Korduma kippuvad küsimused

Kas ainult alalise Eesti elamisloaga kolmandate riikide kodanikud saavad Schengeni ruumis viisavabalt reisida?

Viisavabalt saavad reisida nii alalise kui ka tähtajalise Eesti elamisloaga kolmandate riikide kodanikud ning sama kehtib ka määratlemata kodakondsusega isikute puhul. Tähtis on, et reisidokument ja elamisluba on kehtivad. Oluline on silmas pidada, et viisata reisimise õigus on 90 päeva 6 kuu jooksul. Kui soovitakse kusagile pikemalt jääda, tuleb taotleda juba elamisluba kohapeal.

Mis on Schengeni viisa ja kuidas seda taotleda?

Schengeni viisa on dokument, mis peab olema mitmete Schengeni-väliste riikide kodanikel, et reisida Schengeni riikides. Riikide nimekiri, mille kodanikud vajavad Schengeni viisat, on Schengeni riikidel ühine. Mis tahes Schengeni riigi väljastatud Schengeni viisa kehtib kõigis Schengeni riikides ning annab õiguse viibida Schengeni viisaruumis kuni kolm kuud. Täpsemat infot reisimistingimuste ja Schengeni viisa kohta saab välisministeeriumi konsulaarosakonnast või konkreetse riigi esindusest Eestis.

Palju maksab Schengeni viisa?

Schengeni viisa maksab 936 krooni. (Varem maksis lühiajaline viisa 310-545 krooni, sõltuvalt sellest, kas tegu oli ühekordse või mitmekordse viisaga.) Tulenevalt Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisest viisalihtsuslepingust on viisalõiv Vene kodanikele 545 krooni ja kiirviisa 1095 krooni. Alates 1. jaanuarist 2008 jõustusid sarnased lepingud Lääne-Balkani riikidega, Moldova ja Ukrainaga.

Kas viisa saamise tingimused muutuvad?

Reisikindlustuse piirmäär tõuseb 160 000 kroonilt 469 400 kroonile. Praeguse korra kohaselt on riigilõivust vabastatud alla 18-aastased, Schengeniga liitumisel kehtib riigilõivust vabastamine alla 6-aastastele.  

Millised õigused on Eesti poolt väljastatud Schengeni viisaga liikuda  väljaspool Eestit Schengeni ruumis?

Pärast 21.detsembrit.2007 Eesti välisesindustes väljastatud viisadega saab liikuda kogu Schengeni ruumis, enne seda kuupäeva väljastatud viisad on aga kehtivad ainult Eestis.

Kuidas ma saan taotleda Euroopa passi?

Sellist dokumenti nagu Euroopa pass ei ole olemas. Ent Euroopa Liidu kodaniku passiks nimetatakse kõikide liikmesriikide reisidokumente, mille taotlemise aluseks on liikmesriigi kodakondsus. Kodakondsuse taotlemisest saab täpsemat infot Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt (www.mig.ee).

Kuidas saab Eesti alalisest elanikust mõne ELi mitte kuuluva riigi kodanik tõendada oma elaniku staatust? Kas passi tuleb võtta kleebis?

Jah, kolmandate riikide kodanikel tuleb reisimisel liikmesriigi elaniku staatuse tõendamiseks esitada passi kantud elamisloa kleebis. Täpsem info leiate Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehel: www.mig.ee .

Kas määratlemata kodanikud (e. hallipassiomanikud) saavad reisida viisavabalt Schengeni ruumis?

Mis puudutab määratlemata kodakondsuse isikuid, siis nemad saavad reisida viisavabalt Schengenis alates 2007. aasta jaanuarist, kui jõustus Euroopa Liidu Nõukogu määrus, mille kohaselt vabastati Schengeni viisa nõudest EL liikmesriigis elavad määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on kehtiv välismaalase pass ning elamisluba. See määrus puudutab pagulasi ja kodakondsuseta isikuid tingimusel, et nad elavad seaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigis ja omavad selle liikmesriigi poolt väljastatud reisidokumenti. Antud määrusega ettenähtud viisavabastus annab õiguse viibida Schengeni liikmesriigis kuni 90 päeva kuue kuu jooksul, kuid ei võimalda seal töötada.

Kuidas saavad reisida Schengeni ruumis kolmandate riikide kodanikud?

Kolmandate riikide kodanikud, kes on Eesti pikaajalised elanikud, saavad reisida Schengenis analoogselt hallipassiomanikele alates sellest hetkest, kui Eesti kuulub Schengeni õigusruumi. Eesti hakkab väljastama Schengeni viisasid. Kolmandate riikide kodanikel saab olema õigus viibida Eestis Schengeni viisaga.

Millised dokumendid tuleb reisile kaasa võtta?

Kuna Schengenis ei ole piirikontrolli sisepiiridel, siis täpset nimekirja dokumentide loetelust ei ole. Tähtis on aga meeles pidada, et isikut tõendav dokument peab alati kaasas olema. Valmis tuleb olla selleks, et teie käest võidakse küsida dokumendi (nt. piirivalvur, politseinik, lennujaama või hotelli töötaja jt.). Eesti kodaniku reisidokumendiks Schengeni õigusruumis (ja Euroopa Liidus) võib olla ainult ID-kaart, aga määratlemata ja kolmandate riikide kodanik peab kaasas kandma kindlasti passi. Seda seetõttu, et nende puhul ei käsitleta ID-kaarti kui reisidokumenti, vaid peamiselt on see nende elamisloa tõend.

Kui inimene on kantud Eesti „musta nimekirja“, kas see keeld laieneb ka teiste Schengeni liikmesriikide suhtes?

Eestis on olemas sissesõidukeeldude riiklik register, mis sisaldab teavet välismaalaste kohta, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld.  Eesti liitumisel Schengeniga kantakse andmed välismaalaste kohta, kellele Eesti on kohaldanud sissesõidukeelu, Schengeni infosüsteemi, mis laiendab keelu kehtivust, st keeld ei kehti enam ainult Eesti suhtes, vaid kõikide Schengeni liikmesriikide suhtes.

Soovin suvel teha isikliku jahiga tuuri ümber Läänemere? Kas võin arvestada sellega, et ei pea üheski sadamas enam passi esitama?

Kui jaht liigub Schengeni viisaruumi siseselt, siis üldjuhul dokumentide kontrolli ei toimu. Kui aga jaht tuleb Schengeni viisaruumi välisest riigist, antud juhtumi puhul, näiteks Venemaalt, siis toimub kontroll jätkuvalt.

Kas on täiesti kindel, et võin Eestist Lätti minna ükskõik millist metsarada pidi ja sellest ei teki pahandust?

Üldjuhul Schengeni liikmesriikide vahel asuvatel piiridel piirikontrolli ei teostata ning sisepiiri võib ületada igal ajal meelepärases kohas. Jalakäijad võivad Eesti-Läti piiri ületada enda poolt valitud kohas ja ajal. See tähendab, et Läti piiri äärde seenele sattunud võivad ka naaberriigi pinnalt metsaande noppida. Samas tuleb meeles pidada, et kuigi Schengeni õigusruumi sisepiiride ületamisel isikute kontrolli ei toimu, tuleb reisile minnes kaasa võtta pass või ID-kaart. Schengeni liikmesriigi ametivõimudel on õigus vajadusel kontrollida isikut tõendavaid dokumente.