Siseminister Marko Pomerants: Ärme lase suitsetamisel tappa (EPL online 14.04.2010)

Ärme lase suitsetamisel tappa

„Suitsu ei tee“ on parasjagu laineid lööv Märt Avandi ja Ott Sepa alias Mr. Sofa ja Õiekese pseudoeurolaul.
Ja õigem oleks, kui ei teeks, sest suitsetamine võib tõepoolest tappa. Ega siin midagi üllatavat olla ei saa. Paki peal on teinekord nii ka kirjas. Selle kopsuvähi jutu jätan kolleeg Pevkurile, tema saab selle eest palka.

Mina lähenen asjale kui siseminister.

2010. aastal on tuleõnnetustes, mis on alguse saanud suitsetamisest, hukkunud kokku 13 inimest, neist jaanuaris 7, veebruaris 5 ja märtsis 1. Neist 11 puhul on tulekahjukoldeks olnud diivan, tugitool või madrats. Tekkekoha täpsustamisel ilmneb, et enamus saab alguse elutoast – 6 hukkunut, 2 magamistoas, 1 köögis, 3 kasutuseta hoone ruumis ja üks siis lauda olmeruumis. Rahvuselt on 10 inimest eestlased, 2 venelased ja 1 välisriigi kodanik. Alkoholi oli tarvitanud 5 inimest. Nii peaks laulma ka: „Ja me napsu ei võta!“. Möödunud aastal hukkus suitsetamisest põhjustatud tulekahjus 43 inimest ehk 68% tulekahjudel hukkunutest.

Äsja raugenud talv oli üle pikkade aastate ka külm. Ikka on arvatud, et siis on ka ülekütmist ja küttekollete korrashoiuga on nagu on. Võib olla aga nii, et polegi midagi kütta. On ilmnenud, et eestlane, kes tavaliselt teki all magab ja stereotüüpide kohaselt, kui on piisavalt pime, siis ka seksib, teeb teki all suitsu, sest toas on muidu külm.

Mis selle teadmisega peale hakata? Rohkem päästekomandosid? Lasta asjadel minna nagu on? Tegelikult on üks lisalahendus olemas. Maksaks selle kinni need samad suitsetajad. Soomes jõustusid 1.aprillil esimese EL maana tubakaseaduse muudatused. Nimetatud muudatuse kohaselt hakati Soomes müüma isekustuvaid sigarette. Asjakohased nõuded on juba kehtestanud Kanada, USA ja Austraalia.

Suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes hukkub igal aastal Soomes 25-35 inimest. Aastatel 2007-2008 põhjustas suitsetamine Soomes kokku 56 tulesurma ning 34 tõsiseid tervisekahjustusi.

Soome Päästeameti hinnangul on 6% tulekahjudes alguse saanud suitsetamisest või muudest tubakatoodetest. See teeb 900 tulekahju aastas. Tulekahjude tagajärjel on varakahjudeks hinnatud ca 6 milj EURO-t aastas.

Sigarettide tootjate arendustegevus on viimastel aastakümnetel liikunud vastassuunas –tuleohtlikumaks. Suitsetamise mugavuse tõstmiseks immutavad tootjad sigarettide paberit põlemist soodustavate ainetega. Sellega tagatakse, et sigaretid suitsetamise ajal ära ei kustu, et vana ja väeti ning võib olla juba ühe kopsuga ka ikka suitsetada jõuaks. Samas tekib see hooletul suitsetamisel ja sigaretti hooletult kustutamisel täiendava tuleohu.

Kuidas sigaret kiirelt isekustuvaks muuta? Sigareti paberit ei immutata põlemist soodustavate ainetega.
Sigareti ümbrispaberil on põlemist takistavad ribad (tihedama koostisega paberist), kui hõõgumine jõuab sellise ribani, siis iseseisvalt sigaret edasi ei saa põleda, ainult mahvides saab sigaret edasi põleda.
Tubakas on sigareti sees pakitud tihedamalt, et takistada hapniku ligipääsu ja sellega aeglustada põlemisprotsessi.

