Kohalike omavalitsuste koostöö

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalikel omavalitsustel õigus teha koostööd ühiste huvide väljendamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. Ühistegevuse vormideks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste omavalitsusüksuste liitude moodustamine, aga ka teistelt kohalikelt omavalitsustelt teenuste ostmine ja teistele teenuste müümine.

 Kohalike omavalitsuste koostöö on laialt levinud mitmete avalike teenuste osutamisel nagu kommunaalteenused, teenused haridus-, sotsiaalhoolekande- ning tervishoiusfääris. Nimetatud valdkondades ostavad need omavalitsusüksused, kellel puuduvad vastavad institutsioonid (gümnaasium, haigla, hoolekodu vm), tavaliselt lepingu alusel teenust teistelt omavalitsusüksustelt. Lisaks teevad kohalikud omavalitsused koostööd planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel. Koostöövormideks on ühiste äriühingute ja sihtasutuste asutamine või ühiste spetsialistide värbamine.

Omavalitsusliidud

Üks olulisemaid kohalike omavalitsuste ühistöö vorme on omavalitsusliidud. Omavalitsusliidud töötavad Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. Eestis on 2 üleriigilist  ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Omavalitsusüksuse kuulumine omavalitsusliitu ei ole kohustuslik.

Üleriigilised kohaliku omavalitsuse üksuste liidud on 1920. aastal asutatud Eesti Linnade Liit   ning 1921. aastal asutatud Eesti Maaomavalitsuste Liit.  Üleriigiliste omavalitsusliitude eesmärgiks on:

• liikmeks olevate kohalike omavalitsuste ühishuvide esindamine ja kaitsmine;
• kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine;
• kohalikku omavalitsust puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine;
• liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine;
• liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.

Alates 1994. aastast tegutseb üleriigiliste omavalitsusliitude katuseorganisatsioonina Omavalitsusliitude Koostöökogu, mis osaleb ühe osapoolena ministeeriumide vahelise komisjoniga peetavatel eelarveläbirääkimistel .

Maakondlikke omavalitsusliite võivad moodustada maakonna kohaliku omavalitsuse üksused. Eesti maakondlikud omavalitsusliidud täidavad nii liitu kuluvate omavalitsusüksuste poolt delegeeritud kui seadusega pandud ülesandeid. Maakondliku omavalitsusliidu eesmärgiks on:

• liikmete ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine;
• maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine;
• maakonna ja oma liikmete esindamine ning liikmete ühiste huvide kaitsmine; 
• liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine;
• liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.

Liitude kaudu teevad omavalitsusüksused koostööd ühisürituste korraldamises, ühisprojektide läbiviimises, õpilaste transpordi korraldamises, arendustegevuses ja paljudes teistes valdkondades.

Seaduste ja teiste õigusaktidega on maakondlikele omavalitsusliitudele pandud ülesanneteks:

• maakonna omavalitsusüksuste kõrgemate ametnike atesteerimine - Avaliku teenistuse seadus
• üleriigilise planeeringu koostamises osalemine ja selle kooskõlastamine - Planeerimisseadus
• ettepanekute esitamine haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse osas - Ülikooliseadus
• maakondliku ühistranspordi korraldamine - Ühistranspordiseadus
• maakonnale määratud riigieelarveliste eraldiste jaotamine - Vabariigi Valitsuse iga-aastane määrus valla- ja linnaeelarvetele.

Käsiraamat "Omavalitsusüksuste vahelise koostöö tugevdamine" - PLS Consult Ltd, Taani 2000 (Local Government Administration Programme Estonia, Strengthening Inter-Municipal Co-operation, Best Practice Manual)