Regionaaltoetuste kogumaht oli 2009. aastal üle kahe miljardi krooni. 2009. aastal tehti rahastamisotsus 2329 regionaalprojekti elluviimiseks, välistoetusi sai sealhulgas 231 projekti.
Regionaalministri haldusalas olevatest toetusmeetmetest ja -programmidest eraldati neile projektidele 2,05 miljardit krooni toetust. Regionaalarengu toetuseks rakendati 25 erinevat toetusmeedet ja -programmi.
- Projektidele maksti välja 1,1 miljardit krooni euroraha
- Lõpule jõudis 2203 projekti, kokku 484,7 miljoni krooni toel
- Siseriiklikest programmidest eraldati toetust 2100 projektile, summas 123 miljonit krooni
- Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Saare ja Võru maakonnas, kõige väiksem Harju maakonnas. Kõige rohkem projekte ühe elaniku kohta leidis toetust Hiiu maakonnas.
VÄLISTOETUSED
Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed
Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatakse 5 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengule suunatud toetusmeedet.
Toetuste kogumaht aastateks 2007-2013 on 6,08 miljardit krooni. Need meetmed on suunatud kohalike avalike teenuste arendamisele, linnaliste piirkondade arendamisele ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele läbi külastus- ja ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri ja piirkonnale omaste kompetentside arendamise. Nende meetmete raames otsustati 2009. aastal rahastada 114 projekti kokku 1,65 miljardi krooniga. 2008. aastal tehti samade meetmete osas rahastamisotsus 48 projektile (747 miljonit). Projektide elluviimiseks maksti toetusi välja 2009. aastal 958 miljonit krooni, 2008. aastal 54 miljonit krooni.
2009. aasta projektide koguarv ja summad meetmete kaupa:
• Kohalike avalike teenuste arendamine (73 projekti; 755 mln kr)
• Linnaliste piirkondade arendamine (11 projekti; 262,5 mln kr)
• Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine (27 projekti; 437,6 mln kr)
• Üleriigiliste turismi- ja kultuuriobjektide väljaarendamine (3 projekti; 190,5 mln kr)
• Kompetentsikeskuste arendamine (2009. a laekusid projektide ideekavandid)
Klõpsa, et avada regionaaltoetuste interaktiivne kaart uues aknas.
Inimressursi arendamise rakenduskava
Maakondlike tugistruktuuride arengut toetati 2009. aastal 8,1 miljoni krooniga, 85% sellest moodustas Euroopa Sotsiaalfondi toetus, 15% oli Eesti riigi poolne kaasfinantseering. Toetust kasutatakse mittetulundusühingute nõustamiseks maakondlikes arenduskeskustes, mittetulundusühingutele suunatud koolituste ja mentorlusprogrammi korraldamiseks.Kokku toetatakse aastatel 2007-2013 maakondlike tugistruktuuride arengut 56,4 miljoni krooniga, millest 48 miljonit moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismidest rahastatav regionaalarengu toetusskeem
Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemist sai 2009. aastal toetust 35 projekti, mille toetuse kogumaht oli 47 miljonit krooni. Toetusskeemist rahastatakse projekte, mis soodustavad kohaliku omavalitsuse üksuste, maavalitsuste, omavalitsusliitude ja mittetulundusühenduste koostööd ning tugevdavad nende haldusvõimekust avalike teenuste arendamiseks ja piirkondade arengulahenduste väljatöötamiseks. Toetuse kogumaht aastateks 2008-2011 on 68,4 miljonit krooni. 2008. aastal toetati 22 projekti.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid 2007-2013
Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad Euroopa Liidu territooriumi paremat lõimumist. Aastatel 2007-2013 osaleb Eesti kaheksas Euroopa territoriaalse koostöö programmis. Programme rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning osaliselt ka Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendist. ERF toetuste maht Eestile ei ole piiritletud, see oleneb partnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. 2009. aastal sai alguse 61 projekti, neis osalevatele Eesti partneritele eraldati ERF toetust üle 235 miljoni krooni. Kokku on senise programmiperioodi jooksul Eesti projektipartneritele eraldatud ERF vahendeid ligi 519 miljonit krooni, Eesti partnerid osalevad 121 koostööprojektis.
SISERIIKLIKUD REGIONAALARENGU PROGRAMMID
Erinevatest siseriiklikest regionaalarenguprogrammidest rahastati 2009. aastal ligi 2 100 projekti ligi 123 miljoni krooniga. Regionaalsete investeeringutoetuste programmist (hasartmängumaksust) eraldati toetusi 97 projektile summas 36 338 614 krooni.
Hajaasustuse elektriprogrammist eraldati 16 majapidamisele toetust elektrivõrguga liitumiseks summas 13 939 363 krooni. Hajaasustuse veeprogrammist toetati 786 projekti summas 15 416 386 krooni, mille abil rajati 658 puurkaevu, 32 651 m joogiveetorustikku ja paigaldati pumpasid või veepuhastusseadmeid 712, mille tulemusena sai otseselt joogivee oma majapidamisse või parandas vee kvaliteeti 1153 majapidamist.
Enim projekte - 1029 projekti - rahastati kohaliku omaalgatuse programmist summas 17 548 418 krooni, mille abil valmis kohalikke arengukavasid, uuringuid, analüüse ning piirkonna kultuuri- ja ajaloopärandit tutvustavaid trükiseid 182, koolitus-, infopäevi ja kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevaid üritusi korraldati programmi toel 1125 ning korrastati 448 objekti.
Peipsiveere programmist eraldati toetusi 24 projektile summas 4 610 010 krooni, mille abil säilitati 6 piirkonnale omast arhitektuuripärandi objekti, 5-le objektile koostati ehitusdokumentatsioon ja restaureeriti 1 ikonostaas.
Setomaa arengu programmist eraldati toetusi 30 projektile summas 5 152 468 krooni, projekti raames läbis ettevõtlusalase koolituse 317 õpilast, täiend- ja ümberõppe koolitustel osales 60 inimest, uusi või paranenud kvaliteediga turismitooteid või -pakette töötati välja 24.
Kihnu regionaalprogrammist rahastati 8 projekti summas 4 116 398 krooni, mille abil ehitati uusi või renoveeriti 4 sotsiaalse infrastruktuuriobjekti, loodi 13 uut või parandatud kvaliteediga turismitoodet, toetati Kihnu kultuuri või ajalugu käsitleva uurimuse või projekti valmimist ning 3 kihnukeelset või –ainelist meediaväljaannet.
Piirkondliku arengu kavandamise programmist sai toetust 31 projekti summas 6 479 653 krooni, millega koostati vajalik dokumentatsioon (perspektiivse väljaarendamise kava, teostatavus-tasuvusanalüüs, turundusstrateegia, keskkonnamõjude analüüs) 27 objektile ja 12 regulaarürituse jaoks.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist rahastati 7 794 823 krooniga 12 projekti, sealhulgas toetati 8 külastus- ja puhkeotstarbeliste väikeobjektide väljaarendamist, 4 puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamist.
Maakondliku arendustegevuse programmist eraldati 15 maavalitsusele arendusprojektide rahastamiseks kokku 4 500 000 krooni. Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku sihtfinantseerimiseks ja arendamiseks kulus 2009.aastal 6 560 000 krooni. Venemaa Föderatsiooni viisade toetusskeemist maksti 553 Eesti Vabariigi kodanikule kompensatsioonideks 461 432 krooni.
Tagasi