EL Nõukogu töögrupidUmbes 70% nõukogus arutusel olevate eelnõude ja dokumentide teksti suhtes saavutatakse kokkulepe töögruppide ja erikomiteede tasandil, umbes 10–15% osas Coreperi koosolekutel ning ülejäänud 10–15% osas nõukogu istungitel. Sellest tulenevalt on väga oluline, et Eesti seisukohad on esindatud ja kaitstud nõukogu töögruppides. Töögruppides osalevad Siseministeeriumi ja selle haldusala ametnikud vastavalt oma vastutusvaldkondadele ning neid toetavad oma tööga Brüsselis nõunikud siseküsimustes EV alalises esinduses Euroopa Liidu juures. Siseministeeriumi ja selle haldusala ametnikud osalevad järgmiste nõukogu komiteede ja töögruppide töös.
Komitee hõlbustab, edendab ja tugevdab sisejulgeoleku valdkonnas pädevate liikmesriikide asutuste operatiivtegevuse koordineerimist. Muuhulgas on komiteel keskne roll EL rahvusvahelise raske kuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise poliitikatsükli ja selle tulemite tagamisel (sisend poliitika kujundamiseks põhineb Europoli koostatud ohuhinnangul (vt nn OCTA)). Samuti erinevate tegevuskavade ja meetme rakendamise järelevalvel. Komiteel ei ole õigust vastu võtta otsuseid õigusloomelistes küsimustes.
Komitee kooskõlastab ja annab arvamusi õigustiku eelnõude suhtes ekspertide töörühmades toimuvate läbirääkimiste järel ja ministrite nõukogu diskussioonide eel. Komiteel ei ole õigust vastu võtta otsuseid õigusloomelistes küsimustes. Komitees esindavad Eestit Siseministeerium ja Justiitsministeerium.
Komitees käsitletaks nii seadusliku kui ebaseadusliku rände, viisapoliitika ning varjupaigapoliitika ühtlustamise tegevuskavaga seotud küsimusi enne ministrite nõukogu arutelusid. Komiteel ei ole õigust vastu võtta otsuseid õigusloomelistes küsimustes.
Töörühma ülesanne on vahendada riikide vahel informatsiooni justiits- ja siseküsimuste valdkonna välissuhtluse kohta (nt kohtumised kolmandate riikidega, lepingute läbirääkimised kolmandate riikidega jne).
Töörühma ülesanne on käsitleda üldisi piiriülese koostöö küsimusi, et koondada ELi parim praktika ning kujundada ja ühtlustada lähenemisi avaliku korra ja turvalisuse tagamisel. Samuti omada ülevaadet Europoli ja Cepoli tegevustest.
Töörühma ülesanne on omada ülevaadet valdkondlikest algatustest ja vastavalt pädevusele neid menetleda. Muuhulgas viiakse läbi vastastikuseid hindamisi EL liikmesriikide kriminaalasju käsitlevate liidu ja muude rahvusvaheliste õigusaktide, nendest tulenevate õigusaktide ja tavade siseriiklikul tasandil kohaldamise ja rakendamise ning liikmesriikide organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelise koostöö meetmete osas. Näiteks on hetkel pooleli finantskuritegevuse ja finantsuurimise alane hindamine. Töörühmas esindavad Eestit Siseministeerium ja Justiitsministeerium.
Töörühm hõlmab endas justiits- ja siseküsimuste valdkonnas infovahetuse ja andmekaitse nii õiguslikke, sisulisi kui ka tehnilisi aspekte. Töörühma teabevahetusega seotud peamised ülesanded on EL sisejulgeoleku infohaldusstrateegia rakendamine ja nn Prümi otsuste alusel DNA, sõrmejälgede ja sõidukiregistreerimisandmete vahetusega seonduv andmevahetus. Töörühmas esindavad Eestit Siseministeerium ja andmekaitse formaadis Justiitsministeerium.
Töörühma peamine ülesanne on tegeleda EL uimastistrateegia ja selle tegevuskava rakendamisega. 2012. a lõppeb uimastitevastase võitluse tegevuskava ja tegelema tuleb hakata järgmise perioodi planeerimisega. Töörühmas esindavad Eestit Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
Töörühma ülesanne on hinnata EL terrorismivastase võitluse strateegia raames rakendatavaid meetmeid, mille aluseks on terrorismivastase võitluse koordinaatori perioodiliselt esitatavad ülevaated olulisematest arengutest terrorismivastase võitluse valdkonnas (vt CTC kohta). EL terrorismivastase võitluse strateegia põhineb neljal tegevussambal: ennetamine, kaitsmine, jälitamine ning vastamine/reageerimine. Euroopa Liidu terrorismi olukorra ja ohtude raporti koostab iga-aastaselt Europol, peamiselt liikmesriikide edastatud info alusel (vt TE-SAT 2010).
Töörühma eesmärk on käsitleda EL elanikkonna kaitse alase koostööküsimusi, et tõhustada inimeste, neid ümbritseva keskkonna, vara ning kultuuripärandi kaitset loodus- ja inimtegevusest põhjustatud suurõnnetuste vastu nii Euroopa Liidus kui väljaspool Ühenduse piire.
Töörühm käib koos erinevates koosseisudes:
Töörühma peamine ülesanne on Schengeni õigusega seotud aktide menetlemine ja läbirääkimised, näiteks Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi õiguslik alus, EL justiits- ja siseküsimuste IT-agentuuri määrus jms.
Töörühm koordineerib Schengeni alasse kuulumiseks vajalike vastavushindamiste läbiviimist, vaatab läbi hindamisaruanded ja kinnitab need.
Töörühma ülesanne on luua integreeritud ühtne strateegia ELi ja ELi mittekuuluvate ehk kolmandate riikide vaheliseks koostööks, et hallata paremini rändevoogusid.
Töörühm tegeleb olenevalt kohtumise päevakorrast kas seadusliku või ebaseadusliku rände alaste õigusaktide ettevalmistamisega, samuti muude küsimustega, mis puudutavad ELi koostööd sisserändajate, tagasipöördumise, väljasaatmise ja töötamise alal.
Töörühm tegeleb õigusaktide ettevalmistamisega, mille eesmärk on luua ühtne Euroopa varjupaigasüsteem, samuti vajadusel muude varjupaigateemaliste küsimustega.
Töörühm analüüsib kavandatavaid õigusakte, mille eesmärk on parandada tingimusi ühise viisapoliitika rakendamiseks. Üks oluline eesmärk on kehtestada viisainfosüsteem (VIS). Töörühm on vastutav ka ELi läbirääkimiste eest kolmandate riikide viisalihtsustuslepingutega. Töörühmas esindavad Eestit Siseministeerium ja Välisministeerium.
Piiritöörühmas käsitletakse ELi koostööd isikute kontrollimise alal ELi välispiiridel ning arendatakse edasi Schengeni õigustikku selles valdkonnas. Lisaks toimub ka alatöögrupp Working Party on Frontiers/False documents, mis tegeleb valedokumentide alase teabe vahetamisega ja dokumentide turvalisusega.
|
|
Tagasi