Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus

Euroopa Liidu liikmesriikide, Islandi, Norra, Liechtensteini ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud (edaspidi EL kodanikud), kes soovivad Eestisse elama asuda ja omandada Eestis elamisõigust, peavad oma toiminguid alustama elukoha registreerimisest.

Elukohateade esitatakse isiklikult elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Alaealise lapse või eestkostetava eest esitab elukohateate lapse vanem või eestkostja.  Elukoha registreerimiseks on vajalik esitada isikuttõendav dokument, laste puhul ka nõuetekohaselt vormistatud (tõlgitud eesti või inglise keelde, apostillitud või legaliseeritud) sünnidokument.

Kui EL kodanikul ei ole Eesti isikukoodi, antakse talle sama toimingu käigus ka Eesti isikukood. Isikukoodi taotlemiseks peab isik valla -  või linnavalitsusse kohale minema ja taotluse saab esitada samaaegselt elukohateatega. Alaealise lapse või eestkostetava esitab isikukoodi taotluse vanem või eestkostja. Toimingu käigus on vaja täita alljärgnevad taotlused:

• taotlus isikukoodi saamiseks;
• elukohateade.

Elukoha registreerimine - registreerimisega omandavad EL kodanikud automaatselt 5 aastase tähtajalise elamisõiguse Eestis. Alles pärast elukoha registreerimist on isikutel võimalik pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole elamisõigust tõendava ID-kaardi saamiseks. Täiendavat informatsiooni antud teema kohta leiate http://www.politsei.ee/et/teenused/elamisoigused/euroopa-liidu-kodanik/tahtajaline-elamisoigus/

Elamisõiguse pikenemine ja alaline elamisõigus

Kui isikul on 5 aasta möödudes endiselt Eesti elukoht rahvastikuregistris registreeritud, pikeneb tähtajaline elamisõigus automaatselt veel 5 aastaks. Samaaegselt tekib EL kodanikel ka õigus taotleda Eestis alalist elamisõigust. Selleks tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole.

Eestist lahkumine

Kui EL kodanikud lahkuvad Eestist elama mujale riiki, siis on vajalik esitada uus elukohateade, milles esitatakse oma uue elukoha andmed välisriigis. Sellega lõpeb tähtajaline elamisõigus Eestis. Samuti on vaja pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks. 

Vt lisaks õigusaktid :

• Rahvastikuregistri seadus;
• Euroopa Liidu kodaniku seadus;
• Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise teadete vormid ja nende täitmise juhend;
• Isikukoodi moodustamise, väljajagamise ja andmise kord;

Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmed peavad tähtajalise või alalise elamisõiguse saamiseks pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse.