Siseminister Jüri Pihl: Eesmärgiks on säästa inimeste elu (ilmub maakonnalehtedes 6.-11. november, 2007)

Asudes tööle siseministrina, seadsin endale eesmärgiks säästa inimeste elusid ning vähendada hukkunute arvu nii liikluses kui tulekahjudes. 

Avalikkus on harjunud, et aastaid on pööratud kõrgendatud tähelepanu kuritegude lahendamisele. Väga oluline on olnud narkokuritegude avastamine ning mõrvade ja tapmiste uurimine. Korrakaitse teema on jäänud vaeslapse ossa.  

Peale seda kui olime koostöös politseiga saavutanud kiire lahenduse pronksiöö sündmustele, vähemalt korrakaitse poole pealt vaadatuna, oli selge, et järgmise ülesandena tuleb hakata ohjama olukorda liikluses ja tulekahjudes. Kõige olulisem on vähendada surmade arvu, sest kui inimelu on kaotatud, siis seda tagasi enam ei saa.

Skeptilisemad „spetsialistid“ on avaldanud arvamust, et enne viie aasta möödumist pole liiklussurmade ja –vigastuste arvu vähenemist võimalik saavutada. Õnneks on peale jäänud minu ja kaasmõtlejate veendumus, et situatsiooni saab muuta kiiremini. Peamiseks eelduseks sellele on siseministeeriumis ja politseis töötavate inimeste pühendumine seatud eesmärgile. Ka avalikkus on toetanud politsei initsiatiivi ning tervitatav on seegi, et meedia jälgib liikluses toimuvat kõrgendatud tähelepanuga.  

Tegime koos ekspertidega analüüsi, mis näitas, et arenemisvõimalusi on kolmes valdkonnas - liiklusjärelevalve parandamises, karistuspoliitika ja olemasoleva seadusandluse üle vaatamises ning inimeste üldiste väärtushinnangute muutmises.

Tõhusam liiklusjärelevalve

Esimese sammuna suunasime juulis suurema tähelepanu liiklusjärelvalve osakaalu suurendamisele korrakaitses. See andis ka esimese töövõidu - liiklussurmade arv juulis võrreldes eelnevate kuudega vähenes. Juulis oli hukkunute arv 14, juunis oli see 22. Kuigi augusti kuus hukkunud 31 inimest oli tagasilöögiks, on september ja oktoober näidanud taas võrreldes eelmise aasta sama kuudega positiivset tendentsi. Viimasel kahel kuul on võrreldes eelmise aastaga hukkunud 22 inimest vähem.

Avalikkuses on pakutud, et praegune liiklusprobleemidega tegelemine on kampaania näitamaks, et siseminister teeb tööd. Kinnitan, et see ei ole kampaania, vaid mõtteviisi ja töökorralduse muutus, mis kestab vähemalt selle ajani, kuni ma olen siseminister. Mulle on iga säästetud elu liikluses suur võit ning selle nimel tuleb iga päev tõsiselt tööd teha.

Praeguseks on ka politsei uue lähenemise korrakaitses omaks võtnud ning liiklusjärelevalvesse väga palju panustanud, väljas on rohkem politseiametnikke ja tehakse vajadusel lisatöötunde. Aru on saadud, et erinevalt varasemast eesmärgist - vormistada võimalikult palju protokolle, näitab politsei töö kvaliteeti korrakaitses tegelikult see, kui palju suudetakse vähendada liiklussurmade ja –vigastuste arvu. Arvestades liikluses selle aasta alguseks kujunenud väga kriitilist olukorda, on kõikide politseiasutuste korrakaitse juhtidel kohustus jõuda tulemuseni, mida iseloomustab hukkunute arvu vähenemine tööpiirkonnas. Seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui ta suudab olemasolevat ressurssi targalt juhtida.

Siinjuures on oluline, et politseiniku töö oleks vääriliselt tasustatud. Tuleval aastal tõuseb politseinike palk keskmiselt 23 protsenti. Samas peab palgatõusule kindlasti järgnema ka töökorralduse ja -intensiivsuse kasv. Igal politsei tegevusel peab olema mõjuaspekt ning seda just õnnetuste vähendamise suunas.

Oleme üle vaadanud ka politseiameti struktuuri, sest oli selge, et olukord riigi liikluses tervikuna ei saa jääda vaid politsei peadirektori vastutada. Üle-eelmisel nädalal loodigi politseiametisse direktori asetäitja ametikoht, kelle üheks peamiseks ülesandeks on koos oma meeskonnaga tagada liiklusturvalisus Eesti teedel.

