvete rahalised vahendid;

2) riiklike fondide ja eelarvete rahalised vahendid; (12.12.1996)

3) riigi poolt või tema garantiiga võetud sise- ja välislaenude rahalised vahendid;

4) riikliku välisabi rahalised vahendid;

5) riigi-, linna- ja vallaeelarvetest ning riiklikest fondidest finantseeritavate riigiasutuste või kohalike omavalitsusasutuste või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandustegevusest saadud tulu. (22.04.1998)

Paragrahv 4. Seaduse kehtivusala

(1) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigihangetele, mille maksumus on: (22.04.1998)

1) asja ostmise ja teenuse tellimise korral 200 000 krooni ja üle selle (siin ja edaspidi aasta arvestuses koos käibemaksuga);

2) uusehituse (vabale territooriumile ehitatav hoone või rajatis ehitusterritooriumi varasemast kasutusalast sõltumata) ja renoveerimise või rekonstrueerimise (ruumiprogrammi ning kasutusala osaline või täielik muutmine, sealhulgas peale, kõrvale või alla ehitamise teel olemasoleval või sellega külgneval territooriumil) ehitustöö tellimise korral 2 miljonit krooni ja üle selle;

3) ehituskrundi ettevalmistamise, hoone või rajatise amortiseerunud osa lammutamise või taastamise (remont või restaureerimine, mille tulemusena säilib selle kasutusala või otstarve) ehitustöö tellimise korral 500 000 krooni ja üle selle;

(1)¹ Valla- või linnavolikogu võib kehtestada vastava valla- või linnaeelarve vahendite arvel riigihangete teostamiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust madalamad maksumuse piirmäärad. (22.04.1998)

(2) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigi poolt või tema garantiiga võetud laenude ja riikliku välisabi rahaliste vahendite arvel teostatavate riigihangete puhul, kui vastavate laenu-, garantii- või välisabi lepingutega ei ole sätestatud nende vahendite kasutamise korda.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud korra järgimine ei ole kohustuslik, kuid ostja peab riigihanke teostamisel tagama kasutatavate rahaliste vahendite säästliku kasutamise ning pakkujate paljususe korral pidama läbirääkimisi vähemalt kolme pakkujaga, kui riigihanke objektiks on: (22.04.1998)

1) riigisaladusega seotud hanked;

2) trükised ja kunstiesemed;

3) teadusuuringud ja teaduslikud sihtprogrammid;

4) õigusaktide väljatöötamine ja õigusabi;

5) olemasoleva ehitise või selle osa ost füüsiliselt isikult;

6) teistes seadustes sätestatud korras toimuvad riigihanked.

(4) Riigihanke korral, mille maksumus on väiksem kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud piirmäärad, peab ostja, järgides head kommertstava, tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise. (22.04.1998)

Paragrahv 5. Välislepingute rakendamine

Kui käesolev seadus on vastuolus Eesti Vabariigi sõlmitud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Paragrahv 6. Riigihanke jaotamine osadeks

Ostja ei või riigihanget jaotada osadeks eesmärgiga vähendada selle maksumust, et vältida käesolevas seaduses sätestatud riigihangete teostamise korra järgimist.

Paragrahv 7. Kasutatavad terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) hankija - juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastavalt käesoleva seaduse sätetele on omandanud õiguse riigihanke sooritamiseks; (12.12.1996)

2)  ostja (tellija) - riigi või kohaliku omavalitsuse nimel riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus või teine avalik-õiguslik juriidiline isik, kes taotleb hankelepingu sõlmimist või on selle sõlminud;

3) asjad - kinnis- ja vallasvara ning varaliselt hinnatavad õigused asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) mõistes;

4) ehitustööd - mis tahes töö, mis on seotud ehitamise, ehitiste ning rajatiste või nende osade remondi, lammutamise, renoveerimise või ehituskrundi ettevalmistamisega;

5) teenused - kohustused , mis ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatutega; (22.04.1998)

6) avatud pakkumine - pakkumismenetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik soovijad;

7) kaheetapiline pakkumine - pakkumismenetlus, mille puhul pakkujad esitavad esimesel etapil pakkumise üldise määratluse hinda spetsifitseerimata, teisel etapil teeb ostja väljavalitud pakkujatele ettepaneku esitada lõplik pakkumine koos hinna spetsifitseerimisega;

8) läbirääkimistega piiratud pakkumine - pakkumismenetlus, mille puhul ostja peab vajalike tingimuste olemasolul läbirääkimisi eelnevalt väljavalitud pakkujatega; (22.04.1998)

9) (kehtetu -22.04.1998)

10) pakkuja - juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes osaleb pakkumises; (12.12.1996)

11) riigihange ühelt pakkujalt - pakkumismenetlus, mille puhul ostja kutsub pakkumisele vaid ühe pakkuja;

12) hankeleping - pärast pakkumise vastuvõtmist sõlmitav ostu-müügi- või muu leping. (22.04.1998)

Paragrahv 8. Riigihangete teostamise menetlused

1. (kehtetu -22.04.1998)

(2) Riigihanked teostatakse avatud pakkumiste alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhud. (22.04.1998)

(3) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel võib kasutada järgmisi pakkumismenetlusi: (22.04.1998)

1) kaheetapiline pakkumine;

2) läbirääkimistega piiratud pakkumine;

3) riigihange ühelt pakkujalt.

Paragrahv 9. Pakkumismenetluse korraldamine

Pakkumismenetluse korraldajaks on ostja, kes määrab riigihanke läbiviimise eest vastutava ametiisiku. Ostjal on õigus volitada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras teisi isikuid korraldama pakkumismenetlust käesoleva seaduse sätete alusel. (12.12.1996)

Paragrahv 9¹. Riigihanke eeskirjade kehtestamine

Vabariigi Valitsus kehtestab ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja. (12.12.1996)

Paragrahv 10. Riigihangetealase tegevuse koordineerimine

(1) Riigihangetealast tegevust koordineerib Riigihangete Amet. (26.06.1996)

(2) Riigihangete korraldamiseks Riigihangete Amet (edaspidi Amet):

1) töötab välja riigihangete teostamise eeskirjade, juhendite ja muu normatiivse materjali kavad ning riigihangete teostamiseks vajaliku dokumentatsiooni vormid;

(26.06.1996)

2) kontrollib riigihangete läbiviimist ja selle vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

3) omab õiguse saada ostjatelt riigihangete kohta käivat informatsiooni;

4) rakendab riigihangetealase informatsioonisüsteemi;

5) hindab riigihangete süsteemi toimimist ning esitab ettepanekuid selle parandamiseks;

6) organiseerib ja teostab riigihangetega erinevail tasandeil seotud avalike teenistujate koolitust;

7) annab konsultatsioone riigihangetega seotud küsimustes;

8) kuulutab riigihankeid välja ja viib neid läbi Vabariigi Valitsuse ülesandel.

2. peatükk

PAKKUMISE TOIMINGUD

Paragrahv 11. Pakkujate kvalifitseerimine

(1) Riigihanke teostamisel on ostja kohustatud kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni. (12.12.1996)

(2) Kvalifikatsiooni kontrollimiseks võib ostja nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et pakkuja:

1) omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava hankelepingu sõlmimiseks ja selle täitmiseks;

2) on maksevõimeline, tema vara ei ole sekvesteeritud, tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist, pankroti- ega kohtumenetlust;

3) on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude ning saastekahju hüvitamise osas;

4) on viimase kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt kõik riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepingud.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud andmete saamiseks esitab ostja vastava nõudmise pakkumise kutse dokumentides kõigi pakkujate suhtes võrdselt.

(12.12.1996)

Paragrahv 12. Pakkuja pakkumiselt kõrvaldamine

Ostjal on õigus kõrvaldada pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et esitatud andmed pakkuja kvalifikatsiooni kohta on valed või ebatäpsed.

Paragrahv 13. (kehtetu - 12.12.96)

Paragrahv 14. Riigihangete dokumendid

Teated, otsused ja muud dokumendid, millele käesolevas seaduses viidatakse ja mida ostja esitab hankijale või vastupidi, peavad olema koostatud nende sisu täielikku säilimist tagavas vormis.

Paragrahv 15. Pakkumiste väljakuulutamine

(1) Pakkumisi taotlev ostja kuulutab pakkumise välja Ameti poolt väljaantavas "Riigihangete Bülletäänis". Riigihanke pakkumise väljakuulutamise korra ja vormid kehtestab majandusminister.

(12.12.1996)

(2) Pakkumise väljakuulutamine peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) ostja nimetus ja aadress;

2) riigihanke nimetus ja iseloomustus;

3) riigihanke teostamise tähtpäev;

4) pakkujate kvalifitseerimise tingimused; (12.12.1996)

5) pakkumise kutse dokumentide väljastamise koht ja tingimused;

6) märge tagatise nõutavuse kohta;

7) pakkumise kutse dokumentide vormistamise keel (keeled);

8) pakkumiste esitamise koht, tähtpäev ja kellaaeg. (22.04.1998)

Paragrahv 16. Pakkumise kutse dokumendid

(1) Ostja edastab pakkumise kutse dokumendid huvitatud isikutele kooskõlas pakkumise väljakuulutamisel teatatuga.

(2) Pakkumise kutse dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) pakkumise ettevalmistamise juhised;

2) pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavate dokumentide loetelu; (22.04.1998)

3) riigihanke kvaliteedi- ja tehnilised näitajad, kogused, spetsifikatsioonid ja teostamise tähtpäev;

4) hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel, ning nende suhteline tähtsus;

5) hankelepingu tingimused sellisel määral, nagu ostja oskab neid momendil esitada, ja riigihanke põhitingimused, kui pakkumine võrdsustatakse hankelepinguga;

6) pakkumise hinna väljendamise viis;

7) maksetingimused ja -tähtajad;

8) pakkumise tagatis ja selle suurus;

9) rahaühik või -ühikud, milles esitatakse pakkumise hind;

10) keel või keeled, milles pakkumised tuleb vormistada;

11) pakkumiste esitamise viis, koht ja tähtpäev;

12) pakkumise kutse dokumentide sisu kohta selgituste saamise kord;

13) tähtaeg, mille kestel pakkumised on jõus;

14) pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg ning vastavad protseduurid;

15) märkus selle kohta, millisel juhul ostja jätab endale võimaluse lükata tagasi kõik pakkumised; (22.04.1998)

16) alternatiivsete pakkumiste esitamise võimalus ja kord. (22.04.1998)

(3) Ostja võib nõuda pakkumise kutse dokumentide eest tasumist. Tasu suurus ei tohi ületada dokumentide koostamise, trükkimise ning kättetoimetamise kulusid.

Paragrahv 17. Pakkumise tagatis

(1) Ostja võib pakkujatelt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkujapoolsete kohustuste täitmise või täitmata jätmisel täieliku või osalise kahjude hüvitamise.

(2) Pakkumise tagatisena võib ostja nõuda konkreetse rahasumma, väärtpaberite või krediidiasutuse garantii esitamist. Tagatist tuleb nõuda kõigilt pakkujatelt samas ulatuses.

(3) Ostja ei pea tagastama pakkujale tagatist, kui:

1) pakkuja muudab oma pakkumist või võtab selle tagasi pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul;

2) pakkuja keeldub hankelepingu sõlmimisest vastavalt tema poolt esitatud pakkumisele.

(4) Pakkumise tagatis tagastatakse pakkujale kolme tööpäeva jooksul :

(22.04.1998)

1) pärast pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 2 nimetatud juhul;

2) edukaks tunnistatud pakkumise esitanud isikule pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist;

3) pakkumismenetluse lõppemisel ilma tulemusteta;

4) pakkuja kvalifitseerimata jätmisel või pakkumise tagasivõtmisel enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist; (12.12.1996)

5) kõigi pakkumiste tagasilükkamise korral käesoleva seaduse paragrahv 30 alusel.

Paragrahv 18. Pakkuja õigus konfidentsiaalsusele

Pakkuja võib esitada nõude tema poolt esitatava informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamiseks, tehes ostjale ettepaneku sõlmida vastav leping. Ostja peab esitatud nõude rahuldama, kui see ei ole vastuolus käesoleva seaduse paragrahvis 35 sätestatuga.

Paragrahv 19. Pakkumise kutse dokumentide sisu selgitamine ja muutmine

(1) Pakkujal on õigus saada selgitusi pakkumise kutse dokumentide sisu kohta. Ostja on kohustatud selgitusi andma ja antud selgitused edastama ka teistele pakkujatele enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist.

(2) Ostja võib enne pakkumiste esitamise tähtpäeva muuta pakkumise kutse dokumentide sisu, saates vajalikud täiendused kohe kõigile pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujaile.

3. peatükk

PAKKUMISE ESITAMINE

Paragrahv 20. Pakkumise esitamine

(1) Pakkumine peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.

(2) Pakkumine peab olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis.

(3) Pakkumise laekumise kohta peab ostja andma pakkujale tõendi, milles on märgitud pakkumise kättesaamise kuupäev ja kellaaeg.

Paragrahv 21. Pakkumiste esitamise tähtaeg

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab pakkumiste esitamise minimaalsed tähtajad, mis algavad pakkumise väljakuulutamisest, ning ostja poolt pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimuste muutmise tähtajad. (12.12.1996)

(2) Ostja võib pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Teade tähtaja pikendamise kohta tuleb ostjal edastada kõigile pakkujaile, kes on saanud pakkumise kutse dokumendid.

(3) Pakkumist, mis laekub pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei avata ning see kuulub tagastamisele.

