Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisloa või - õiguse saanud välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab Siseministeerium.

Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile ja kohalikule omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi korral.

Rahvastikuregistri andmete haldamisel ja väljastamisel juhindutakse isikuandmete kaitse nõuetest.

Milleks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid?

Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust infot oma kohustuste paremaks täitmiseks. Registri andmete alusel on võimalik riigil täpsemalt planeerida rahaliste vahendite paigutamist ja suunata arenguprotsesse. Samuti tagab täpsete andmete olemasolu elanikele ladusama asjaajamise ametiasutustega suheldes.

Seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus.  Eesti perekonnaseisuasutuse koostatud perekonnaseisuakti alusel, samuti välisriigi asutuse väljaantud dokumendi alusel rahvastikuregistrisse kantud andmetel on sama õiguslik tähendus kui perekonnaseisuakti kandel. Seega loetakse õigeks registris olevad andmed ja puudub täiendav vajadus neid andmeid paberil tõestada.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus, st et peab kasutama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid, kolmel juhul:

1. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parnalmendi valimistel ning rahvahääletusel valija kantakse elukohajärgse valimisjaoskonna valijate nimekirja ja valijakaart saadetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile;
2. elukohaandmete alusel laekub üksikisiku tulumaks elukohaärgsele kohalikule omavalitsusele;
3. seadusega pandud avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Ülejäänud andmetel on eelkõige informatiivne ja statistiline tähendus.

Milliseid andmeid rahvastikuregister sisaldab?

Rahvastikuregister sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste järgmisi andmeid:

• ees- ja perekonnanimi;
• isikukood;
• sugu;
• elukoha andmed;
• sideandmed ( sideaadress, telefoninumber, e-posti aadress);
• sünniandmed (sünniaeg ja -koht);
• kodakondsus;
• välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse olemasolu ning kehtivusaeg;
• surmaandmed (surma aeg ja koht).

Rahvastikuregistrisse kantakse ka isiku:

• perekonnaseis;
• abikaasa ja laste andmed, sh hooldusõiguse andmed;
• eestkosteandmed;
• teovõime piiramise andmed;
• statistilised ehk ütlusepõhised andmed (rahvus, emakeel, haridus, tegevusala);
• andmed isikule väljastatud dokumentide kohta (isikutunnistuse, passi, juhiloa, perekonnaseisudokumentide jms number, väljaandmise aeg ja koht).

Täielik loetelu rahvastikuregistrisse kantavatest andmetest on toodud rahvastikuregistri seaduse 4.peatükis ( § 20 jj).

Kuidas isikuandmed rahvastikuregistrisse jõuavad?

Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses. Avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatest asutustest on põhilised andmeandjad Politsei- ja Piirivalveamet; perekonnaseisuasutusena maa-, linna-, ja vallavalitsused; kohtud ja välisesindused.

Andmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub spetsiaalse tarkvara abil sündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, elukoht  jne) registreerimisel koheselt või dokumendi (isikutunnistus, pass, elamisluba jne) väljastamisel. Näiteks lapse sünni registreerimisel tekib rahvastikuregistrisse kanne uue sündinud isiku kohta, kuhu märgitakse tema ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood, sünniaeg  ja  - koht, vanemad, vanemate hooldusõigus, elukoht ning teatud juhtudel kodakondsus.

Samas on andmeid, mida saab rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada üksnes isik ise. Registris olevaid elukohaandmeid sisestatakse või muudetakse isiku esitatud elukohateate alusel. Lapse sünni registreerimisel kantakse aga lapse elukohaks automaatselt ema rahvastikuregistris olev aadress.

Kas rahvastikuregistris olevad andmed on piisavalt kaitstud? Kuidas on turvalisus tagatud?

Rahvastikuregistri kasutamine toimub vastavalt rahvastikuregistri seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatule.

Andmete kaitstust kontrollivad nii vastutav töötleja (Siseministeerium) kui ka Andmekaitse Inspektsioon. Regulaarselt teostatakse ka isikuandmete töötlemise turvaauditit.

Rahvastikuregistris andmete kasutamiseks esitatakse taotlus Siseministeeriumile. Taotluses tuuakse ära andmete kasutamise eesmärk, aeg ja viis. Pannakse kirja seaduslik alus andmete saamiseks või põhjendatakse oma õigustatud huvi. Kasutajatega sõlmitakse leping andmete kasutamiseks. Registri kasutajateks on peamiselt riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutused, aga põhjendatud vajaduse korral saavad andmeid kasutada ka eraettevõtted.

Kuidas kontrollida oma andmeid rahvastikuregistris ja vajadusel neid parandada?

Isikul on õigus tutvuda oma andmetega rahvastikuregistris. Lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal.

Juurdepääsu andmetele võimaldab maa-, linna- või vallavalitsus või registri volitatud töötleja AS Andmevara isiku avalduse alusel. Lisaks saab isik ise oma andmeid vaadata riigiportaalis eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID-kaardiga või internetipanga kaudu. Andmetest vea leidmisel on isikul võimalik sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või riigiportaali kaudu registri volitatud töötlejale AS-le Andmevara.

Rahvastikuregistrit tutvustav voldik