Selline sigaret ei ole loomulikult täiesti tuleohutu. Soomlaste Hommikuleht testis uusi sigarette Tampere Päästeametis. Kiirtest näitas, et isekustuvad sigaretid kustuvad 45 sekundiga.

Kiirelt kustuva tootmise hind ei muuda märkimisväärselt sigareti jaemüügi hinda. Ühe sigareti paki kohta võib tootmise lisakulu olla 20-30 senti, kuid mida rohkem kasutatakse maailmas kiirelt kustuvaid sigarette, seda odavamaks nende tootmine läheb.

Mis võiks olla selle meetme rakendamise mõjud tulekahjude statistikale. Eeldame, et meil õnnestub 25% suitsetamisest põhjustatud tulekahjudest ennetada. See teeks ligikaudu 500 tulekahju aastas. Meie päästjatel õnnestuks nende tulekahjude mittetoimumisega säästa kütust ja töövahendeid ning poleks vaja enda elu ohtu seada. Põlemata hoonete näol saaks säilitada 50 miljoni krooni väärtuses vara ja mis kõige tähtsam 10-15 inimelu. Need on kellegi emad, isad, õed, vennad, pojad, tütred.

Eriti hea koosmõju oleks juba kohustuslikul suitsuanduril koos kiirestikustuva sigaretiga. Selle aasta suitsetamisest põhjustatud surmadest 10 puhul suitsuandurit ei olnud. Ühel puhul polnud see töökorras ja tuleb nentida, et kahel korras töölerakendunud suitsuandur abiks ei olnud. Uni oli ilmselt juba liiga sügav. Meil on valida erinevate võimaluste vahel. Võtta asi ette või lasta vana viisi edasi. Ajal kus me oleme medalikohtade põuas ja arutatakse laiapõhjaliselt, kes on süüdi, on üks hõbemedal soomlaste kulla järel saadaval. Meil on võimalus olla Euroopas teine riik, kes kiirestikustuvad sigaretid oma inimeste ja vara kaitseks kasutusele võtab.

Kindlasti võib plaanil olla ka vastalisi. Näiteks tubakatoodete maaletoojad, kes soovivad ära oodata üleeuroopalised standardid. Soomes eraldi standardeid välja töötatud ei ole, vaid lähtutakse olemasolevatest Austraalia ja USA standarditest. Lisaks neile sätestas Soome seaduse tasemel üldnõude, et sigaretid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Täpsemalt on tuleohutusnõuded reguleeritud sotsiaal- ja tervishoiu ministri määrusega, mis toob välja nõude põlemisomaduste ning omaduste tõendamise korra. Tõendamine toimub USA või Austraalia vastava standardi alusel ning põlemisomadus (katse käigus tohib kõige enam 25% korraga katsetatava sigaretimargi partiist kogu pikkuses lõpuni põleda, kui katse aluspinnaks on 10 kihti standardile vastavat filterpaberit) on paika pandud siseriiklikult. Euroopas kehtestatakse sarnane nõue eraldi ohutusstandardiga, kuid oht on, et see võib mõnevõrra erineda Soomes kehtestatud nõudest. Kui Euroopa standardiga kehtestatakse teistsugused nõuded, kui varasemalt siseriiklikult paika pandud nõuded, tähendab see tootjatele lisakulusid. Samas mida rohkem riike asja ära teeb, seda selgem on see, et kehtiv praktika saab ka standardit kujundama. Kindlasti peaks selle seadusmuudatuste jõustumiseks olema mõistlik (milline vahva juriidiline termin) üleminekuaeg.

Kui Eesti soovib eelnõuga kiiresti edasi liikuda tuleb meil samuti paika panna määruse tasemel põlemisomaduste nõue ning nõude tõendamisel tuleb lähtuda USA või Austraalia standardist.

Minu arvates tuleb tegutsema hakata, aga samas, mis need 10-15 inimelu. Eeldatavasti ei ole need meie tuttavad.

Marko Pomerants
EV siseminister

Artikkel ilmunud:

EPL online, 14.04.2010 http://www.epl.ee/artikkel/575023