Paragrahv 22. Pakkumiste jõusoleku tähtaeg

(1) Pakkumised on jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei tohi olla pikem kui 90 kalendripäeva. (12.12.1996)

(2) Enne pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemist võib ostja teha pakkujatele ettepaneku seda pikendada. Tähtaja pikendamisest keeldumisel lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval.

(3) Pakkujad, kes nõustuvad pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamisega, peavad pikendama ka pakkumiste tagatiste kehtivuse tähtaega või muretsema uued pakkumiste tagatised. Pakkujatele, kes pakkumise tagatist ei pikenda või uut tagatist ei muretse, loetakse pakkumiste jõusolek lõppenuks.

Paragrahv 23. Pakkumise asendamine ja tagasivõtmine

Pakkuja võib oma pakkumise asendada või selle tagasi võtta enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Teade pakkumise asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui ostja on saanud selle enne pakkumiste esitamise tähtpäeva.

Paragrahv 24. Pakkumiste avamine

(1) Pakkumised avatakse pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal (pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal) ning protseduuri järgi.

(2) Kõigil pakkujatel on isiklikult või volitatud esindajate kaudu õigus osaleda pakkumiste avamisel.

(3) Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, aadressid ja nende pakkumiste hinnad, mille kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll.

(4) Pakkujatele, kes ei osale pakkumiste avamisel, tuleb saata pakkumiste avamise protokoll kolme tööpäeva jooksul, arvates pakkumiste avamisest.

Paragrahv 25. Pakkumise tagasilükkamine

Ostja lükkab pakkumise tagasi, kui:

1) pakkuja ei ole kvalifitseeritud vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 11 sätestatule;

2) pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.

4. peatükk

PAKKUMISTE HINDAMINE

Paragrahv 26. Pakkumiste võrdlemine ja hindamine

(1) Ostja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.

(2) Pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult nende tingimustega, mis olid esitatud pakkumise kutse dokumentides.

(3) Ostja esindajaks ega eksperdiks ei või olla isikud, kes on olnud pakkujaga sellistes suhetes, et võib tekkida põhjendatud kahtlus nende isikute objektiivsuses.

Paragrahv 27. Pakkumise vastavaks tunnistamine

(1)Pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõigi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega.

(2) Pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest.

Paragrahv 28. Edukas pakkumine

(1) Edukaks pakkumiseks on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine.

(2) (kehtetu - 22.04.1998)

Paragrahv 29. Teabe avaldamine pakkumiste hindamise kohta

Teavet pakkumiste hindamise ja võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta ei või avaldada pakkujatele või teistele isikutele, kes ei ole teenistuslikult seotud pakkumiste ekspertiisi, hindamise, võrdlemise või pakkumiste vastuvõtmise otsustamisega, välja arvatud avaldamine riigihanke aruande avalikustamise korras.

Paragrahv 30. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine ja

pakkumismenetluse tühistamine (12.12.1996)

(1) Ostja võib Ameti loal lükata tagasi kõik pakkumised igal ajal enne hankelepingu sõlmimist, kui pakkumise kutse dokumentides on selline võimalus ette nähtud. (12.12.1996)

(2) Teade kõigi pakkumiste tagasilükkamise kohta tuleb ostjal kohe edastada kõigile pakkujatele, kellele pakkumise kutse dokumendid saadeti.

(3) Ostja peab igale pakkujale tema nõudel teatama kõigi pakkumiste tagasilükkamise alused, kuid ei pea neid põhjendama.

(4) Ostja ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumiste tagasilükkamine on toimunud käesoleva paragrahvi 1. lõikes määratud tingimustel.

(5) Kõigi pakkumiste tagasilükkamisel tagastab ostja pakkumise kutse dokumentide eest vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 16 3. lõikele pakkujatelt sissenõutud tasu.

(6) Ametil on kohustus igal ajal enne hankelepingu sõlmimist tühistada pakkumismenetlus, kui ostja:

1) ei ole pakkumise kutse dokumentides esitanud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume ja nende suhtelist tähtsust;

2) ei ole teatanud pakkumise kutse dokumentide sisu muutmisest kõigile pakkujatele;

3) on rikkunud pakkumiste avamise korda;

4) on kasutanud pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel oma esindajana või eksperdina isikut, kelle suhted pakkujaga võivad tekitada põhjendatud kahtlust tema objektiivsuses;

5) on pidanud läbirääkimisi ühe või mitme pakkujaga, välja arvatud läbirääkimistega piiratud pakkumise või kaheetapilise pakkumise esimese etapi korral; (22.04.1998)

6) ei ole eduka pakkumise väljaselgitamisel juhindunud pakkumise kutse dokumentides esitatud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutamisele kuuluvatest hindamiskriteeriumidest ning nende suhtelisest tähtsusest; (22.04.1998)

7) ei ole riigihanke ühelt pakkujalt teostamisel juhindunud käesoleva seaduse paragrahvis 53 sätestatud tingimustest; (22.04.1998)

8) on rikkunud Vabariigi Valitsuse kehtestatud pakkumiste esitamise minimaalseid tähtaegu. (22.04.1998)

Paragrahv 31. Pakkumise vastuvõtmine

(1) Edukaks tunnistatud pakkumine loetakse vastuvõetuks 10 tööpäeva möödumisel, arvates selle edukaks tunnistamisest.

(2) Teade pakkumise edukaks tunnistamise kohta edastatakse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest kirjalikult kõigile pakkujatele. (12.12.1996)

Paragrahv 32. Hankelepingu sõlmimine ja jõustumine

(1) Hankeleping sõlmitakse ostja ja isiku (isikute) vahel, kelle pakkumine (pakkumised) on vastu võetud.

(2) (kehtetu - 12.12.96)

(3) Ostjal on õigus valida ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus edukas pakkumine ja see vastu võtta, kui vastuvõetud pakkumise esitanud isik keeldub hankelepingu sõlmimisest. Pakkumise vastuvõtmisest teatatakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahv  31 2. lõikele.

Paragrahv 33. Pakkumise võrdsustamine hankelepinguga

Kui pakkumise kutse dokumentides ei ole seatud nõuet hankelepingu vormistamiseks, jõustub vastuvõetud pakkumine hankelepinguna vastavalt pakkumiste esitamise tähtpäevale ja tingimustele. Pakkumise vastuvõtmisest teatatakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 31 2. lõikele pakkumise jõusoleku tähtajal.

