Kaasamise eesmärk

Kuidas kaasata? Keda kaasata? Millistele põhimõtetele peaks tuginema kaasamine? Keda ja kuidas teavitada algatatavast konsultatsiooniprotsessist?

Eesmärk

Kaasamise eesmärk on tõsta otsuste kvaliteeti ja ühiskondlikku legitiimsust, suurendades mittetulundus-, era- ja avaliku sektori osalust otsuste ettevalmistamise ja tegemise protsessis. Et väljatöötatav strateegiline dokument lähtuks avalikust huvist ja käsitleks eri rühmade huve tasakaalustatult, kaasab ametiasutus, kodanikuühendus või esindusorganisatsioon, kes dokumenti loob, otsustusprotsessi piisavalt huvirühmi kõigist sektoritest.

Avalikkuse otsuste tegemisele kaasamine peab olema avatud, läbipaistev ja paindlik. Kaasamise hea tava sõnastamise eesmärk on ühtlustada põhimõtteid, millest avaliku sektori asutused ja kodanikeühendused lähtuvad kaasates otsustusprotsessidesse avalikkust ja huvirühmi.

Käesolevas dokumendis sõnastatud 8 kaasamise head tava on soovituslikud ning võiksid olla aluseks kodanikeühendustele ja valitsusasutustele nende endi konkreetsemate kaasamisjuhiste väljatöötamisel ja praktikas kaasamisel tekkivatele küsimustele vastuste leidmisel.

Kohaldamisala

Kaasamise head tava kohaldavad ametiasutused, kodanikeühendused ja esindusorganisatsioonid vähemalt järgmiste dokumentide (edaspidi strateegiline dokument) väljatöötamise protsessis:
- seaduste ja nende muutmise seaduste eelnõud;
- Vabariigi Valitsuse korralduste ja määruste eelnõud;
- ministri määruste eelnõud;
- riigi arengu seisukohalt olulised dokumendid, kontseptsioonid, poliitikad, arengukavad, programmid;
- Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide jm strateegiliste dokumentide (nt rohelised ja valged raamatud) eelnõud;
- avalike teenuste osutamise juhendid ja korrad;
- konventsioonid ja rahvusvahelised lepingud ning nende raames väljatöötatavad ja ühiskonnale mõju avaldavad dokumendid.

Käesolevas dokumendis kasutatud mõisted:

Huvirühmad – ka survegrupid, on liikmete ühiste huvide (kas era- või avalike huvide) edendamiseks loodud ühendused, katusorganisatsioonid, liikumised või võrgustikud, mis püüavad avaldada avalikule võimule survet selleks, et mõjutada neid puudutavaid otsuseid.

Kaasamine:

1) ühenduse tegevus, mille sihiks on oma liikmeskonda, sihtrühma või tagalat; oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel paremini rakendada ja aktiveerida;

2) avaliku võimu tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutatavate otsuste tegemisel.

Kaasamise kava – huvigruppide konkreetse strateegilise dokumendi eelnõu väljatöötamisele kaasamise protsessi kirjeldus, kuhu on märgitud kaasamise eesmärk, tegevused, vastutajad ning tähtajad.

Kaasamise koordinaator – avaliku võimu asutuse poolt määratud ametnik, kes kureerib kogu kaasamisprotsessi.

Kaasatavad osapooled – kaasamis- ja otsustusprotsessis osalevad huvirühmad, asutuste/ühenduste esindajad, avalikkus jt.

Kaasamise vormid:
1) informeerimine, mille käigus antakse teada plaanitavatest otsustest ja/või õigusaktidest ning tehakse kättesaadavaks strateegiliste dokumentide eelnõud; 2) konsulteerimine, mille käigus küsitakse selleks huvi avaldanud huvirühmadelt ja avalikkuse esindajatelt arvamusi ja ettepanekuid;
3) osalus, mis on võimalus osaleda strateegilise dokumendi eelnõu väljatöötamise töögrupi töös algataja kutsel.

Partnerlus on kahe või mitme ühenduse või asutuse pidev koostöö, mille eesmärk on kindlustada vastastikune kaasamine strateegiliste dokumentide väljatöötamisele ja muusse tegevusse.

Strateegiline dokument - vt kohaldamisala.