Marko Pomerants: Abipolitseinik pole rahvamalevlane

Abipolitseinike ajalugu ulatub tagasi 20. aprilli 1994, mil Riigikogu võttis vastu abipolitseiniku seaduse, mis sätestas abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala. Seaduse eesmärk oli nagu nimigi aimet pakub, kaasata kodanikke politseitegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Vabatahtlikud on meil kaasa löömas ju ka päästetöödes. Turvalisus ongi selline kollektiivse panustamise valdkond. Kuigi abipolitseinikuks saab igaüks ikka individuaalselt, on võimalusi politseitöös osaleda ka formeeringusse organiseeritult. Esimene organiseeritud abipolitseinike formeering alustas tegevust Tallinna Politseiprefektuuris lõunapolitseiosakonna juures 1999. aasta detsembris ning sinna kuulusid valdavalt kaitseliitlased. Selle kogemuse najal käivitusid 2003. aasta suvel abipolitseinike formeeringud teisteski struktuuriüksustes. Pärast formeeringute moodustamist on abipolitseinikud senisest enam kaasa löönud politseitegevuses ja avaliku korratagamisel. Abipolitseinikke on edukalt kaasatud erinevatesse politseioperatsioonidesse ning nad on turvanud ka riikliku tähtsusega üritusi. Näiteks osalesid abipolitseinikud sellel aastal kõrgetasemelisel NATO tippkohtumise turvamisel. Täna on Eesti riigis üle 1800 abipolitseinikku. Igal aastal liitub ligi sada uut abipolitseinikku. Seega pole tegemist mingi marginaalse seltskonnaga.

24. novembril võttis Riigikogu vastu Siseministeeriumi poolt algatatud uue abipolitseinike seaduse. Seadus jõustub 1. jaanuarist 2011. On päevselge, et 16 aastat kehtinud seadus vajab uut hingamist ja värskendamist. Uut abipolitseiniku seadust kirjutati ja menetleti pikalt ja põhjalikult, aga tänaseks on sellest saanud tõsiseltvõetav seadus.

Mis muutub seoses uue abipolitseiniku seadusega?

Abipolitseinik võib olla isik, kes osaleb politsei tegevuses vabatahtlikult ja teeb seda vaid oma vabast ajast. Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel ning politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel.
Uue seadusega kehtestati nõue, et abipolitseinikuks võib võtta 18 aastaseks saanud Eesti kodaniku, kes on vähemalt keskharidusega ja valdab riigikeelt politseiametnikele ettenähtud tasemel. Eelmises abipolitseiniku seaduses piirduti põhiharidusnõudega. Kuivõrd elu ning situatsioonid on läinud keerukamaks, siis oleme arvamusel, et üks lugupeetud abipolitseinik peaks ikka olema vähemalt keskhariduse omandanud.
Uue abipolitseiniku seadusega kehtestasime abipolitseinikele eesti keele oskuse nõude selliselt, et abipolitseinik oskaks eesti keelt samal tasemel kui politseiametnik. Põhjus selleks on samuti väga lihtne – osaleb ju abipolitseinik politsei tegevuses riigivõimu esindajana. Tekkivates olukordades on hädavajalik, et abipolitseinik oleks suheldes vahetult isikutega ja neile korraldusi andes võimeline ennast selgelt ja arusaadavalt väljendama. Ja kindlasti ka inimestest aru saama.
Võrreldes eelnevalt kehtiva abipolitseiniku seadusega kaotab uus abipolitseinike seadus piirangu, mis räägib kohtuniku, prokuröri, eradetektiivi ja kaitseväelase piirangust saada abipolitseinikuks. Kui ikka need tublid inimesed soovivad vabatahtlikkuse alusel väljaspool oma tähtsaid ameteid olla abipolitseinikud, siis miks seda piirata? Inimeste panustamise tahet tuleb hinnata. Abipolitseinik peab olema heas vormis. Nii füüsiliselt kui vaimselt. Uue seadusega nähakse ka ette üldise tervisenõuded, millele peab abipolitseinik vastama – tal ei tohi esineda sõltuvust alkoholist, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamist, samuti psüühikahäiret, raskekujulist isiksuse- või käitumishäiret ning olla sellist füüsilist puuet, mis takistab tal abipolitseiniku ülesannete täitmist. Tundub ju loogiline. Abipolitseinik peab suutma olla abiks teistele, mitte ise abi vajada.
Abipolitseinikuks astuda soovija peab enne abipolitseinikuks kandideerimist läbima tervisekontrolli, mille korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste.
Abipolitseinikuks astuda soovija esitab asjakohase taotluse politseiasutuse juhile. Abipolitseinik kaasatakse politseitegevusse üldjuhul selle politseiasutuse tööpiirkonnas, kus ta on abipolitseinikuks nimetatud. Kui abipolitseinik on läbinud vastava eriväljaõppe, antakse talle oma ülesannete täitmise ajal õigus kanda ka tulirelva.