Paragrahv 34. Riigihanke aruanne ja deklaratsioon

(1) Ostja koostab 10 tööpäeva jooksul pärast riigihanke pakkumismenetluse lõppemist riigihanke aruande, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) lühikirjeldust riigihankest, mille kohta taotleti pakkumisi;

2) pakkumised esitanud pakkujate ärinimesid ja aadresse;

3) pakkujate nõutavat kvalifikatsiooni või selle puudumist kinnitavat teavet;

4) hankelepingu maksumust ning lepingu teiste põhiliste tingimuste kokkuvõtet;

5) pakkumiste hindamise ja võrdlemise kokkuvõtet;

6) pakkumismenetluse käigus laekunud avaldusi, proteste ja kaebusi;

7) kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjusi ning alust, millele toetudes seda tehti;

8) riigihanke teostamisel riigihankena ühelt pakkujalt ja pakkumiste taotlemisel väljavalitud pakkujatelt (vastavalt 7. ja 9. peatükis sätestatule) põhjusi ja alust, millele toetudes seda tehti. (22.04.1998)

9) (kehtetu - 22.04.1998)

(2) Ostja esitab Ametile 10 tööpäeva jooksul pärast riigihanke pakkumismenetluse lõppemist riigihanke deklaratsiooni. Deklaratsiooni vormi ning selle esitamise korra kehtestab majandusminister. (12.12.1996)

(3) Pakkumismenetluse lõppemise aluseks on: (22.04.1998)

1) hankelepingu sõlmimine;

2) pakkumiste mitteesitamine, kõigi pakkumiste tagasilükkamine käesoleva seaduse paragrahvis 25 sätestatud tingimustel või kõigi pakkumiste tagasilükkamine käesoleva seaduse paragrahvi 30 1. lõikes sätestatud tingimustel; 3) pakkumismenetluse tühistamine Ameti poolt käesoleva seaduse paragrahvi 30 6. lõikes sätestatud tingimustel.

Paragrahv 35. Riigihanke aruande avalikustamine

(1) Amet avalikustab pärast ostja poolt riigihanke deklaratsiooni esitamist "Riigihangete Bülletäänis" riigihanke nimetuse, pakkumised esitanud pakkujate ärinimed ning eduka pakkumise esitanud pakkuja ärinime või põhjuse, miks pakkumismenetlus lõppes tulemusteta. (22.04.1998)

(2) Aruande osa, milles on andmed pakkumised esitanud pakkujate kvalifikatsiooni kohta, pakkumiste põhilised tingimused ning kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjused, tuleb teha kättesaadavaks kõigile pakkumised esitanud pakkujatele alles pärast eduka pakkumise vastuvõtmist või pakkumise tulemusteta lõppemist. Mainitud andmete varasem avaldamine võib toimuda vaid seaduses ettenähtud juhtudel. (22.04.1998)

Paragrahv 36. Riigihanke aruande avalikustamata jätmine

Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille avaldamine on vastuolus seadusega või mis takistavad seaduse täitmist või kahjustavad poolte kommertshuvisid või takistavad ausat konkurentsi.

5. peatükk

AVATUD PAKKUMINE

Paragrahv 37. Avatud pakkumise tingimused

(1) Avatud pakkumisel võivad osaleda kõik soovijad.

(2) Avatud pakkumine viiakse läbi vastavalt käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis sätestatule.

Paragrahv 38. Läbirääkimiste keeld avatud pakkumiste korral

Avatud pakkumiste korral ei tohi ostja ja pakkujate vahel toimuda esitatud pakkumiste osas mingeid läbirääkimisi.

6. peatükk

KAHEETAPILINE PAKKUMINE

Paragrahv 39. Kaheetapilise pakkumise tingimused

Kaheetapilist pakkumist kasutatakse, kui:

1) eelnevalt ei ole võimalik kindlaks määrata riigihanke kõiki tehnilisi ja majanduslikke näitajaid;

2) riigihanke objektiks on uuringud ja eksperimendid, mille tulemused ja maksumused ei ole üheselt prognoositavad.

Paragrahv 40. Kaheetapilise pakkumise läbiviimine

Kaheetapilise pakkumise korral esitavad pakkujad pakkumise esimesel etapil riigihanke teostamise kava ja üldise määratluse. Pakkumiste teisele etapile kutsub ostja kõik pakkujad, kelle esitatud pakkumised vastasid pakkumise esimesel etapil määratletud tingimustele.

Paragrahv 41. Kaheetapilise pakkumise reguleerimine

Kaheetapilise pakkumise korral rakendatakse kõiki käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei sätestata teisiti.

Paragrahv 42. Kaheetapilise pakkumise kutse dokumentide sisu

(1) Kaheetapilise pakkumise kutse dokumentides peab olema märgitud, et pakkujad kutsutakse kaheetapilisele pakkumisele.

(2) Pakkumise kutse dokumentides kutsutakse pakkujaid esitama pakkumise esimesel etapil vaid algpakkumisi, mis sisaldavad pakkujate ettepanekuid riigihanke võimalike tehniliste, kvaliteedi ja õiguslike tingimuste kohta. Pakkumise teisel etapil kutsutakse pakkujaid esitama lõplikke pakkumisi koos hinna spetsifitseerimisega. Pakkumise kutse dokumentides peavad olema ära näidatud lõplike pakkumiste täpsustatud tingimused, esitamise koht ja tähtpäev. (12.12.1996)

Paragrahv 43. Ostja õigus pidada läbirääkimisi

Ostjal on kaheetapilise pakkumise esimesel etapil õigus pidada läbirääkimisi iga pakkujaga käesoleva seaduse paragrahv 42 2. lõikes nimetatud esimese etapi tehniliste, kvaliteedi ja õiguslike tingimuste üle. (12.12.1996)

Paragrahv 44. Lõplike pakkumiste esitamine

(1) Kaheetapilise pakkumise korral peab ostja kutsuma pakkumise teisele etapile kõik pakkujad, kelle pakkumise esimesele etapile esitatud pakkumist ei lükatud tagasi.

(2) Ostja võib pakkumise teise etapi pakkumise kutse dokumentides muuta pakkumise esimesel etapil esitatud tingimusi, riigihanke tehnilisi ja kvaliteedi näitajaid ning tingimusi, mis käsitlevad pakkumiste hindamist ja võrdlemist, eduka pakkumise kindlaksmääramise korda, ning lisada täiendavaid, käesoleva seaduse sätetega vastavuses olevaid tingimusi ja näitajaid.

7. peatükk

LÄBIRÄÄKIMISTEGA PIIRATUD PAKKUMINE

(22.04.1998)

Paragrahv 45. Läbirääkimistega piiratud pakkumise tingimused

(1) Läbirääkimistega piiratud pakkumise korral määrab ostja eduka pakkumise eelnevalt väljavalitud pakkujatega läbirääkimiste teel.

(2) Läbirääkimistega piiratud pakkumist võib ostja kasutada, kui:

1) avatud pakkumise korral ei esitatud ühtegi pakkumist või lükati kõik pakkumised tagasi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 30 1. lõikes sätestatud tingimustele; (22.04.1998)

2) (kehtetu  22.04.1998)

1¹) avatud pakkumise korral ei tunnistatud ühtegi pakkumist vastavaks käesoleva seaduse paragrahvi 27 1. lõikes sätestatud tingimustel; (22.04.1998)

3) riigihange teostatakse Eesti Vabariigi välisesinduse poolt. (12.12.1996)

Paragrahv 46. Läbirääkimistega piiratud pakkumise kutse dokumendid

Läbirääkimistega piiratud pakkumise kutse dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) ostja nimi ja aadress;

2) riigihanke kirjeldus, nõutavad tehnilised ja muud näitajad;

3) läbirääkimistega piiratud pakkumise edukaks tunnistamise tingimused;

4) läbirääkimistega piiratud pakkumise esitamise viis ja tähtpäev.

