|
Hädaolukordade lahendamineVaata lisaksHädaolukordade lahendamine (ingl. k emergency response) on üks neljast kriisireguleerimise sambast, mis hõlmab endas hädaolukorra lahendamist puudutavaid tegevusi. Hädaolukordade lahendamise aluseks on valdkondlikud õigusaktid (päästeseadus, politsei- ja piirivalve seadus, loomatauditõrje seadus, kiirgusseadus jne), kus sätestatud pädevused ja volitused peavad toimima ka hädaolukorras. Juhul, kui valdkondlikes õigusaktides sätestatud pädevustest ja volitustest ei piisa hädaolukorra lahendamiseks, võib Vabariigi Valitsus kuulutada välja eriolukorra ning volitada eriolukorra juhti rakendama eriolukorra meetmeid või Riigikogu võib kuulutada välja erakorralise seisukorra ning volitada erakorralise seisukorra juhti rakendama erakorralise seisukorra meetmeid.  Politseinikud 2007. aasta aprillirahutusi ohjamas Hädaolukordade lahendamise korraldus iga hädaolukorra kohta eraldi kajastatakse hädaolukorra lahendamise plaanides, mis koostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hädaolukordade nimekirja alusel. Nimetatud hädaolukordade lahendamise plaanide koostamise korraldus loob meile kindluse, et kõige tõenäolisemate ja/või olulisemate hädaolukordade kohta on riigis olemas asutusteülesed olukorrapõhised hädaolukorra lahendamise plaanid. Hädaolukorra lahendamise plaanid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Hädaolukorra lahendamise plaani struktuur on toodud ära hädaolukorra seaduses. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hädaolukordade nimekiri ei ole absoluutselt täielik, sest meil ei ole võimalik kõiki hädaolukordi ette näha. Samas nimetab ta ära kõige tõenäolisemad hädaolukorrad, mille kohta on vajalik koostada hädaolukorra lahendamise plaan. Kui ilmneb vajadus koostada hädaolukorra lahendamise plaan sellise hädaolukorra kohta, mida Vabariigi Valitsus kehtestanud ei ole, Vabariigi Valitsuse kehtestatud hädaolukordade nimekirja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel täiendada. Efektiivseks kriisireguleerimiseks on tarvis tagada ka asutustevaheline informatsiooni liikumine. Vabariigi Valitsus kehtestas 6. mail 2010 oma määrusega korra, mille alusel reguleeritakse Siseministeeriumi hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust. Määrusega kehtestatakse asutuste ja juriidiliste isikute kohustused oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud hädaolukorrast või sellise hädaolukorra tekkimise vahetust ohust teavitamisel, nõuded edastatavale teabele ning hädaolukorda lahendavate asutuste ja isikute teabevahetuse korraldus. Hädaolukordade lahendamise lahutamatu osa on avalikkuse teavitamine hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ning hädaolukorra lahendamisest, mille asemel kasutatakse ka üldterminina mõistet kriisikommunikatsioon. Vabariigi Valitsus kehtestas 1. juulil 2010 oma määrusega korra, mis määratleb riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või juriidilised isikud, kes on kohustatud viivitamatult teavitama avalikkust hädaolukorra tekkimise vahetust ohust või hädaolukorrast või hädaolukorra lahendamisest, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust. Ühtlasi reguleerib määrus ära kriisikomisjonide ülesanded avalikkuse teavitamisel ning määratleb ära nõuded edastatavale teabele ning teabe edastamise võimalikud sihtrühmad ja teavituskanalid. Avalikkuse teavitamise riiklik üldkoordinaator, asjassepuutuvate asutuste nõustaja ning süsteemi kujundaja on Riigikantselei valitsuskommunikatsioonibüroo, mis juhib ka Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni kriisikommunikatsiooni töörühma. Regionaalsete kriisikomisjonide kriisikommunikatsiooni töörühmasid juhivad päästekeskused. |
|
Tagasi