Multifunktsionaalse reostustõrjelaeva ehitab Soome ettevõte Uudenkaupungin Työvene OY

Pressiteade nr 21
12. märts 2010

Siseministeerium tunnistas multifunktsionaalse reostustõrjelaeva hanke võitjaks Soome ettevõtte Uudenkaupungin Työvene OY. Avatud riigihange viidi läbi Euroopa Regionaalfondist (ERF) rahastatava suurprojekti raames.

Suurprojekt saab teoks ERFi 440 miljoni kroonise toetuse abil, riigil endal tuleb omaosalusena tasuda 77,6 miljonit. Suurprojekti taotluse esitas Siseministeerium Euroopa Komisjonile hindamiseks möödunud aasta 29. juulil. Eelnevalt kooskõlastas taotluse koostanud Piirivalveamet selle Keskkonnainvesteeringute Keskusega ning omapoolse heakskiidu andis ka Rahandusministeerium.

Euroopa Komisjon andis suurprojekti rahastustaotlusele lõpliku kinnituse selle aasta veebruaris. Projekti menetlusajal viis Siseministeerium läbi multifunktsionaalse reostustõrjelaeva hanke. Praeguseks on hange lõpetatud ning sel nädalal lõppes ka eduka pakkuja otsuse vaidlustustamise tähtaeg Riigihangete Vaidlustuskomisjonis. Hanke võitnud Uudenkaupungin Työvene OY saab ehitustöödega alustada kohe peale lepingu sõlmimist ning ettevalmistused selleks on juba käimas.

„Hanke lõpule jõudmine tähistab projekti olulisima etapi läbimist ning see annab lootust, et juba aastal 2013 on Eesti merereostustõrje alane võimekus tänu ERFi toetusele oluliselt paremal tasemel kui praegu,“ ütles siseministeeriumi nõunik Raino Sepp.

Praegu pole Eestil endal ulatuslike merereostustega toimetulekuks piisavalt tehnilisi vahendeid ning kriitilistes situatsioonides võib teiste riikide abi oodates kahju kordades suureneda. „Arvestades varasemaid õnnetusjuhtumeid ja püsivat reostusohtu Soome lahe piirkonnas, on ERFi toel hangitav multifunktsionaalne reostustõrjelaev Eestile hädavajalik,“ selgitas Sepp.

Uus multifunktsionaalne reostustõrje laev hakkab teostama järjepidevat ennetus- ja seiretööd, mis võimaldab takistada ka tahtlikku reostamist. Valdavalt hakkab laev paiknema kõige rängemate tagajärgedega reostusõnnetuste tõenäolises toimumiskohas, milleks on Eesti vastutusalas Soome laht ja Läänemeri.

Eesti on aastast 1992 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni liige ja võtnud sellega kohustuse täita Helsingi Komisjoni (HELCOM) nõudeid merereostustõrje osas.

Soetatav reostustõrjelaev jõuab sündmuskohale hiljemalt kuue tunniga ning võimaldab töid alustada 12 tunni jooksul alates õnnetuse toimumise hetkest. Lisaks vastab laev HELCOMi nõuetele ka naftareostuse korjevõimekuse poolest ning vähendab seeläbi reostuse rannikule kandumise ohtu.

Reostuse rannikule kandumisel muutub selle likvideerimine üle 6 korra kallimaks. Rannikualade reostumine põhjustab ka keskkonnale mitmeid kordi suuremat kahju, kuna ranniku lähistel asuvad kaldaäärsed kalade koealad ning lindude pesitsusalad. Samuti kahjustab reostus majandustegevust, mõjutades näiteks turismi, toiduainetetööstuse ja meretranspordi toimimist.

Multifunktsionaalse reostustõrjelaeva tehnilise spetsifikatsiooni väljatöötamises osalesid lisaks piirivalvele ja Siseministeeriumile ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Mereakadeemia, Veeteedeamet, AS Eesti Loots ja paljud teised. Töösse olid kaasatud ka mitmed tunnustatud väliseksperdid. Koostatud spetsifikatsioonile andis hinnangu Rootsi rannavalve tehniline sektsioon ning lõpliku dokumendi vaatas üle klassifikatsiooniühing Det Norske Veritas.

Laev on kavas Politsei- ja Piirivalveameti poolt kasutusse võtta 2013. aastal.

Hankel pakkumise esitanud kolmest laevaehitajast kvalifitseerusid kaks pakkumist - Hollandi ettevõte Damen Shipyard Gorinchem ning hanke võitnud Soome ettevõte Uudenkaupungin Työvene OY.

Samuti pakkumise esitanud kuid kvalifitseerumistingimustele mittevastavuse tõttu hankest kõrvale jäänud Leedu ettevõte UAB Vakaru Laivu Statykla vaidlustas Siseministeeriumi otsuse Riigihangete Ameti Vaidlustuskomisjonis. Viimane leidis, et Siseministeerium on hanget läbi viies toiminud õiguspäraselt. Seejärel kaebas vaidlustaja otsuse edasi Tallinna Halduskohtusse ja hiljem ka Tallinna Ringkonnakohtusse.

Mõlema astme kohtud jätsid Siseministeeriumi otsuse jõusse. Halduskohus tagastas kaebuse kui põhjendamatu ning lisaks tõi Ringkonnakohus eraldi välja selle, et Siseministeerium on hanke õigesti kvalifitseerinud.

Hanke dokumentatsioon: http://www.siseministeerium.ee/public/HD_reostustorjelaev.pdf