Eesti tee Schengenisse

Alates 21. detsembrist 2007 liitusid Schengeni leppega üheksa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia. Alates 12. detsembrist 2008. a liitus Schengeni ruumiga Šveits, kelle lennujaamades hakkab Schengeni režiim kehtima 2009. aasta märtsi lõpus. 

Eesti õhupiir avanes 30. märtsil 2008. aastal. 


Schengeni riikide ühispiiridel ei kontrollita eraldi isikute, transpordi ja kaupade liikumist. Schengeni lepingu eesmärk on inimeste vaba liikumine. Ühine sisepiir tähendab samuti tõhustatud koostööd välispiiri valvamisel. Selleks, et ennetada võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis tulenevad kontrolli vähenemisest, kasutab iga Schengeni liikmesriik kompenseerivaid meetmeid. Lepingupooled tõhustavad omavahelist politseikoostööd ning õigusalaseid konsultatsioone. Koostööd tehakse ka viisapoliitika valdkonnas ning välja on töötatud ühine Schengeni infosüsteem (SIS). Sel moel on liikumisvabadus kombineeritud parimal võimalikul viisil julgeoleku tagamisega.

Kasulik teada:

• Välispiir peale Schengeniga liitumist: ~1115 km, Venemaaga ~ 460 km
• Rahvusvahelisi piiriületuspunkte Venemaa ja Eesti vahel:  7

Selleks, et liituda Schengeni õigusruumiga, tuleb riikidel läbida Schengeni hindamised. Eesti läbis need hindamised aastatel 2006 ja 2007. Euroopa Nõukogu Schengeni hindamiste töögrupp võttis vastu Eesti mere- ja õhupiiri, andmekaitse, viisatöö, politseikoostöö ning Schengeni infosüsteemi hindamisraportid.

Selleks, et piiril toimuv tegevus vastaks Schengeni nõuetele oli Eestis vaja:

• viia õigusaktidesse sisse vajalikud muudatused;
• tagada piiripunktides Schengeni piirikoodeksi nõuetele vastav infrastruktuur;
• kehtestada Schengeni piirikoodeksist lähtuvad piirikontrolli protseduurid;
• muretseda välispiiridele puuduvad tehnilised valve- ja kontrollivahendid;
• tagada piirivalvurite piisav arv välispiiril;
• tagada piirivalvurite koolitus ja pidev täiendkoolitus;
• võtta kasutusele Schengeni infosüsteem;
• tagada Schengeni viisade väljastamine vastavalt ühtsetele konsulaarjuhistele;
• tagada hästi organiseeritud politseikoostöö naaberriikidega.

Piirivalve on saanud positiivse hinnangu. Piirikontrolli protseduurid vastavad Schengeni normdokumentides esitatud nõuetele ning olemasolevad piirivalvurid on hästi koolitatud. Hindajate sõnul on organisatsioon hästi üles ehitatud. Eriti positiivselt tõsteti esile piirivalve uurimise ja riskianalüüsi süsteemi ning selle kasutamist praktikas. Koostöö ametkondade vahel hinnati siseriiklikult tõhusaks ja koostöö naaberriikide piirivalvega heaks nii kohalikul kui kesktasandil. Raportites leidsid positiivset äramärkimist paljud aspektid, sealhulgas käesoleval aastal käivitunud integreeritud mereseiresüsteem.
Vajalik on veel Tallinna lennujaama infrastruktuuri arendus, et võimaldada Schengeni ja mitte-Schengeni reisijate füüsilist eraldamist.

Politseikoostöö raport tõstis väga positiivselt esile meie koostööd kuritegude avastamisel Soome kolleegidega. Samuti kajastati positiivses võtmes politsei infosüsteemi ning tehnilist varustatust. Pärast piirikontrolli kaotamisest on oluline rõhuasetus koostööl Eesti ja Läti politsei vahel.
 
Konsulaatide hindamisel tõsteti hindamisraportites esile Eesti personali head koolitust ja siseriiklikku ametkondade vahelist koostööd viisade väljastamise konsulteerimisel.

Andmekaitse Inspektsiooni pidas hindamiste töögrupp pädevaks, kuid rõhutas, et tuleb teha muudatused seadusandluses viisil, et Andmekaitse Inspektsioonil oleksid õigused ning iseseisvus Schengeni infosüsteemi kasutamise järelevalveks.

Eesti hindamised Schengeniga liitumiseks:

• Merepiir 1.-5. juulil 2006
• Õhupiir 13.-15. juulil 2006
• Viisad 17.mail 2006 Peterburis
• Viisad 21. juunil 2006 Kiievis
• Maapiir 11.-15. septembril 2006
• Politseikoostöö 7.-10. septembril 2006
• Andmekaitse 21.-22. septembril 2006
• Järelhindamised andmekaitses, maapiiril, lennujaamas 2007
• Schengeni infosüsteemi hindamine 24.-28. septembril 2007