Paragrahv 47. Läbirääkimistega piiratud pakkumise läbiviimine

(1) (kehtetu - 22.04.1998)

(2) Läbirääkimistega piiratud pakkumisele peab ostja konkurentsi tagamiseks välja valima vähemalt kolm pakkujat.

(3) Läbirääkimistega piiratud pakkumise korral rakendatakse kõiki käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei sätestata teisiti.

(22.04.1998)

Paragrahv 48. Läbirääkimiste konfidentsiaalsus

Läbirääkimistega piiratud pakkumise käigus toimuvad ostja ja pakkuja vahelised läbirääkimised on konfidentsiaalsed ja nende sisu ei või kumbki pool avalikustada ega edastada ilma teise poole nõusolekuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

8. peatükk (kehtetu - 22.04.1998)

9. peatükk

RIIGIHANGE ÜHELT PAKKUJALT

(22.04.1998)

Paragrahv 53. Riigihange ühelt pakkujalt

Ostja võib pärast Ametile kirjaliku teate saatmist koos selle pakkumismenetluse valiku põhjuste äranäitamisega või käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel Ametilt nõusoleku saamist ning pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist pöörduda vaid ühe pakkuja poole kutsega pakkumisele, kui:

1) vajalikku riigihanget saab ainult ühelt hankijalt või hankijal on ainuõigus sellele hankele ja puuduvad asendamise võimalused;

2) erakorraliselt on tekkinud vajadus teatavale riigihankele ja teiste pakkumismenetluste kasutamine pole ajalise piiratuse tõttu võimalik;

3) ostja taotleb uurimistöö või eksperimendi läbiviimist tootenäidise hankimise eesmärgil.

(2) Riigihange ühelt pakkujalt on lubatud pärast Ametilt nõusoleku saamist, kui riigihanke maksumus on:

1) asja ostmise ja teenuse tellimise korral üle 500 000 krooni;

2) uusehituse (vabale territooriumile ehitatav hoone või rajatis ehitusterritooriumi varasemast kasutusalast sõltumata) ja renoveerimise või rekonstrueerimise (ruumiprogrammi ning kasutusala osaline või täielik muutmine, sealhulgas peale, kõrvale või alla ehitamise teel olemasoleval või sellega külgneval territooriumil) ehitustöö tellimise korral üle 3 miljoni krooni;

3) ehituskrundi ettevalmistamise, hoone või rajatise amortiseerunud osa lammutamise või taastamise ( remont või restaureerimine, mille tulemusena säilib selle kasutusala või otstarve) ehitustöö tellimise korral üle 1 miljoni krooni.

10. peatükk

PROTESTIDE JA KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD

( 12.12.1996 )

Paragrahv 54. Protestide ja kaebuste esitamine pakkumismenetluse

läbiviimise kohta

Käesolevas seaduses sätestatud korras pakkumise kutse dokumendid saanud pakkuja, kes leiab, et pakkumismenetluse läbiviimisel on ostja käesoleva seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada ostja tegevuse peale pakkumismenetluse läbiviimisel protesti Ametile või kaebuse vahekohtule.

Paragrahv 55. Protesti esitamine Ametile

(1) Ametile esitatakse protestid enne edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmist ostja poolt pakkumismenetluses tehtud toimingute või otsuste peale, välja arvatud pakkumise edukaks tunnistamise otsus.

(2) Protest esitatakse viie tööpäeva jooksul, arvates päevast, mil protesti esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmist.

(3) Protesti ei saa esitada:

1) pakkumismenetluse valiku peale;

2) (kehtetu - 22.04.1998)

3) kõigi pakkumiste tagasilükkamise peale käesoleva seaduse paragrahvis 30 sätestatud korras.

Paragrahv 56. Protesti sisu

(1) Protest esitatakse Ametile kirjalikult ning selles peab olema märgitud:

1) esitaja ärinimi ja aadress;

2) ostja nimi või nimetus, kelle tegevuse kohta pakkumismenetluse läbiviimisel protest esitatakse;

3) protestitava tegevuse või otsuse sisu ning põhjused, miks protesti esitaja loeb seda oma õigusi rikkuvaks;

4) esitaja selgelt väljendatud taotlus.

(2) Protesti esitaja lisab protestile tema käsutuses oleva teabe pakkumismenetluse kohta, millega seoses protest esitatakse.

Paragrahv 57. Protesti läbi vaatamata jätmine

(1) Amet jätab läbi vaatamata protesti, mis:

1) on esitatud käesoleva seaduse paragrahv 55 3. lõikes nimetatud toimingute või otsuse peale või

2) ei ole esitatud tähtaegselt või

3) ei vasta käesoleva seaduse paragrahv 56 1. lõikes sätestatud nõuetele või

4) on esitatud ostja sellise tegevuse või otsuse peale, mille puhul käesoleva seaduse sätete rikkumise eelse olukorra ennistamine pakkumismenetluses ei ole võimalik.

(2) Kui Amet leiab, et protestis on kõrvaldatavaid puudusi, võib ta tagastada protesti selle esitajale ja määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi ületada kolme tööpäeva, arvates selle määramisest.

(3) Protesti, mis on esitaja poolt välja saadetud käesoleva seaduse paragrahv 55 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul, kuid laekub Ametisse pärast eduka pakkumise vastuvõtmist ostja poolt, võib protesti esitaja kirjalikul nõusolekul vaadata läbi käesoleva seaduse paragrahvides 60-61⁴ sätestatud korras.

Paragrahv 58. Pakkumismenetluse peatamine

(1) Protesti saamisel, mille puhul puuduvad käesoleva seaduse paragrahv 57 1. lõikes sätestatud alused selle läbi vaatamata jätmiseks või kaebuse laekumisel käesoleva seaduse paragrahv 60 1. lõike punktis 1 nimetatud alusel, on Amet kohustatud teatama ostjale protesti või kaebuse esitamisest ostja tegevuse peale pakkumismenetluse läbiviimisel ning edastama ostjale selle koopia.

(2) Ameti teate saamisel protesti või kaebuse esitamise kohta on ostja kohustatud pakkumismenetluse peatama.

