Korduma kippuvad küsimused

1. Kas Siseministeerium on ette näinud kindlad proportsioonid 3 alategevuse jaotumisele? Samuti, kas juhendis toodud maksimaalne toetuse summa peab jagunema proportsionaalselt alategevuste vahel?

Vastus: Konkursi puhul ei ole täpselt määratletud iga alategevuse mahtu, kuid kindlasti peavad kõik tegevused olema kaetud ning iga alategevuse eesmärgid saavutatud. Taotleja peab välja tooma iga alategevuse vajalikkuse ja seose teiste tegevustega.
Samuti ei pea toetuse summa jagunema võrdeliselt 3 alategevuse vahel, vaid sõltub konkreetse tegevuse sisust ja vajadusest. Siiski tuleb jälgida mõistlikku jaotust ning arvestada iga tegevuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke realistlikke ressursse.

2. Konkursijuhendis on nimetatud projekti sihtgrupina kogu Eesti elanikkonda. Kas see tähendab, et tulekski jõuda võimalikult laia sihtgrupini või võib konkreetsete tegevuste puhul tuua välja spetsiifilisemaid sihtrühmi?

Vastus: Projekti raames ei pea tegevuste sihtgrupiks olema tingimata kõik Eesti elanikud, vaid käesoleva konkursi puhul on sihtgrupi mõistet laiendatud (eelmise konkursi puhul pidid tegevused olema suunatud peamiselt noortele). Konkreetsete projekti tegevuste sihtgrupid võivad erineda vastavalt tegevuste spetsiifikale ning taotleja poolt toodud põhjendustele. Eesmärgiks on jõuda lisaks noortele ka ülejäänud Eesti elanikkonnani, sh võimalusel võimalikult laia sihtrühmani.

3. Kas on ette nähtud mahud koolituste ja loengusarjade läbiviimiseks?

Vastus: Täpseid mahte ei ole ette antud, seda nii kestvuse kui kaasatava sihtgrupi arvu osas. Kuna tegemist on projektikonkursiga, siis on taotlejal võimalik esitada omalt poolt sobivaim nägemus koolituste ja loengusarjade korraldamiseks, sealjuures samuti vajalik ja mõistlik maht ning osalejate arv. Kindlasti on kasulik suhelda sel teemal ka kaasatava(te) kõrgkooli(de)ga ning samuti lähtuda projekti eelarve piiridest.

4. Millised kulud võivad olla alltöövõtukulud?

Vastus:
Alltöövõtt on piiratud ega tohi ületada 40% projekti otsestest abikõlblikest kuludest, v.a juhul, kui on need on nõuetekohaselt põhjendatud ja vastutav asutus on need eelnevalt heaks kiitnud. Kõikide alltöövõttude puhul peab toetuse saaja esitama määratud asutustele kogu vajaliku teabe alltöövõtu alusel tehtud tegevuste kohta.

Alltöövõtja on kolmas osapool (nt juriidiline isik), kes ei ole lõplik kasusaaja ega partner, kuid kes panustab projekti, tehes spetsiifilisi töid või pakkudes teenuseid, mida ei ole võimalik teostada (või ei ole võimalik teostada efektiivselt) toetuse saaja poolt (nt projekti kodulehe arendamine jms).

Tingimused alltöövõtule:
- toetuse saaja ja alltöövõtja vahel on sõlmitud kokkulepe nt lepingu vormis, mis sätestab mõlema poole kohustused, samuti töö või teenuse eesmärgi ning rahalised tingimused
- alltöövõtja esitab hinna, mis võib sisaldada kasumit
- alltöövõtja töötab ilma otsese toetuse saaja järelevalveta ja ei ole toetuse saaja alluv/allasutus
- alltöövõtuga tehtud töö eest vastutab täielikult toetuse saaja

5. Mis on erinevus eksperditasude ja alltöövõtukulude vahel?

Vastus:
Eksperditasude näiteid: juriidiline konsultatsioon, tehniliste ekspertide tasud, finants-ekspertide tasud jm
Alltöövõtukulude näiteid: tõlketeenused, käsiraamatute jm materjalide trükkimine, koolituskursuste korraldamine (organiseerimisega seotud kulud), seminaride ja konverentside toitlustamine (catering) jne

6. Kui toetuse taotleja saab riigilt tegevustoetust, siis kas projekti eelarves ei tohi kaudseid kulusid näidata?

Vastus: Kui taotleja saab riigieelarvest tegevustoetust, siis eelarves kaudseid kulusid näidata ei saa.

7. Kas lisaks CV-le esitatavad ametijuhendid peavad olema organisatsioonis kehtestatud üldised ametijuhendid või piisab projekti raames tehtava töö kirjeldusest?

Vastus: Käesoleva konkursi puhul tuleb välja tuua konkreetselt projekti tegevuste elluviimisega seotud ametijuhend (tööde kirjeldus).