Ametite ühendamise mõju

Mis muutub peale ametite ühendamist?

Kodanikule suunatud teenuste kvaliteet ja ühetaolisus

Seaduskuulekale kodanikule tekib nn „ühe-akna“ kontseptsiooni juurutamisega üks partner, kus ühes teeninduskeskkonnas saab taotleda isikut tõendavat dokumenti või relvaluba, teha avaldusi või küsida informatsiooni eelpool kirjeldatud valdkondlikes küsimustes. Ühe tervikliku kliendisõbraliku teeninduskeskkonna kujundamine on odavam, kui eraldi arendada erinevate asutuste teeninduskeskkondi, lisaks lihtsustab see elanikele asjaajamist ja suhtlemist asutusega.

Avaliku korra rikkumiste ja teiste väärtegude üldarvu vähenemine ning kuritegude tulemuslikum kohtueelne menetlemine

Korrakaitses oleme paremini nähtavad (näiteks ühispatrullid praeguste politsei ja piirvalve ressursside liitmisel jms) ja korrakaitselise eesmärgiga ülesandeid on võimalik valdkondliku juhtimise abil senisest selgemini täita. Muutunud keskkond (piiride kadumine, suurenev reisimine ja aktiivne kommunikatsioonivahendite kasutamine) nõuab koos tegutsemist. Väärtegude menetlemise koondumine korrakaitse valdkonna juhtimisliini alla, kuritegude menetlemise koondumine kriminaalpolitsei valdkonna juhtimisliini alla tagab fokusseeritud ja ressursse ühisel eesmärgil kasutades senisest tulemuslikuma menetluse.

Piiratud ressursi optimaalne rakendamine turvalisuse tagamisel

Organisatsiooni suuruse muutumisega tekib mastaabiefekt mis omakorda toob kaasa kokkuhoiu materiaalsete ressursside ja tehnoloogia (seiretehnika, lennu- ja ujuvvahendid, biomeetria jms)  kasutamisel. Saavutatakse tugifunktsioonidega seotud kulude parem suunatus põhitegevuse toetamiseks.

Valdkondliku juhtimis- ja vastutusahela rakendumisel on kiiremini võimalik teostada inimressursi mahukaid operatsioone kriisisituatsioonides. Teatud funktsioonide ühendamisel kaob vajadus lisatööjõu järele, näitena avaliku korra tagamine piiriäärsetes maapiirkondades. Laiemad organisatsioonisisesed arenguvõimalused ja selge karjäärimudel parandavad motivatsiooni ning võimaldavad spetsialiseerumist, aga ka rotatsiooni – võimalik valdkonnas kompetentseid inimesi motiveerida töötama organisatsiooni heaks võimalikult kaua (eesmärk, mis muutub üha raskemaks, kuna uus põlvkond hindab kiireid muutusi ja vaheldust).

Valdkondlik juhtimispädevus ja standardiseeritud kvaliteet

Põhivaldkondade fookuse ja eesmärkide selge defineerimine ning valdkondlik vastutusahel tagab valdkonna kui terviku arengu kogu Eestis. Põhivaldkonna kui terviku haldamine annab vajaliku tausta ennetustegevuseks ja elanikkonna harimiseks, et läbi süsteemse teadlikkuse tõstmise vähendada riskiolukorda sattumist või õigusvastast käitumist ning kujundada inimeste hoiakuid. Selline lähenemisnurk omakorda loob paremad eeldused turvalise elukeskkonna tagamiseks. Juhtimisotsuste tegemine põhineb juhtimisinfol ning riskianalüüsil ja selle alusel toimub kaalutletud ressursside taotlemine ja nende kasutamine põhitegevusvaldkondades fikseeritud riskide maandamisel. Tekib kvaliteetne ühtsetel alustel siseteenus (strateegia, juhtimisplaan, siseaudit, koolitusplaan jms).