(3) Ostja võib peatatud pakkumismenetlust jätkata pärast:

1) käesoleva seaduse paragrahv 59 2. lõikes sätestatud dokumendi saamist või

2) protesti esitajalt kirjaliku teate saamist, et ta ei esita protesti läbivaatamise lõpetamise kohta kaebust vahekohtusse, või

3) vahekohtu otsust, millega jäetakse kaebus rahuldamata, või

4) 15 tööpäeva möödumist protesti läbivaatamise lõpetamisest, kui selle kohta pole esitatud kaebust vahekohtusse. (22.04.1998)

Paragrahv 59. Protesti läbivaatamine

(1) Amet korraldab viie tööpäeva jooksul pärast protesti saamist selle läbivaatamise Ameti esindaja, protesti esitaja ning ostja osavõtul.

(2) Protest lahendatakse protesti esitaja ning ostja vastastikuse kokkuleppe alusel, mille kohta koostatakse vastav protokoll.

(3) Kui protesti esitaja või ostja ei ilmu protesti läbivaatamisele või protesti ei õnnestu läbivaatamisel vastastikuse kokkuleppe alusel lahendada, teeb Amet otsuse protesti läbivaatamise lõpetamise kohta ning teatab sellest viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest protesti esitajale ning ostjale.

Paragrahv 60. Kaebuste esitamine vahekohtule

(1) Vahekohtule esitatakse kaebused:

1) ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel;

2) protesti lahendamiseks, mille kohta Amet on teinud otsuse protesti läbivaatamise lõpetamiseks käesoleva seaduse paragrahv 59 3. lõikes sätestatud alustel.

(2) Kaebus esitatakse vahekohtule Ameti kaudu viie tööpäeva jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest pakkumise edukaks tunnistamisel ostja poolt või Ameti teate saamisest protesti läbivaatamise lõpetamise kohta, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist pakkujaga, kelle pakkumine on vastu võetud.

(3) Kaebuse esitamisel vahekohtule juhindutakse käesoleva seaduse paragrahvis 56 sätestatust, kuid juhul, kui kaebus vahekohtule esitatakse seoses Ametile esitatud protesti läbivaatamise lõpetamisega, lisatakse sellele teave vastava otsuse põhjuste kohta.

Paragrahv 61. Vahekohtu moodustamine

(1) Kaebuse läbivaatamiseks valib kaebuse esitaja majandusministri poolt kinnitatud vahekohtunike nimekirjast ühe vahekohtuniku ning nimetab selle kaebuses. Ostja valib vahekohtuniku majandusministri poolt kinnitatud vahekohtunike nimekirjast kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse esitamisest. Amet määrab kolmanda vahekohtuniku vahekohtu esimeheks.

(2) Juhul kui kaebuse esitaja või ostja ei vali vahekohtunikku käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtajaks, määrab selle Amet.

Paragrahv 61¹. Menetlus vahekohtus

(1) Vahekohus vaatab kaebuse läbi 10 tööpäeva jooksul, arvates selle esitamisest.

(2) Vahekohtu põhimääruse kehtestab majandusminister.

Paragrahv 61². Kaebuse läbi vaatamata jätmine

(1) Vahekohtul on õigus jätta läbi vaatamata kaebus: (22.04.1998)

1) mille läbivaatamine ei kuulu vahekohtu kompetentsi;

2) mis ei ole esitatud tähtaegselt.

(2) Vahekohtus läbivaatamisele ei kuulu kaebus, mis on esitaja poolt välja saadetud käesoleva seaduse paragrahv 60 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul, kuid laekub Ametisse pärast ostja poolt hankelepingu sõlmimist pakkujaga, kelle pakkumine on vastu võetud. Nimetatud kaebuse tagastab Amet selle esitajale, teatades talle hankelepingu sõlmimisest.

(3) Kui vahekohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, võib ta määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi ületada kolme tööpäeva, arvates selle määramisest, ning tagastada kaebuse selle esitajale.

Paragrahv 61³. Vahekohtu otsus

(1) Kaebuse läbivaatamisel teeb vahekohus ühe järgmistest

otsustest:

1) jätab kaebuse rahuldamata;

2) rahuldab kaebuse, kohustades ostjat tühistama pakkumismenetluse läbiviimisel tehtud käesoleva seadusega vastuolus oleva otsuse.

(2) Vahekohtu otsus on kohustuslik pakkumismenetluse mõlemale poolele.

Paragrahv 61⁴. Vahekohtu kulude katmine

(1) Vahekohtu kulud katab pakkumismenetluse pool, kelle kahjuks vahekohus oma otsuse tegi.

(2) Vahekohtu kulud on:

1) selle poole esindaja lähetuskulud, kelle kasuks vahekohtu otsus tehti;

2) vahekohtunike tasu majandusministri poolt kehtestatud suuruses.

(3) Vahekohus määrab oma otsuses vahekohtu kulude katmise ulatuse ja korra.

(12.12.1996)

11. peatükk

LÕPPSÄTTED

Paragrahv 62. Vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest

Kui avalik teenistuja, kellele tehti ülesandeks teostada riigihanget, kuritarvitab oma ametiseisundit ja rikub seadusega sätestatud korda, võetakse ta distsiplinaar- või kriminaalvastutusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4) ja korruptsioonivastases seaduses (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142) sätestatule.

Paragrahv 63. Ostja vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest

(1) Kui ostja ei selgita ettenähtud korras välja edukat pakkumist või pakkumine lükatakse tagasi käesoleva seaduse paragrahvis 25 sätestamata põhjustel, hüvitab ostja pakkujale pakkumise esitamisega kantud kulud. (12.12.1996)

(2) Teabe avaldamisel pakkumistes esitatava informatsiooni kohta (käesoleva seaduse paragrahv 18), pakkumise hindamise, võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta (käesoleva seaduse paragrahv 29) või toimunud läbirääkimiste kohta (käesoleva seaduse paragrahv 48), kui see on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepingute ja käesoleva seaduse sätetega, vastutab avalik teenistuja käesoleva seaduse paragrahvis 62 sätestatud korras, ostja hüvitab aga teabe avalikustamisega tekitatud kahju.

(3) Kui ostja keeldub edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimisest või vastuvõetud pakkumise hankelepinguna tunnistamisest, kui selline kord on esitatud pakkumise kutse dokumentides (käesoleva seaduse paragrahv 33), siis hüvitab ta pakkujale pakkumise esitamisega kantud kulud.

Paragrahv 64. Pakkuja vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest

Pakkuja hüvitab ostjale pakkumise mis tahes staadiumis valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisest tulenenud kahju.

