Päästetööde valdkond tegeleb päästetööde tegemise ja juhtimisega. Päästetööde tegemine ja juhtimine on riigis ülesehitatud neljatasandiliselt:
Päästetööde juhtimise I tasand- komandod. Eestis on SiM määrusest tulenevalt kokku 87 eri suuruse ja -võimekusega komandot. Elupääste võimekus (suitsusukeldumisvõimekus) on ööpäevaringselt 69 komandos. 18 komandot on iseseisva suitsusukeldumisvõimekuseta. Päästeteenistujatega on käesoleval hetkel mehitatud 87 komandot.
Esimese grupi komandosid on 26, teise grupi komandosid 45 ja kolmanda grupi komandosid 16
Komando võrgustik katab riiki selliselt, et päästealane abi jõukas abivajajani võimalikult lühikese ajaga. Komandod on põhilised päästeteenuse osutajad, kust saabub abi päästetööde tegemiseks, olgu selleks siis hoonete-, metsa-, pinnase-, transpordivahendite- või põlevvedelike tulekahjud, transpordiavariid, veeõnnetused, ohtlike ainete õnnetused, keskkonnaalased õnnetused (õlireostused maismaal, kaldalal, rannikul, siseveekogul), loomade päästmine jms. Tulenevalt komando väljasõidupiirkonna riskidest ning väljasõitude koormusest, on komandod jaotatud kolme gruppi, millest tulenevalt on määratletud komandode isikkoosseisu suurus ning võimekused teha eriliigilisi päästetöid. Õnnetustele reageerimine toimub üleriigiliselt ühtsetel alustel.
Päästetööde juhtimise II tasand- piirkondlikud operatiivkorrapidajad. Igas maakonnas (v.a. Harjumaal 2 inimest) on 24/7 valves 1 piirkondlik operatiivkorrapidaja (kokku riigis 16). Operatiivkorrapidaja ülesandeks on päästetööde juhtimine, komandode üle teenistusliku järelevalve tegemine ning operatiivse valmisoleku tagamine oma piirkonnas. Korrapidajate ülesandeks on lahendada õnnetusi, mis ületavad esimese tasandi päästetööde juhi võimekust.
Päästetööde juhtimise III tasand- regiooni vastutav korrapidaja. Igas regioonis on 24/7 valves regiooni vastutav korrapidaja ja tema abi. Regiooni vastutava korrapidaja ülesandeks on ühe päästekeskuse piires üldise operatiivse valmisoleku tagamine, suurõnnetuste korral päästetööde koordineerimine või juhtimine, lisaressursside taotlemine Päästeametist ning kaasatavatelt teistel ametkondadelt.
Päästetööde juhtimise IV tasand- Päästeameti operatiivkorrapidaja. Päästeametis on 24/7valves Päästeameti operatiivkorraldaja ning tema abi. Päästeameti operatiivkorrapidaja ülesandeks on operatiivse valmisoleku tagamine riigis, suurõnnetuste korral, päästeressursi jagamine päästekeskuste vahel, suuremahulise abi taotlemine teistel ametkondadelt, osalemine kriisikommunikatsioonis, abi taotlemine välisriikidest ning selle abi vastuvõtmine, suuremahuliste päästetööde koordineerimine ning vajadusel juhtimine.
Oluliselt on muutunud valdkonda mõjutavad tegurid nagu elanikkonna ümberpaiknemine, majandusareng, uute elamu- ja tööstuspiirkondade tekkimine, riskide suurenemine ja ümberpaiknemine ning transpordi oluline suurenemine. Sellest tulenevalt on eesmärk tagada professionaalne ja operatiivne päästetööde (teenuse) osutamise tase, mis on tasakaalus piirkondlike riskide, õnnetuste toimumise tõenäosuse ning ühiskonna ootuste ja riigi võimalustega. Analüüsi aluseks on erinevad ametlikud registrid, statistika, planeeringud ja rahvusvaheline praktika.
Tagasi