Schengen Facility programm

Schengen Facility (SF) programm loodi selleks, et aidata uutel Euroopa Liidu liikmesriikidel valmistuda Schengeni õigusruumiga liitumiseks. Antud programmiga  toetati riike Euroopa Liidu välispiiril teostatavate tegevuste rahastamisel.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit Eesti krooni Euroopa Liidu välispiiri arendamiseks ja Schengeni nõuetega vastavusse viimiseks aastateks 2004-2006. Hiljem pikendati vahendite kasutamise perioodi 2007. aastale. 

2007. aasta septembri lõpuks oli Schengen Facility programm Eestis põhiosas lõppenud. Septembri lõpus tarniti viimased teenused ja kaubad, kuid vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele kasutas Eesti mõnede Schengeni infosüsteemiga seotud lepingute lõpetamisel lisaaega kuni 2007. aasta lõpuni.

Kõik lepingud Schengen Facility vahendite kasutamiseks sõlmiti 22. detsembriks 2006, vahendid on lepingutega 100% kaetud, 2007. aasta lõpuks oli väljamakseid tehtud 98,5 % ulatuses.

Schengen Facility raames realiseeriti kokku 78 projekti:
  
Siseministeerium viis läbi ühe projekti – uue operatiivraadioside võrku (ORS) rajamine. Projekti raames sõlmitud lepingu maksumus oli ligi 183 miljonit krooni, millest 90% rahastati Siseministeeriumi kaudu Schengen Facility vahenditest. ORS võrgu arendamine jätkub. ORS´i võrk tagab vajaliku operatiivkoostöö politsei, piirivalve, kaitsepolitsei, päästeteenistuste ning maksu- ja tolliameti vahel. Lisaks on vajadusel
võimalik võrku liita teisi kriisireguleerimisega seotud asutusi. Schengeni õigusruumi nõuetele vastav ORS võrk on üleriigilise katvusalaga ja sõltumatu teistest sidesüsteemidest. Operatiivraadioside tagab andmeedastuste turvalise juurdepääsu erinevatele infoserveritele ja võimaldab piiriülese koostöö korraldamist naaberriikide vastavate struktuuridega. Piirivalve alustas uue süsteemiga tööd alates detsembrist 2007, politsei liitus 2008. aastal.

Piirivalveamet viis läbi 54 projekti, kokku 776,7 miljoni krooni eest. Oluliselt parandati Eesti idapiiri infrastruktuuri. Renoveeriti kordoneid ja piiripunkte, valmisid ka uued. Oluliselt parandati tehnilist võimekust. Investeeriti vaatlusvahenditesse: täiendavalt paigaldati kaks radarisüsteemi Narva jõe ja Lämmijärve jälgimiseks, neli jälgimiskaamerat Narva jõele ja Peipsi järvele ning maismaa valvesüsteem Kagu piirile. Uuendati andmeside süsteeme ida- ja merepiiril.

Välispiiril patrullimiseks ja erinevatele sündmustele reageerimiseks vahetati programmi raames välja 149 erinevat maismaa transpordivahendit, renoveeriti piirivalvelaevad ning helikopter, soetati 12 mootorpaati, hõljuk ja helikopter.

Piiripunktides kontrolli kvaliteedi tõhustamiseks hangiti erinevaid dokumendi- ning piiri ületavate isikute ja transpordivahendite kontrolli seadmeid, millest kaalukaimad on mobiilsed läbivalgustusseadmed.

Piirivalvurid said vajaliku koolitust ja täiendõpet ning piirivalvekolledžis uuendati õppe- ja majutustingimusi.

Politseiamet realiseeris  kaks projekti, kokku 16,3 miljoni krooni eest. Selle summa eest arendati politsei infosüsteemi infrastruktuuri, hangiti tarkvaralitsentse ning 100 komplekti e-politsei seadmeid politseisõidukitesse, koolitati tehnilist personali ja kasutajaid, vahetati välja 550 vananenud arvutitöökohta ning arendati tarkvara, mille tulemusena saavad politseiametnikud teha päringuid Schengeni infosüsteemist otse politsei infosüsteemi kaudu.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet  (KMA) viis läbi 10 projekti kogueelarvega üle 97 miljoni krooni. SF rahade eest loodi mobiilsed töökohad migratsiooniametnikele, mis võimaldavad kontrolli teostamist ükskõik millises Eesti punktis. Samuti loodi uus viisaregister, mis lähitulevikus toetab meie ühendust valmiva Schengeni riikide viisainfosüsteemiga  ja arendati infotehnoloogilist infrastruktuuri, mis võimaldab hoida ja käsitleda suuremahulisi biomeetrilisi andmeid. Biomeetrilise näotuvastuse ja näokujutise kvaliteedi hindamiseks hangiti süsteem, mis võimaldab kiiret ja efektiivset isikutuvastust. Samuti hangiti fotobokse, mis võimaldavad teha kvaliteetseid fotosid.

Keskkriminaalpolitsei viis läbi kuus projekti kokku 82,9 miljoni krooni eest. Neist tähtsamad projektid olid Schengeni infosüsteemi rahvusliku kesksüsteemi loomine ja juurutamine, kõrgkäideldava riist- ja tarkvaralisest komponentidest koosneva lahenduse loomine, mis võimaldab volitatud Eesti ametite infosüsteemidel teha päringuid Schengeni infosüsteemi.  

Välisministeerium viis läbi viis projekti kogumaksumusega üle 34 miljoni krooni. Antud summa eest finantseeriti täielikult või osaliselt SF vahenditest Ankara, Kiievi ning Moskva suursaatkondade ning Peterburi ja New Yorki peakonsulaadi konsulaarüksuste ümberehitamist ja renoveerimist. Samuti tõhustati andmesidet välisesinduste ja ministeeriumi vahel, hangiti välisesindustele valve-, tuleohutus-, videovalve ja läbipääsusüsteemid, muretseti dokumendi- ja rahakontrolliseadmeid ning viisataotlejate sõrmejälgede hõivamise vahendid.