Uue seadusega tõhustatakse ka oluliselt abipolitseinike väljaõpet. Esmaõpe kestab vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega. Peale saja tunnist abipolitseiniku tööd on võimalik läbi täiendava koolituse saavutada pädevus, mille kohaselt võib abipolitseinik politsei ülesandel teostada iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
Uue seaduse kohaselt kaasatakse abipolitseinik politseitegevusse üldjuhul selle politseiasutuse tööpiirkonnas, kus ta on abipolitseinikuks kinnitatud.
Politseiasutuse juhtide kokkuleppel võidakse abipolitseinik viia tema nõusolekul üle teise politseiasutuse käsutusse. Abipolitseiniku üleviimine teise politseiasutuse käsutusse võib toimuda kas ühekordse ülesande täitmiseks, see võib näiteks toimuda suuremahulise politseioperatsiooni käigus. Samuti juhtudel kui abipolitseinik kaasatakse näiteks laulupeol osalejate abistamiseks.

Abipolitseiniku õigused uues seaduses

Uues abipolitseiniku seaduses on abipolitseinikule ette nähtud suured õigused oma ülesannete täitmisel. Ohu väljaselgitamiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks võib abipolitseinik inimesi peatada, neid küsitleda ja dokumente nõuda. Lubatud on indikaatorvahendiga kohapeal isikute alkoholijoovet kontrollida, sõidukeid peatada või üldist turvakontrolli teha.

Rasketel juhtudel tohib abipolitseinik kohaldada inimeste kinnipidamist, samuti siseneda valdaja nõusolekuta kinnisasjale või hoonesse. Seaduses on toodud tingimused, millal abipolitseinik saab kohaldada vahetut sundi ehk füüsilise jõu või relvaga mõjutada kaasisikut, looma või asja.

Oma ülesannete täitmisel peab abipolitseinik kandma vastava kirjaga politsei ohutusvesti ning rinnamärki. Samal ajal on lubatud kanda politsei vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega.

Kuigi loodame, et seda olukorda ükski valitsus menetlema ei pea on täiesti mõistetavalt korrakaitseülesande täitmisel hukkunud abipolitseiniku pereliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud inimestele ette nähtud riigipoolne ühekordne toetus 120 palgamääras, mis vastab politseiametniku madalaimale palgaastmele.

Uus abipolitseiniku seadus on tugev samm edasi, mis suurendab kogukonna turvalisust ja kaasab senisest enam vabatahtlikke turvalisusesse. Loodame, et ka uus abipolitseiniku seadus aitab kaasa jätkuvale aktiivsele abipolitseinike liikumisele.
Samuti kutsun jätkuvalt inimesi panustama kogukonna turvalisusesse ning hakkama abipolitseinikuks! Eesti abipolitseinik ei ole mingi rahvamalevlane, nagu inimesed, kes üle keskea, seda mäletavad.

Marko Pomerants
EV siseminister