Karistused olid liiga leebed

Lisaks järelevalve tõhustamisele analüüsisime koos ekspertidega karistuspoliitikat, millest nähtus, et liiklusrikkujatele määratud karistused ei ületanud seaduses lubatud keskmist määra. Oleme alati lähtunud põhimõttest, et iga karistus peab olema individuaalne ehk lähtuma konkreetsest süüteost ja asjaoludest. Kuid kindlasti tuleb kaaluda, kas praeguses liiklussituatsioonis ning kiiresti kasvanud sissetulekute tingimustes piisab keskmisel tasemel määratud karistustest.

Analüüse tehes joonistus muu hulgas selgelt välja tendents, et teedel on autojuhte, kes nö ostavad kiirust. Need juhid ületavad kiirust 20-40 kilomeetrit tunnis ja ei hooli kehtivast karistuse määrast. Määratud trahvid on sellised rikkujad võimelised tasume loetud päevade jooksul, nn „määratud maksetena“   läbi internetipanga.

Seepärast otsustas töörühm, mida juhtis justiitsministeerium ja kuhu kuulusid ka siseministeeriumi spetsialistid, üle vaadata kehtiva seadusandluse. Praeguseks on muudatusettepanekud liiklust puudutavate õigusaktide täiendamiseks välja töötatud ning need jõuavad peagi valitsuse istungile.  

Muudatusettepanekute väljatöötamisel vaatasime, mis põhjustel inimesed teedel hukkuvad. Kolm enim levinud surma põhjust on juhi poolt valitud vale kiirus, turvavarustuse kasutamata jätmine ja auto juhtimine alkoholijoobes.

Sügisel on lisandunud veel üks surma põhjus – kahe kuu jooksul on auto alla jäänud ja surma saanud vähemalt neli inimest, kes jalutasid pimedal ajal sõidutee ääres ilma helkurita. See näitab kuivõrd oluline on inimeste enda vastutustundlik ja ohuteadlik käitumine. Helkuri kasutamine pimedal ajal teel liikudes võib päästa liikleja elu. Helkuri kasutamine on samamoodi mõtteviisi küsimus, mida tuleb ühiskonnas levitada.

Tuleb kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid

Muudatused seadusandluses võimaldavad kasutusele võtta kaasaegsed tehnoloogiad. See on väga positiivne, sest Eesti suurusel väikeriigil pole võimalik iga teenurga peal politseipatrulli kasutada. Siin otsustasime lähtuda teiste riikige positiivsest praktikast, kus teedele on üles seatud automaatsed kiirusemõõtjad.

Prantsusmaa suutis seda teed minnes päästa tuhandeid inimelusid. Kui 2001. aastal hukkus seal liikluses 8000 inimest, siis 2005. aastaks saadi see number 4990 peale. Eestis on kavas paigutada ohtlikumate teelõikude äärde kuni 50 kiirusemõõtjat.

Uue seaduse eelnõu järgi vastutab kiiruse ületamise eest edaspidi sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning juhti ei pea politsei enam tuvastama. Tulevikus võib politsei automaatse liiklusjärelevalve seadme abil tuvastatud sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale teha kuni 3000 krooni trahvi.

Lihtsamaks muutub uue seaduse eelnõu järgi ka dokumentide vormistamine. Politseil tekib võimalus protokollida menetlusaluse inimese ütlused kiirmenetluse otsuses. Rikkuja olukorda see muudatus kergemaks ei muuda, küll aga annab see võimaluse kasutada liikluspolitsei ressurssi aeganõudva paberitöö asemel raskete rikkumiste tabamiseks.

Turvavarustuse kasutamisega kõigi liiklejate poolt oleks võimalik oluliselt vähendada inimkannatanutega ja surmadega lõppenud liiklusõnnetuste osakaalu. 2007. aasta kaheksa kuu andmete järgi ei kasutanud 68% liiklusõnnetustes hukkunutest turvavööd. See näitab, et Eesti liiklejate teadlikkus turvavöö kasutamise vajalikkusest on jätkuvalt madal. Seadusemuudatuste jõustumisel antakse politseile õigus määrata turvavööta sõitjatele kõrgemat trahvi. Esmakordsel rikkumisel on karistus kuni 3000, korduvuse puhul juba kuni 6000 krooni. See on oluline nii üld-, kui ka eripreventiivsel kaalutlusel, et tänasest veelgi rohkem mõjutada liiklejaid täitma liiklusohutuse nõudeid.

Muudatustega seadusandluses astume järgmise sammu liiklusturvalisuse tõstmisele. Eesmärk omaette ei ole kedagi karistada, tahame mõjutada inimesi valima ohutut sõidustiili, sest ainult niimoodi vähendame õnnetuste juhtumise tõenäosust. Kui me tahame, et hukkunuid oleks võimalikult vähe ning õnnetusi minimaalselt, siis peab igaüks meist pöörama oma tähelepanu eeskujulikule liikluskäitumisele. Seda soovitust mitte järgides muutust meie liikluskeskkonnas ei toimu. Liikluskultuur sõltub meist kõigist.