Menetlused ja karistused
Süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Määratlus ja karistused on ära toodud karistusseadustiks. Väärtegude koosseis ja kohaldatavad karistused võivad olla sätestatud ka eriseadustes.
Karistusseadustik:
§ 3. Süütegude liigid
(1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
(2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.
(3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
(4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
(5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.
§ 4. Kuritegude raskusastmed
(1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
(2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
(3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
(4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet.
Kuritegusid menetletakse kriminaalmentluse seadustiku, väärtegusid väärteomentluse seadustiku alusel. Haldusküsimuste menetlust (nt lubadealane tegevus) reguleerib haldusmenetluse seadus ning tsiviilnõuded lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.
Süütegude uurimisalluvus politseiasutuse ja Kaitsepolitseiameti vahel ning viited menetlusseadustikele on toodud õigusaktide lehel.
Tagasi