Paragrahv 65. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

LISA B.2:

• RIIGIHANKE EESMÄRK
• SÄÄSTMINE
• RATSIONAALSUS

• RIIGIHANKE OBJEKTID

OSTJA HANKELEPING PAKKUJA

Hankija

• ASJAD (kaubad)

  Kinnis- ja vallasvara ning varaliselt hinnatavad õigused asjaõigusseaduse mõistes

• EHITUSTÖÖD

• TEENUSED

• RIIGIHANKE SUBJEKTID

• RIIK
• KOHALIK OMAVALITSUS
• TEINE AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK
• ÄRIÜHING: ERI- VÕI AINUÕIGUS

PAKKUJAD

• ÄRIÜHINGUD
• FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA

• RIIGIHANKE VALDKONNAD
• KLASSIKALINE SEKTOR
• KOMMUNAALTEENUSTE SEKTOR
• ABINÕUD (protestid, kaebused, tühistamised)

• RIIGIHANKE MENETLUSED
• AVATUD PAKKUMINE
• KAHEETAPILINE PAKKUMINE
• LÄBIRÄÄKIMISTEGA PIIRATUD PAKKUMINE
• RIIGIHANGE ÜHELT PAKKUJALT
• RIIGIHANKE KULGEMISE PROTSESS

1. RIIGIHANKE PLANEERIMINE
2. Rahaliste vahendite olemasolu/saamine, vajadused/soovid
3. RIIGIHANKE ÜLESANDE TÄPSEM PÜSTITUS, TEHNILISTE TINGIMUSTE MÄÄRATLEMINE
4. Kvaliteedi- ja tehnilised näitajad
5. Kogus, spetsifikatsioon
6. Pakkumise kutse dokumentide ettevalmistamine
7. Hindamiskriteeriumid
8. Pakkumismenetluse valik
9. RIIGIHANKE PAKKUMISE VÄLJAKUULUTAMINE
10. Kuulutus bülletäänis vastavalt §15(2) p. 1  8
11. Käivitub pakkumise esitamise tähtaeg § 21
12. PAKKUMISE KUTSE DOKUMENTIDE EDASTAMINE
13. Dokument peab sisaldama vähemalt §16 (2) p. 1  16 toodud andmeid
14. PAKKUMISTE ESITAMINE
15. Kindlaks tähtajaks ja viisil
16. Pakkumiste avamine
17. PAKKUMISTE HINDAMINE
18. Võrdlemine
19. Hindamine ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustel
20. Pakkumise vastavaks tunnistamine
21. EDUKA PAKKUMISE VÄLJAVALIMINE
22. Soodsaim pakkumine pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes
23. PAKKUMISE VASTUVÕTMINE
24. Edukaks tunnistatud vastuvõtmine loetakse vastuvõetuks
25. Teade pakkumise vastuvõtmise kohta edastatakse koheselt kõigile pakkujatele
26. RIIGIHANKE ARUANDE JA DEKLARATSIOONI KOOSTAMINE
27. Aruanne jääb ostjale, deklaratsioon Riigihangete Ametile
28. Hankelepingu sõlmimine

• RIIGIHANKE VÄLJAKUULUTAMINE

• OSTJA ANDMED
• RIIGIHANKE NIMETUS JA ISELOOMUSTUS
• TEOSTAMISE TÄHTPÄEV
• KVALIFITSEERIMISE TINGIMUSED
• PAKKUMISE KUTSE DOKUMENTIDE VÄLJASTAMINE
• TAGATIS
• KEEL
• ESITAMINE

• PAKKUMISE KUTSE DOKUMENDID

• JUHISED
• DOKUMENDID KVALIFITSEERIMISEKS
• KVALITEEDI- JA TEHNILISED NÄITAJAD
• KOGUSED
• SPETSIFIKATSIOONID
• TEOSTAMISE TÄHTPÄEV
• HINDAMISKRITEERIUMID JA SUHT. OSATÄHTSUS
• HANKELEPINGU TINGIMUSED
• HIND
• MAKSETINGIMUSED JA -TÄHTAJAD
• TAGATIS jah/ei
• RAHAÜHIK
• SELGITUSTE SAAMISE KORD kirjalik
• JÕUSOLEKU TÄHTAEG
• ESITAMINE
• AVAMINE
• KÕIGI PAKKUMISTE TAGASILÜKKAMINE millisel juhul?

LISA B 3: RIIGIHANKED EUROOPA LIIDUS

Termin "Riigihanked" ("Public Procurement") katab riigihankelepinguid, mis on omistatud (ehk sõlmitud "ostja" poolt) avalike institutsioonide, "pool-riiklike" üksuste ning kommunaalteenuste sektori esindajate poolt hõlmates veevarustust, energiavarustust, transporti ja telekommunikatsiooni teenuseid. Omab olulist osa kogu Euroopa Liidu majanduslikus tegevuses: 1990 aastal riigihankelepingud moodustasid 8% ning juba 1995 aastal 15% Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist (595 miljardit eküüd).

• RIIGIHANGETE DIREKTIIVID

• "Klassikaline" avalik sektor

1. (Ehitus)tööde direktiiv 93/37/EEC
2. (Asjade) ostude direktiiv 93/36/EEC
3. Teenuste direktiiv 92/50/EEC
4. Abinõude direktiiv 89/665/EEC
5. Täienduste direktiiv 97/52/EEC

• Kommunaalteenuste sektor

1. Vee, energia, transpordi ja telekommunikatsiooni sektori hangete direktiiv 93/38/EEC
2. Abinõude direktiiv 92/13/EEC
3. Täienduste direktiiv 98/4/EEC

Lisa C: Teenuste üleandmise lepingu standard tingimused

Lepingu üldtingimused peaksid sisaldama vähemalt alljärgnevat:

A. LEPINGULINE ALUS

Üldtingimused

Mõistete määratlemised

Tööpäevade määratlemised

Keele, mõõtmete, valuuta määratlemised

Kutse vähempakkumisele

Pakkumistingimused moodustavad osa lepingust

Ajakava

Pakkumise eeskirjad

Tööettevõtjate pakkumised

Pakkumiste eeskirjad

Siduvad hinnad, - kogu üldsumma ja ühikuhinnad

Teenuste ulatus

Pakkumise kehtivusaeg

Õiguste üleandmine

B. LEPINGU TÄITMISE TAGATIS JA KINDLUSTUS

Tööettevõtja poolne lepingu täitmise tagatis

Ajalimiidid

Tagatise suurus protsendina summast

Tagatise vähendamine aja jooksul

Lepingu täitmise tagatise lõpetamine

Tagatise eesmärk

Tagatise andmine tööandja poolt

Tasumise garantii

Suurus protsendina ja ajalimiidid

Maksetähtajad

Kindlustus

Kindlustus tulekahju ja loodusõnnetuste vastu

Alltöövõtjate kindlustuskate

Kindlustus ka omavalitsuse töötajate katmiseks

Vastutuskindlustus

Kättesaadavad dokumendid

C. LEPINGU TÄITMINE

Tööde ajakava ja mõõtmed

Tööde ajakava koostamine, kinnitamine ja läbivaatamine

Kavandamine ja mõõtmed

Tööettevõtja poolt osutatavad teenused

Nõutavad oskused ja kvaliteet

Materjalide hankimine

Garantiid ja vastutus materjalide eest

Erandid

Projektikoosolekud, aruanded, testid

Regulaarsed projektikoosolekud

Nõuded testidele ja nende maksumus

Juurdepääs tööde teostamiskohale

Tööde ja materjalide tagasilükkamine

Tööde teostamiskoha koristamine

Halvenemine ja hooldus lepingu kehtivusaja jooksul

Halvenemise definitsioon

Vastutus

Hooldamine üleandmiseni

Suhted riigiasutustega

Planeerimisload

Kontrollimise ja kinnitamise nõudmine

Sertifikaatide maksumus

Muutuste tegemine töödes

Tööandjate õigus nõuda muutuste tegemist

Kirjalikud nõudmised

Mõju lepingu täitmise tagatisele ja lepingule

Hinna korrigeerimine ja maksed

Säästud tööde vähendamisest

Selguse puudumine, takistused jms.

