Eesti-Läti programmi eesmärgiks on edendada programmipiirkonna jätkusuutlikku arengut ning majanduslikku konkurentsivõimet integreeritud ja piireületava lähenemise abil nii majanduslikule ja sotsiaalsele kui keskkonna arengule viisidel, mis kaasavad ning millest saavad kasu kohalikud elanikud ja kogukonnad.
Programmipiirkond
Eesti: Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.
Läti: Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.
Prioriteedid ja tegevused
Programmil on kolm prioriteeti, mis jagunevad 2-3 toetussuunaks.
1. Piiriregioonide suurem omavaheline sidusus
1.1. Juurdepääsude parandamine
Transport ja logistika: jalgrattateede, juurdepääsuteede ja piiriäärsete (kergliiklus)teede parendamine, logistikakeskuste ja ühistranspordivõrgustike arendamine, väikesadamate võrgustiku arendamine jms. Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon: IT-lahendused maapiirkondades, kaugtöö, e-õppe, e-teenuste ja toodete arendamine, piiriülese audiovisuaalse infovahetuse edendamine, programmipiirkonna veebipõhiste ”infoväravate” loomine ja arendamine jms.
1.2. Avalike teenuste ja ressursside ühine korraldamine ja arendamine
Piiriüleste avalike teenuste vallas toetatakse sotsiaalse infrastruktuuri täiustamist – päästeteenistuse-, kiirabi-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ning haridusalast jms koostööd ning piiriülese kohaliku transpordi arendamist. Keskkonnakaitse: ühine kaitsealade haldamine ja seire korraldamine, kohalike omavalitsuste koostöö keskkonnakaitse küsimustes, jäätmekäitlus, veemajandus, loodus- ja kultuurmaastike kaitse ja haldamine, ettevõtluse arendamine kaitsealadel, taastuvenergia lahenduste kasutamine ning energiasääst.
2. Piiriregioonide konkurentsivõime tõstmine
2.1. Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse loomine ning arendamine
Ettevõtluse tugistruktuuride arendamine, käsitöötraditsioonidel põhineva ettevõtluse toetamine, tööstusparkide, ettevõtlusklastrite ja kompetentsikeskuste planeerimine ja arendamine.
2.2. Piirkonna atraktiivsuse tõstmine (toetussuund on 2009. a märtsist alates suletud)
Turismiinfrastruktuuri parendamine, tootearendus, ajalooliste- ja miljööväärtuslike alade/objektide turismipotentsiaali suurendamine, piirkonna ühine turundus.
2.3. Tööoskuste ja inimressursi kvaliteedi tõstmine
Elukestva õppe toetamine, koolitus- ja ümberõppekeskuste arendamine, ühine kutseharidussüsteemi arendamine (infrastruktuur, koolitus, materiaalne baas), kutse- ning ümberõpet pakkuvate asutuste ja ettevõtete vahelise püsiva koostöö arendamine, sh tööga mittehõivatud isikute tagasitoomine tööturule.
3. Aktiivsed ja jätkusuutlikud kogukonnad
3.1. Elukeskkonna parendamine (toetussuund on 2009. a märtsist alates suletud)
Kohalike omavalitsuste, kohalike elanike ja mittetulundusühingute koostöö elukeskkonna ja teenuste kättesaadavuse parendamiseks, multifunktsionaalsete külakeskuste arendamine, kohaliku identiteedi tugevdamine jms. Linnade ja asulate koostöö ajalooliste- ja miljööväärtuslike alade/objektide säilitamisel ja tutvustamisel.
3.2. Piiriüleste kontaktide ja suhete edendamine
Kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute jms võrgustike toetamine piiriülese koostöö kontaktide edendamiseks, külakogukondade koostöö. People-to-people tegevused (ühisüritused, festivalid jms), noorsootöö, noorsoovahetus (hariduse, kultuuri, keskkonnateadlikuse ning sotsiaalteemadel).
Kõikide prioriteetide raames on abikõlblikud nii piiriülesed investeeringud kui nn pehmed tegevused (õppereisid, koolitused, seminarid, konverentsid, vahetusprogrammid, analüüsid, avalikustamisalased tegevused jne), sh tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine. Heakskiidetud projektid saavad taotleda ettenähtud ulatuses teatud ettevalmistuskulude hüvitamist.
Rahastamine ja partnerlus
Programmi rahastatakse ERDF vahenditest ning projektide toetuseks eraldatakse kokku kuni 596,7 miljonit krooni. Projektipartnerite minimaalne omafinantseerimise määr on 15% projekti abikõlblikest kuludest.
Eesti-Läti programmi raames on abikõlblikeks partneriteks avalik sektor, mittetulundusühingud, avaliku sektoriga võrdsustatud organisatsioonid ning esimese ja teise prioriteedi raames ka eraettevõtted.
Rakendamine
Programmi rakendusasutused asuvad Eestis. Nii korraldus-, sertifitseerimis- kui auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Siseministeerium. Igapäevaselt programmi administreeriv ühine tehniline sekretariaat paikneb Tartus ning sekretariaadi infopunkt asub Riias.
Programmi veebileht www.estlat.eu
Kontaktid
Programmi ühine tehniline sekretariaat Tartus
Sõbra 56, 51013 Tartu
e-mail: info at estlat dot eu
Peeter Unt Juhataja
+372 737 7231 peeter dot unt at estlat dot eu
Janika Friedenthal Konsultant
+372 737 7235 janika dot friedenthal at estlat dot eu
Helena Järviste Konsultant
+372 737 7234 helena dot jarviste at estlat dot eu
| Kontaktisikud Siseministeeriumis | |
| Ege Ello | Anu Roomere |
| Programmi korraldusasutus | Prorgammi korraldusasutus |
| Regionaalarengu osakond | Regionaalarengu osakond |
| Euroopa territoriaalse koostöö büroo | Euroopa territoriaalse koostöö büroo |
| Siseministeerium | Siseministeerium |
| Pikk 61, 15065 Tallinn | Pikk 61, 15065 Tallinn |
| Tel: +372 612 5209 | Tel: +372 612 5117 |
| Faks: +372 612 5101 | Faks: +372 612 5101 |
| E-post: ege dot ello at siseministeerium dot ee | E-post: anu dot roomere at siseministeerium dot ee |
| | |
| Kadri Jushkin | |
| Regionaalarengu osakond | |
| Euroopa territoriaalse koostöö büroo | |
| Siseministeerium | |
| Pikk 61, 15065 Tallinn | |
| Tel: +372 612 5106 | |
| Faks: +372 612 5101 | |
E-post: kadri dot jushkin at siseministeerium dot ee
| |
Rahvastik ja regionaalvaldkond
Tagasi