Perekonnaseisutoimingud

1. juulist 2010 jõustus uus perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus. Seoses sellega muutus perekonnaseisutoimingute tegemise kord perekonnaseisuasutustes. Perekonnaseisutoiminguid teevad järgmised asutused:

• Maavalitsused  registreerivad sünde ja surmi, kinnitavad abielude sõlmimist ja lahutamist, muudavad ja parandavad perekonnaseisuandmeid, teevad andmehõivekandeid perekonnaseisuaktide, kohtulahendite ja välisriigi perekonnaseisudokumentide alusel, annavad väljavõtteid perekonnaseisuandmetest ning võtavad vastu nime muutmise taotlusi.
• Valla- ja linnavalitsused registreerivad sünde ja surmi, kui nende haldamisel oleval territooriumil ei asu maavalitsust. Näiteks ei registreeri sünde ja surmi Rapla ja Jõhvi vallavalitsused.
• Alates 01.07.2010 kinnitavad abielu sõlmimist ka vaimulikud ja notarid. Notarid kinnitavad ka abielude lahutamist.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja teised avaliku ülesande täitjad  peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda paberkandjal väljavõtte esitamist.

SÜND

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele. Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale tulles.  Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Sünni registreerimiseks vajalikud dokumendid:

• avaldajate isikut tõendavad dokumendid;
• tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid sünnikande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente (näit vanemate abieludokument).
 

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille'ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Lapse emaks on  naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1) kes on lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaksvõtnud või
3) kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal.

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse, mille võib esitada ka notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõttu lapse tegeliku isa poolt.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omakvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata st neid ei ole ka sünnitõendil.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse  andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Sünni reigsteerimise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Sünni registreerimise voldik 2011

Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.

• Sünni registreerimise avaldus
• Põlvnemise välistamise avaldus
• Isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist

SURM

Surma registreerimiseks esitatakse perekonnaseisuasutusele avaldus seitsme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates.
Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates.

Surma registeerimisel vajalikud dokumendid:

• surnu isikut tõendav dokument;
• arstlik surmateatis;
• avaldaja isikut tõendav dokument.

Võimalusel esitatakse surnu abielu tõendav dokument.
Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid surmakande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente .
 

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Surmakande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Surma registreerimise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Surma tõendamiseks väljastatakse surmatõend.

• Surma registreerimise avaldus

ABIELU

Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutusele, kus soovitakse abielu sõlmida, isiklikult kohale tulles kirjaliku ühise abiellumisavalduse.

Abielu registreerimiseks vajalikud dokumendid:

• mõlema abielluja sündi tõendav dokument;
• teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;
• kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta;
• abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamise dokument.

Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta lisaks eelnimetatud dokumentidele tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Välisriigi elanik peab esitama asjaomase riigi pädeva asutuse tõendi selle kohta,et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi (abieluvõimetõend).

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid abielukande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente. Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti .
 
Abieluavalduse esitamisel selgitab perekonnaseisuametnik abiellujatele varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe varasuhete õiguslikku olemust ning asjaolu, et kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.

Abielukande tegemise eest tasuda riigilõiv 19,17 eurot. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu sõlmimise kinnitab.

Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse.
Perekonnaseisuametnik võib mõjuvatel põhjustel tähtaega lühendada või pikendada.

Abielu sõlmimise tõendamiseks väljastatakse abielutõend.

Abiellujate poolt valitud vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe varasuhte valimisel edastab perekonnaseisuasutus vastava avalduse koos kandeavaldusega abieluvararegistrile. Avalduse alusel avatakse abieluvara registrikaart ja abikaasadele saadetakse abieluvararegistri poolt vastav teade.

• Abiellumise avaldus

Abieluvõimetõend antakse Eesti elanikule või Eesti kodanikule, kes soovib abielu sõlmida väljaspool Eestit. Tõendi annab maavalitsus või Eesti konsulaarametnik piirkonnas, kus abielu sõlmitakse.

• Abieluvõimetõendi väljaandmise avaldus

Abieluvara voldik :

• abieluvara voldik_A65_siseosa_vaatamiseks;
• abieluvara voldik_A65_välisosa_vaatamiseks

ABIELULAHUTUS

Perekonnaseisuasutuses võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel ja juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses esitavad abikaasad perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse. Abielu lahutamise avaldusele lisatakse abielu sõlmimist tõendav dokument. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Kui abikaasa ei saa mõjuvatel põhjustel ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuasutusse ilmuda, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.
 