Tööettevõtja vajadus nõustaja järele

Informatsioon tööde teostamiskoha tingimuste kohta

Ettenägematud küsimused

Kompensatsioon

Ajaloolised ja arheoloogilised mälestised

Tööettevõtja kohustus neid kaitsta

Leidudest teavitamine

Leidude üleandmine

Tööandja poolne järelevalve

Definitsioon

Järelevalve kättesaadavus

Järelevalve teostajate volitused

Tööde juhatamine tööettevõtja poolt

Isiklikult või vahendaja kaudu

Kohalolek tööde teostamiskohas

Koostöö teiste tööettevõtjatega

Aadressid ametlikuks suhtlemiseks

Kohalik esindaja välismaiste tööettevõtjatega suhtlemises

D. TÖÖANDJA MAKSEKOHUSTUS

Maksetingimused

Regulaarsed igakuised maksed

Maksmine tarnitud materjalide arvel

Kokkulepitav maksegraafik

Muutuste tõttu tehtav korrigeerimine

Tööettevõtja poolt esitatav lõpparve

Ajalised perioodid

Hilinenud maksete eest tasutava intressi suurus

Vaidlusaluste artiklite eest tasumine

Maksete kinnipidamine

Tööettevõtja õigus töö peatada

Mittemaksmise korral

Tööandja finantsprobleemid või pankrott

E. AJALIMIIDID JA VIIVITUSED

Tööettevõtjate õigused ajalimiite pikendada

Ajalimiitide pikendamise lepingulised põhjused

Tööettevõtja pingutused viivituste vähendamiseks

Ajapikenduse nõuete vormistamine

Tööettevõtja vastutus viivituste eest

Viivitused, mis ei anna tööettevõtjale õigust ajapikendusele

Likvideeritud kahjud, kompensatsioon tööandjale ajaliste viivituste eest

Tööandja õigus ajalimiite pikendada

Lepingulised põhjused ajalimiitide pikendamiseks

Tööandja pingutused viivituste vähendamiseks

Viivituste eest makstava kompensatsiooni vormistamine

Tööandja vastutus viivituste eest

Viivitused, mis annavad tööettevõtjale õiguse kompensatsiooni saada

Kompensatsiooni arvestamine

Lisakulutuste tõestamine

F. TÖÖ ÜLEANDMINE

Üleandmisaja definitsioon

Üleandmisaja kokkuleppimine

Koosolek ja kontroll

Kui koosolekut ei toimu

Eraldi lepingute osaline üleandmine

Üleandmisaruanne

Mõlema poole poolt allkirjastatav defektide loetelu

Parandustööde lõpetamise ajastamine

G. DEFEKTID

Defektse töö määratlemine

Defektid tarnitud materjalis

Üleandmise ajal varjatuks jäänud defektid

Üleandmise ajal ilmnenud defektid

Tööettevõtja peab parandama

Kirjalikult määratud ajalimiit

Kui defekte ei parandata ajalimiidi jooksul

Defektide parandamine kolmanda isiku poolt ja selle maksumus

Peale üleandmist ilmnenud defektid

Üleandmisele järgnev 5 aasta pikkune ajalimiit varjatud defektide avastamiseks

Tööettevõtja vastutuse piiramine

Selliste defektide parandamine

Defektide parandamine kolmanda isiku poolt

Definitsioon selle kohta, millal tööettevõtja vastutus kehtivuse kaotab

Tööandja õigus lepingu summat vähendada

Kui tööettevõtja ei suuda defekte parandada

Sellega seonduvate kulude arvestamine

Mida teha juhul, kui defektide parandamine on võimatu

Tööettevõtja vastutus kaudsete kahjude eest

Töös ja materjalis esinevate defektide tõttu

Vigade ja hooletuse tõttu

Tööettevõtja vastutuse piirangud

Defektide eest vastutamise lõppemine

Ajalimiit, 5 aastat

Erandid

Lepingu täitmise tagatise vähendamine

H. KONTROLL PEALE TÖÖDE LÕPETAMIST

Kontroll peale ühe aasta möödumist

Kontroll peale 5 aasta möödumist

Kontrollimise eeskirjad

I. LEPINGU LÕPETAMINE

Tööandja õigused leping lõpetada

Tööettevõtja poolt põhjustatud pikaajalised viivitused

Madala kvaliteediga teostus

Tööettevõtja õigused leping lõpetada

Tööandja poolt põhjustatud pikaajalised viivitused

Töösse tehtavad mittevastuvõetavad muutused

Pankrott

Ühe osapoole surm

Ühised reeglid lepingu määramisele

J. VAIDLUSED

Välisekspertide poolt teostatav kontroll ja ülevaatus

Ekspertide määramine, vastastikusel kokkuleppel

Kontrolli maksumus

Ekspertide arvamus

Ekspertide arvamuse aktsepteerimine

Tingimuslikud maksed

Ajalimiidid

Vahekohus

Mõlema osapoole poolt esitatav informatsioon

Vahekohtu koosseis

Vahekohtu protseduurid

Lisa D: Hinnanguleht parima pakkumise hindamiseks (näidis)

Pakkumise nimetus:

Tööettevõtja nimi	Dokumendi vastavus	Tööettevõtja kogemused	% punktid	Pakku-mise hind	Lisakulud	Arvestatud kogumaksumus	% punktid	Aja-kava	% punktid	% punkti-summa

MÄRKUSED:

% punktid: Arvestage, kui terviklikud ja rahuldavad on tööettevõtja kogemused protsentuaalselt, näiteks 90%. Korrutage 90% konkreetse faktori protsentuaalse tähtsusega, nt. 25%. Sellisel juhul peaksite arvestama tabelisse kantavad % punktid alljärgnevalt: 0,90 x 25% = 22,5%. Kasutage sama tehet ka teiste faktorite hindamisel.

Lisakulud: Hinnake pakkumishinda ületavaid lisakulusid, mida te kandma peate. Nende hulka kuuluvad järelevalvekulud, tulevased hoolduskulud ja teised kulud, mis erinevate tööettevõtjate korral võivad erinevad olla.

Punktisumma: Kõigi % punktide summa.