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Lahutuse kande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille'ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielulahutuse kande tegemise eest tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.

Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse abielutõend.

• Abielu lahutamise ühine avaldus
• Abielu lahutamise eraldi avaldus

UUE NIME ANDMINE

Nimeseaduses sätestatud juhtudel võib isik esitada perekonnaseisuasutusele taotluse uue nime saamiseks (ees-ja/või perekonnanime muutmiseks).

Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks esitab isik perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse.
Uue nime andmiseks vajalikud dokumendid:

• avaldaja isikut tõendav dokument;
• avaldaja sündi tõendav dokument;
• avaldaja perekonnaseisu tõendav dokument;
• avaldaja laste sündi tõendav dokument.

Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Nime muutmise aluseke olev välisriigi dokument peab oleam legaliseeritud või kinnitatud apostille'ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise taotlus vaadatakse läbi mõistliku tähtaja jooksul.

Nime muutmine on sõltuvalt nimeseaduses sätestatud nime muutmise põhjusest kas riigilõivu eest 38,34 eurot või ilma riigilõivuta.

Nime muutmisel väljastatakse kas nimemuutmise otsus  (kui nime muutmise otsuse teeb regionaalministri volitatud isik) või regionaalministri käskkiri (kui nime muutmise otsuse teeb regionaalminister).

• Uue ees-,  perekonna või isikunime andmise avaldus

Vt ka Uue isikunime andmise kord

PEREKONNASEISU TÕENDID

Maavalitsuste arhiivis säilitatakse paberdokumente alates 01.07.1926 , samuti kirikuraamatuid ning perekonnakirju ja nende juurde kuuluvaid lisatoimetusi.

Andmeid ja dokumente perekonnasündmuste kohta enne 01.07.1926 on võimalik saada Tartu Ajalooarhiivist (ajalooarhiiv at ra dot ee) ja Tallinna Linnaarhiivist (linnaarhiiv at tallinnlv dot ee) .
 
Genealoogiliste uurimiste korral soovitame pöörduda:

• Ajalooarhiivi kodulehekülg :   www.eha.ee;
• Eesti Genealoogia Seltsi kodulehekülg  :  www.genealoogia.ee;
• Onomastika NET :  www.history.ee/ono/;
• Eestikeelne perekonnaajaloo foorum:   http://www.isik.ee/foorum/;
• Millest alustada suguvõsa uurimist:   http://www.isik.ee/algus.html.

Isikul on õigus saada oma perekonnasündmuse registreerimisel esmane tõend tasuta. Hiljem on  õigus saada perekonnasündmuse kohta korduvat tõendit maavalitsusest.

Maavalitsused väljastavad järgmiseid korduvaid väljavõtteid:

• Korduv sünnitõend, surmatõend, abielutõend, abielulahutuse tõend.
• Perekonnaseisuakti, perekonnakirja või lisatoimetuses oleva dokumendi ärakiri.
• Perekonnaseisuandmete kinnitatud ja kinnitamata väljavõte.

Väljavõtteid väljastatakse nii elektrooniliselt kui ka paberil. Väljavõte kajastab perekonnaseisuandmeid väljavõtte tegemise seisuga.

Riigilõivud tõendite korral:

• Riigilõivu ei võeta esmakordse sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutuse tõendi väljastamise eest.
• Riigilõivu ei võeta rahvastikuregistri väljavõtte  (nii kinnitatud kui kinnitamata)  eest.
• Korduva sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutuse tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 3,19 eurot.
• Abieluvõimetõendi, perekonnaseisuakti, perekonnakirja või lisatoimetuses oleva dokumendi kinnitatud ärakirja eest tuleb tasuda riigilõivu 1,59 eurot.
• Eesti välisesinduses perekonnaseisuandmete väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise eest tuleb tasuda riigilõivu 14,7 eurot.
• Valla- või linnasekretäri poolt perekonnaseisuandmete väljatrüki õigsuse kinnitamise eest tuleb tasuda riigilõivu 0,95 eurot.

ANDMETE MUUTMINE JA PARANDAMINE AVALDUSE ALUSEL

Kui isik soovib muuta enda või tema alaealiste laste või eestkostetavate rahvastikuregistri andmeid, siis peab ta esitama avalduse maavalitsusele.

• Andmete parandamise ja muutmise avaldus